majandustehingute konteerimine ning pearaamatu ja ostu-ja müügireskontro pidamine. Samuti maksu- ja finantsaruandlus, palga- ja põhivara arvestus, majandusaasta aruannete ja vahearuannete koostamine. Vajadusel esindame teie ettevõtet Maksu- ja Tolliametis ning pakume finantsnõustamist. Teenuste hinnad: 1. Üks kanne – 0,4€ 2. Kuutasu – 25€ 3. Liitumistasu – 15€ 4. Aastaaruanne – 35€ Teenuste hinnad on kujundatud konkurentide alusel. 8. Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu Ruumi rent 1 Raamatupidamis programm Merit 1 Aktiva Kontorimööbel ja -tarbed 1 laud, 5 tooli, 1 riiul Raamatupidajad 3 6 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid
Ärimudel Oriflame beauty sticky eyeshadow Partnerid: Oriflame, Tegevused: Meigitarvete müük, reklaam, koolitused Ressursid: Kaubaidee müük firmale Oriflame, omakapital Pakutav lisaväärtus: Aja kokkuhoid, lihtne kasutamine, raha kokkuhoid, toode näeb mõlemal silmal välja identne. Kliendisuhe: Rahaline suhe, tasuta näidised Müügi- ja turunduskanal: Oriflame ( internet, kataloog, müügiagendid), toote tutvustamise koolitused, reklaam ( kaubanduskeskustes) Sihtgrupp: Naised 15-70 Võtmekulud: Reklaam, koolitused, toote näidiste valmistamine Tulumudel: Idee müük firmale Oriflame, koolitustasu, igakuine kasu tuludest. Toode 1-Toode ise Toode 2- Koolitus Toode 3- Materjalide kulu Toode 4- Meigieemaldus padjakesed Osterwalderi ärimudel Toote lühitutvustus: Meie toode on uuenduslik ning kergesti kasutatav, sobib nii noortele kui ka vanematele. Toote pealekandmine on lih...
*Julius Kuperjanov Tartus tegutseva Kuperjanovi Partasonide Pataljoni juht, kes langes Paju lahingus 7. Eestlaste võidu põhjused Vabadussõjas: *Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet *Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik *Eestil oli andekas väejuhatus *Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a)kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b)maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c)EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast 8. Vabadussõja tähtsus: * I eestlaste täielikult võidetud sõda * oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia) 9
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid
b) selguvad tegevusharu arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi c) kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks; hea strateegia teenib ettevõtte töötajaid ja juhtkonda igapäevatöös valikute tegemisel ja otsuste langetamisel; d) lihtsam on tagada oma tegevuses järjepidevust 4. Ressursid Ressursside ehk tootmisfaktoritena käsitletakse üldjuhul maad, tööd (kui inimese vaimset ja füüsilist võimet), füüsilist- ja finantskapitali ning ettevõtlikkust. Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid jäävad lihtsalt kasutamata. Tänapäeva infoühiskonnas peetakse oluliseks ressursiks ka infot ja teadmisi. Ressursside paigutamise alaste otsuste juures on strateegial oluline roll. Ettevõte vajab
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI
Hüdroenergia ja geotermiline energia Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama.
Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Projekti töökalender määratletud OK WBS struktuur vähemalt 3 taset OK Gantti diagrammi lisatud, selgelt loetav OK Tööjõu ressursid (vähemalt) = 3 töölist/equipment + 1 Projektijuht OK Ressurside maksumused määratletud OK Tegevuste sõltuvused - vähemalt 1 iga tüübi (SF, FF, jne), igast tüübist OK eralditoodud näide Projekti kinnitatud ajakava määratletud (schedule baseline) OK Kriitiline Tee määratletud OK
Taimse ja loomse tooraine varud maailmameres on tegelikult suuremad kui maismaal. Sama kehtib ka mitmete mineraalsoolade ja metallide varude kohta, mida merevees leidub lahustunud kujul astronoomilistes hulkades. Nii näiteks hinnatakse maailmamere keedusoolavarusid (NaCl) 38 1015 tonnile, magneesiumi- (Mg) 16 1014 T, kaaliumi- (K) 48 1013 T, broomi- (Br) 83 1012 T, kulla- (Au) 1 1012 T. Merede ressursside hulka kuuluvad: 1. Füüsikalised ressursid 1.1 Ehitusmaterjalid 1.2 Kemikaalid 1.3 Looduslik gaas Ressursid, mis tegelikud võib lugeda ka bioloogiliste alla, kuna nende tekkeks toimuvad bioloogilised protsessid. 3 1.4 Nafta Joonis 4. Nafta tekkimise protsess Joonis 5. Nafta ja maagaas
KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Tarbimise/ tootmise alternatiivkulu. Ressursside efektiivne kasutamine · Majandussüsteemi eesmärk: saavutada nii tarbija kui tootja heaolu! · Ressursid sinna, kus alternatiivkulu väiksem. · Efektiivsust hinnatakse: a) ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal b) kui palju toodangut saab toota sama ressursikulu korral · Ressursside optimaalne paigutamine- ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt. · Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. · Tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine. Tänan kuulamast!
Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks.
c) majandusharu tasandil d) kogu riigi tasandil e) kõikidel eelloetletutel tasanditel 6 2.2. Majandusteadus uurib majandustegevust ja selle korraldamist a) üksikindiviidi tasandil b) ettevõtte tasandil c) majandusharu tasandil d) kogu riigi tasandil e) kõikidel eelloetletutel tasanditel 7 2.3. Majandusteaduse põhiprobleemiks on: a) piiramatud ressursid ja piiratud vajadused b) piiratud ressursid ja piiramatud vajadused c) piiramatud ressursid ja piiramatud vajadused d) piiratud ressursid ja piiratud vajadused 8 2.3. Majandusteaduse põhiprobleemiks on: a) piiramatud ressursid ja piiratud vajadused b) piiratud ressursid ja piiramatud vajadused c) piiramatud ressursid ja piiramatud vajadused d) piiratud ressursid ja piiratud vajadused
ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on loobumiskulu ehk saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud (kuna valisime veel parema võimaluse). See on nii majanduslike kui lihtsalt eluliste otsuste tegemisel äärmiselt oluline aspekt, mida teadmatusest sageli ignoreeritakse. Ressursside nappus ja tootmisvõimaluste piir Kuna ressursid (tööjõud, kapital) on piiratud, siis on ühe hüvise tootmise suurendamine võimalik ainult juhul, kui mingi teise hüvise tootmisest osa ressursse ära võetakse. Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piiratus ei ole enamasti siiski absoluutne on mitmeid võimalusi, kuidas saavutada (toota, tarbida) rohkem kui ressursid hetkel võimaldavad. Tööturgu aluseks võttes on
Turvalisus Füsioloogilised 5.Vajaduste rahuldaminise ahel: 5. . Vajadused ressursid tootmine tootmise tulemus.kau- . . . bad ja teenusd vahetusprotsess kaubad kättesaadavad vajaduste rahuldamine 5.1.Tootmine on protsess, mis ühendab tootmisressursid, mille 5.1. tulemusena toodetakse kaupu ja teenuseid , - ( ) 5.2.Jaotusprotsess (vahetus) toodete ja teenuste viimine 5.2. ()
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on l...
ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik
Valuuta väärtus väheneb teiste rahakursside suhtes Kiirlaen? Laen mida saab võtta suurema intressiga ja lühikeseks ajaks. Intress? % mida saavad laenuandjad selle summa pealt mis nad laenuks andsid majandussüsteemid 1)naturaalamajandus 2)turumajandus 3)käsumajandus Iseloomustus: NATURAALMAJANDUS: Ühiskonna liikmed toodavad kõik eluks vajaliku ise. Tootmisvahendid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Raha on vähe tähtis ning ei kasutata. Kui puuduvad vajalikud ressursid või on neid raske saada siis kasutatakse vahetuskaubandust. Majanduses muutusi ei ole kuna kõik oskused ja teadmised antakse põlvest põlve edasi. inflatsioonimäär 3- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 4- riigi keskmise hinnataseme stabiilsus inflatsioon 5- riigi keskmise hinnataseme kasv 6- keskmise hinnataseme suhe SKP-sse deflatsioon 1- riigi keskmine hinnatase 2- riigi keskmise hinnataseme langus Miks hinnad tõusevad?
putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõnsused, seal leiduv toit või järglased mis ongi ressursid. Parim käitumine on selline, mis antud tingimustes kõige rohkem ära tasub. Paljud loomad (rasvatihased, metsakuklased) kaitsevad teatud piiratud alasid ehk territooriume, kus vajalikud ressursid paiknevad. Teised valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti.
Majandus on on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks. Majandus on ka inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majanduse alla kuulub ka majandusteadus mida nimetatakse sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest karvavaid vajadusi. Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et ressursid oleksid suunatud sinna, kus alternatiiv kulu oleks kõige väiksem. Alternatiivkuluks nimetatakse suurima väärtusega alternatiiv, mullest valikut tehes loobuti. Ressirssideks nimetatakse põhielemente, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu näiteks maarvarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital. Kõik inimesed soovivad endale uuemaid ja paremaid
Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
y1≥0, y2≥0, y3≥0, y4≥0 Stabiilususe analüüsi leiab lehelt Sensitