Eraomand * Eraomand on kapital ja mud ressursid, mille omanik on eraisik või - ettevõte, mitte aga riik. * Õigus omada ja kontrollida eraomandid loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus * Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeering...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž PARETO ANALÜÜS Referaat Pärnu 2015 Sissejuhatus Pareto analüüs on nimetatud 20. sajandi Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto (1848- 1923) järgi. Teadlane pani tähele, et ühiskonnas jaotuvad ressursid ebaühtlaselt – suurem osa ressurssidest koondus väheste inimeste kätte. Seda avastust nimetatakse mitmeti – Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20-reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Jätkates antud teema uurimist, leidis Pareto, et tegemist on väga universaalse printsiibiga, mis kehtib pea igas eluvaldkonnas, ja seda vaatamata ajale, ühiskonnakorrale või muudele välistele tingimustele. Pareto 20:80 reegel on ka ABC
....................................................6 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 8 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Pareto analüüs on nimetatud 20. sajandi Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto (1848- 1923) järgi. Teadlane pani tähele, et ühiskonnas jaotuvad ressursid ebaühtlaselt – suurem osa ressurssidest koondus väheste inimeste kätte. Seda avastust nimetatakse mitmeti – Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20-reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Pareto 20:80 printsiip ning ABC analüüs on suuresti kaasa aidanud tänapäeva (äri)maailma kujunemisele, mõjutades nii ettevõttete (eriti kvaliteedijuhtimise, tootevaliku ning kliendisuhete valdkonnas) kui ka üksikisikute valikulangetamist ning
vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid suurem nõudlus tõstab hinda keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus
Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused HARJUTUSTUND 4.09 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Kujutamise eeldused: -Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud (e. ressursid on täielikult ära kasutatud) -Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt (teatud kogus tööjõudu, masinaid, tehnoloogia jne.) -Tehnoloogia on fiseeritud, see arenenda ei saa -Vaadetakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalkauba tootmist. Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus: - Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus: ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber
annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). · Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). · Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine
slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika: väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised), finantsturud, WTO ja IMF mis need on, nende eesmärgid, ülesanded; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/valismajanduspoliitika Vastused 1. Majanduse keskne temaatika on püüe rahuldada inimese soove ja vajadusi. Inimeste soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. Tootmisteguriteks on LOODUS (nt. kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad), KAPITAL (masinad, seadmed, tehased, raha) ja INIMESED (Rahvaarv, haridustase, ettevõtlikkus, kogemused). Alternatiivkulu loobumise tõttu saamata jäänud tulu. Näiteks kui valida poes ananass, siis tuleb näiteks loobuda arbuusist. Ressursid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. SKP sisemajanduse koguprodukt, Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja
Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursside paremaks juhtimiseks liigitakse need omadustelt ja käitumistelt sarnastesse gruppidesse. Kõige üldisemalt jagunevad tootmistegurid kolmeks. Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, aga ka kliima, mida tähistatakse mõistega maa. Kõik inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused, moodustavad ressursi, mida tähistatakse mõistega tööjõud. Tehnoloogia arenedes ja oskustööjõu tähtsuse tõustes on maailmas ühe enam hakatud tööjõu asemel rääkima inimkapitalist. See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet.
, ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara. Maksude arvutamisel võetakse arvesse leibkonna tulu ja kulud. 8)Absoluutne vaesus- sellises olukorras napib inimestel sööki, jooki ja riideid elukspüsimiseks Sots. tõrjutus = absoluutne vaesus Leibkond- ühise majapidamise ja toidulauaga inimesed Toimetuleku piir- rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused. (riik maksab)
teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13
· Tööpuuduse kasv. · Toorainete hindade langus. · Ettevõtete kasumid ja makstavad dividendid langevad. · Lihtaktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsidel. Õppeülesanne 8 Aire Ilves RK32 Millise ettevõtluse vormi valiksite Teie, kui tahate alustada iseseisvat äri!? Valiksin Ainuomaniku Ettevõtte, sest mulle meeldib olla iseenda peremees ning võtta vastutust asjade eest, milles olen kindel hakkama saama. Kuigi ettevõtte ressursid on ainuomaniku ettevõttes (FIE-s) piiratud, annab see mingil määral just parema võimaluse paremini oma strateegiad läbi mõelda ning vastavalt tegutseda. Tihtipeale on just piiratud algkapital või muud ressursid eduka ettevõtte aluseks. Kuigi ka vastutuse tase on alatasa päris kõrge, olen nõus võtma seda riski, sest kui ka kunagi otsustan alustada iseseisvat äri, siis teen kindlalt ennem põhjaliku turu-uuringu ning valin nisi, kus on ka võimalik läbi lüüa.
tegevusi, mille otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonnale majanduslik heaolu, et oleks kõht täis ja katus peakohal. Majandus on samastatav majanduseluga. . Selleks, et tulevik oleks kindlustatud, tuleb tegeleda äriga, mis on eesmärgipärane majanduslikku kasu, tulu taotlev ettevõttmine või tegevus. 3. Selgita tootmistegurite kasutamist, tootmist ja tootmise väljundeid ühe lihtsa näite abil. Illustreeri seoseid lihtsa joonise abil Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid on maa, töö, kapital, ettevõttlus jne. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. *Maa kui ressursi alla kuulub põllumajanduslik maa, vesi(jõed, järved, mered), maavarad, mets, atmosfäär, kliima, ilmastik, maaomand tootmisüksuse rajamiseks. *Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsiised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmsitamiseks.
Fundamentaalne niss kajastab liigi üleüldiseid potensiaalseid võimalusi kõikide tarvilike abiootiliste tingimuste kompleksi. Realiseerunud niss on seotud limiteeritud tegurite spektriga. Reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolul kujunenud kompleksi. Ökoloogiline niss on liigi iseloomulik tunnus. Habitaadid on paigad kus organismid elavad ja habitaadid sisaldavad arvukalt nisse. RESSURSID Ressursid ehk varud on organismi eluks vajalikud ained. Tillmani järgi on kõik asjad, mida organism tarbib tema jaoks ressursid. Nektar, õietolm ja auk puutüves on ressursid mesilase jaoks. Ressursid esindavad kvantiteeti, mis väheneb vastavalt organismi käitumisele. Päikesekiirgus on ressurss taimede jaoks. Kiirgus, mis on kloroplasti poolt kinni püütud, on ammendunud. Radiatsioon. Päikesekiirgus on ainuke energiaallikas, mida rohelised taimed kasutada saavad.
kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta. ° Inforiigid hästi arenenud põhja riigid. ( nt Lääne Euroopa, Põhja Ameerika, Jaapan ) II Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine. 1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ° tegevusalad tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport).
põlvkonda. Peamiseks Külma sõja aspektiks on asjaolu, et see ei muutunud niinimetatud “kuumaks sõjaks”. Õnneks jõudis inimkond õigel ajal arusaamisele, et globaalses konfliktis tuumarelvi kasutades on see kahjulik enamikele maailma elanikkonnast. Veelgi enam see võib viia tsivilisatsiooni lõpule ja ise inimkonnale. Külm sõda andis tõuke hüppelisele arengule maailma majanduses: need materiaalsed ja rahalised ressursid, mis varem läksid võidurelvastumisele, kujunesid investeeringuks. Lisaks märkimisväärsed tööjõu vabanenud ressursid ning teaduse ja tehnoloogia arengud, mis leidis varem kasutust sõjaliseks otstarbeks, läheb nüüd hoopis elutaseme parandamiseks. Seejuures on ka negatiivseid aspekte. Vaesed ja arenguriigid, suuremal määral kui varem, on muutunud sõltuvaks juhtivatest riikidest ning rahvusvahelistest korporatsioonidest
Juhtumiplaan: Voldemar Probleemid Alkohoolik, töötus, piirkonnas on vähe tööpakkumisi Puudub töökogemus Stress Puudub kontakt perega Ressursid Elab sotsiaalkorteris (tugevused, Iseseisev igapäeva tegevustes võimalused, sh Keskharidus teenuse saaja enda ressursid, mis aitavad Puuduvad terviseprobleemid Teinud juhutöid, valmis edasi õppimiseks Valmidus muutusteks Takistavad tegurid Puuduvad tööpakkumised Puudub töökogemus Alkoholilembus Tugivõrgustiku puudumine Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osutaja/ ...
Piir on aga ressurssidel, asjadel, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks, et inimeste vajadusi rahuldada. Kui see piir on saavutatud, ei saa enam midagi toota. Teiste sõnadega, kui riigi ressursid(kõik tema töölised, tehased,farmid jne) on täielikult hõivatud, on ainus võimalus mingi asja tootmist suurendada millegi muu tootmise vähendamine. Kokkuvõtteks: inimeste soovid on piiramatud, kuid nende soovide rahuldamiseks vajalikud ressursid on piiratud. Seega on kõigil ühiskondadel üks ja sama probleem: napuse probleem. Mis eraldi majandus ja ettevõtlus endast kujundavad? · Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbmisie võimalu st. · Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid.
ettevõtlusega tegelema hakkamist ei tea kunagi kas ebaõnnestud või mitte. Võid kaotada kõik, kuna vastutad endale kuuluva ettevõtte eest kogu oma varaga ja jälle vastupidi, võid saavutada edu. Ettevõtja olla on ka emotsionaalselt väga raske. Palgatöölise põhi pluss on kindel töö ja kindel palk, turvatunne (muidugi praegusel ajal ei pruugi seda turvatunnet eriti enam olla, kuna igahetk võidakse koondada vms). Palgatöötaja ei hakka pihta nullist, vaid alustab siis kui kõik ressursid on olemas ehk töökoht ja hakkab saama kohe kindlat palka (ettevõtja võib algul minna miinustesse). Plussiks on ka see, et vastutus on väike, vastutad ainult enda töö eest ja see on ka kõik. Samas ka miinus, kuna enda tehtud vigade eest võib vallandada. Palgatöölise eesmärk on tõusta karjääriredelil ja saada kõrgemat palka. Tavaliselt rikkaks saamise võimalus on väike. Enamasti on kindel palk ning mida rohkem sa teenid seda rohkem sa ka ära riigile maksad
Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt:
6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende eest: kahepaikse liigi isend 640 eurot isendi võrdlus. kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral 1300 eruto isendi kohta. Selgrootu hävitamise Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist 320 eurot tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit o Hind tekib turul ostu-müügi käigus · 11
kes/kus need tarbijad on kuidas neid vajadusi rahuldatakse (tuumkompetents) sisaldab kasu ühiskonnale; ei tohi olla liiga kitsas ega liiga lai; peaks olema realistlik, ettevõttele ainuomane, motiveeriv. Missiooni muutmine Missiooni tuleks laiendada, kui: ettevõte on kasvuvõimalused ammendanud () väliskeskkonnas on tekkinud uus võimalus Missiooni tuleks kitsendada, kui: olemasolevad ressursid on liiga ,,pingul" () ettevõtte tulemuslikkus jääb ootustele alla ülevõtmise kaitseks () Visioon on nägemus ettevõtte ambitsioonikast ja soovitavast tulevikust; on teatud mõttes ideaal; ei ole detailne ja ei sisalda numbreid; võimaldab juhtida tulevikust lähtuvalt ning vältida keskendumist minevikule ja olevikule; on selgeks suunanäitajaks kiiresti muutuvas maailmas; on hea juhi üks tähtsamaid omadusi;
valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib. Kun...
Kui ressursse ei säästa, siis saavad need otsa. Tervis. Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu seisund. Tervis on ressurss, mis peaks olema oluline iga inimese jaoks. Tervist tuleb hoida ja säästa, et tagada heaolu kogu eluks. Paraku on inimesi, kes ei hooli oma tervisest ning kahjustavad seda mitmel moel. Tänapäeval on palju inimesi, kes harrastavad ebatervislikku eluviisi, mistõttu võivad tervise ressursid otsa saada. Üheks väga kahjulikuks eluviisiks on füüsiline passiivsus. Vähene aktiivusus on levinud pigem täiskasvanute seas. On väidetud, et umbes üks kolmandik täiskasvanutest kogu maailmas ei ole piisavalt aktiivsed ning see on toonud sama palju surmasid kaasa kui suitsetamine. Mitte piisav aktiivsus toob kaasa erinevad haigused nagu diabeedi ja südamehaigused. Kuna füüsiline passiivsus on muutunud maailmas väga suureks
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib...
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud. Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest, selleks, et toota raamatuid
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad
marginimega toode · Kokkuleppe · Suuremahulised ostud lõetamine · Ülemaailmne reklaam Investeetrimine · väiksemad · suuremad kulutused tootmiskulud · kõrgem riskitase · suuremad ressursid · suurem infovajadus Ühisettevõtlus · väiksemad kulud · potensiaalse · ühised ressursid, konkurendi kogemused ja riskid koolitamine · keskkonna ja turu tundmine turunduse kontroll 12
rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste
infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega. Postindustriaalne tootmisviis – tänapäeva moodsaim, alles kujunemisjärgus olev tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine majanduse aluseks. majandusharu – tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi. Tootmistegurid – mitmesugused tegurid ja ressursid, mida on vaja kaupade ja teenuste tootmiseks, peamisteks tootmisteguriteks on maa jt. looduslikud ressursid, tööjõud ja kapital Kapital – üks tootmistegureid, hooned, masinad jm. tootmisvahendid, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks ehk väärtus, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks kõrgtehnoloogiline tootmine – majandusharud, mis kasutavad kvaliteetkaupade tootmiseks uusimat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid ning haritud ja motiveeritud
jätkusuutlikkus vastustus ühiskonna ees. Sotsiaalsed huvid Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus 2 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisprotsessi sisendid ressursid (tootmistegurid), mida ettevõte kasutab toote või teenuse tootmiseks; tootmisprotsessi väljund saadav produkt; tootmisfunktsioon iseloomustab tehnoloogilist seost tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ..
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem
kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käigus ühtlast töötempot · teadvustada kriitiliste tööde olemasolu · ennetada riske · valitseda tegevusvaldkonnas toimuvaid muutusi. Väiksemate projektide korral jäetakse mõnikord plaanimise etapp vahele, kuna ideede
strateegia 3. Äristrateegia ehk konkurentsi strateegia 4. Operatiivstrateegia ehk funktsionaalne ÜLDINE: STRATEEGILISE ANALÜÜSI ÜLDMUDEL: 1. KESKKONNASEIRE a. Väliskeskkond võimalused, ohud i. Looduskeskkond ii. Sotsiaalne keskkond iii. Task environment b. Sisekeskkonna analüüs tugevused, nõrkused i. Struktuur ii. Kultuur iii. Ressursid 2. STRATEEGIA FORMULEERIMINE (SÕNASTAMINE) a. Missioon b. Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance tegelikud tulemused 5. TAGASISIDE JA ÕPPIMINE Strateegilist juhtimist iseloomustab:
Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne
KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. Turumajanduse käivitab kasumimotiiv. 4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA Vaba ettevõtluse tugisammasteks loetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust. Järgnevalt toon välja täpsemalt mis on mis ja kuidas nad on seotud ettevõtlusega. 2.1 Eraomand Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Eraomandi tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, botased, autod jne. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu kellasepatööd, rehvivahetus, taksosõit, juukselõikus jne. Eraomand on seadusega kaitstud ning muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Eraomand annab omanikule ka tõuke kasutamaks oma vara ja ressursse võimalikult arukalt, tulutoovalt ja
1. Selleks, et oleks võimalik tagada õige info jõudmine õigesse kohta, on emaplaadil liikluse korraldamiseks võetud kasutusele erinevad süsteemi ressursid, millised(4)? 4p V: Nendeks on: Mäluaadressid, Sisend-väljund aadressid (I/O addresses), Katkestused (IRQ-Interrupt ReQuest), Otsemällupöördumise õigus (DMA - Direct Memory Access) 2. Mida ütleb ,,Moore seadus" ja kas tänapäeval see ka kehtib? 2p V: Moore'i seadus ütleb, et umbes iga kahe aasta järel on transistorite arv protsessoris kahekordistunud. Hetkeliselt see isegi veel kehtib. 3. Mis on AGP pesa ja mis kaart sellesse ühendatakse? 3p
tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise organisatsiooni suurenemisega tekkivate neg. tagajärgede vähenemise võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust teha üksikisikust paremaid otsuseid edendada loomingulisus
väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Riigi elatustase tõuseb, kui a. SKT ja rahvastik kasvavad ühe kiirusega. b. kasvab reaalne SKT ühe inimese kohta. c. rahvastik kasvab kiiremini kui SKT. d. tootmine ja tarbimine vähenevad. _d__ 2. Missugune väide on õige? a. Tootmine ja tootlikkus on üks ja seesama. b. Tootmise kasv peab tooma kaasa tootlikkuse kasvu. c. Tootlikkus kasvab, kui kõik riigi ressursid on täielikult rakendatud. d. Tootlikkuse kasv toob kaasa toodangu mahu kasvu samade ressursside korral. _b__ 3. Tootlikkus a. on üksiktööliste jõupingutuste tulemus. b. mõõdab seda, kui efektiivselt kasutatakse ressursse kaupade ja teenuste tootmisel. c. on näitaja, millega riigis mõõdetakse tööstus- ja mittetööstustoodangu hulka. d. ei ole otseselt seotud firma tootmis- ega turundustegevusega.
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7
4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks. Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb kogu aeg teha valikuid, sest kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
juhendeid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks, seetõttu on turundusplaan ka väga vajalik. 10. Mis on sihtrühm? = sihtturg? 11. Turunduse 4P ja nende kirjeldus? toode hind koht edustamine 12. Konkurentsianalüüsi olulisus Väikeettevõtted on suuremate ettevõtete lakkamatute rünnakute all, mis kohati meenutab lausa sõjategevust. Selleks, et konkurentsisõjas võita, on vaja koondada reservid ja ressursid võimalikku läbimurdekohta (sinna, kus tootel või teenusel on suurim väljavaade olla edukas) ja asjalikku luureinfot vastaste kohta. Konkurentide analüüs võimaldab konkurentsiolukorrast ilma kliendipoolse ajakuluta põhjaliku ülevaate. Eriti vajalik kiiresti muutuva turu korral. Konkurentide analüüs hõlmab kõikide oluliste konkurentide: * majandusnäitajate (käive, kasum, töötajate arv, müügipartnerite ja klientide arv) võrdlemist
poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine RIIGI TUNNUSED NB! · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu
saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine. Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Võimusuhe- domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Võimu ressursid: 1. ainelised: omand, kapital 2. vaimsed: teadmised, kogemused 3. inimkapital( teadmised, oskused) 4. sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö. Riigi võimu tunnused, komponendid.
· Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel.
6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1. Loodusvara (maa, maavarad, mets, vesi, jm loodusest saadav) 2. Inimressurss (Töö) 3. Kapital (materiaalsed vahendid) Maa iseärasused: · Looduse and, pole loodud inimtööga · Ruumiliselt piiratud · Tootmisvõime on piiramatu · Erineb kvaliteedist · Kasutamine mõjutatud asukohast MAA TULU ON RENT 10. Töö
saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks Alternatiive valides tuleb alati mõelda lõppeesmärgile ja vastavalt eesmärgile otsustada, millised on parimad võimalused selleni jõudmiseks Too alternatiivkulu näide poeskäimise kohta Too alternatiivkulu näide tootmisvalikute kohta Too välja alternatiivid kooliskäimise kohta · 13. Ressursside efektiivne kasutamine Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne , st et resurssid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väikseim Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust · 14. Ressursside kasutus Vabaturumajanduse tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja Nõudlus vs pakkumine Tarbijad maksimaliseerivad
2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab heaolu. 6) Millised on majanduse 3 põhiküsimust? (Mida? Kuidas? Ja kellele?) Milliseid kaupu ja teenuseid toota?
Ärimudel Partnerid Võtmetegevused / Väärtuspakkumine Kliendisuhted Kliendid / Sihtgrupid Hulgimüüjad. Protsess Kohalikele inimestel Võimalus korraldada pakub sööki/jooki, tähtpäevi Kohalikud elanikud, Osta tooraine toidu samuti ka turistidele. turistid valmistamiseks, Saab broneerida Osta alkhol ja erinevad üritustele snäkid, söögilauda(pulmadel, Toidu valmistamine, matustel) Ressursid / Sünnipäevade jne Müügikanalid Tuumoskused korraldamine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
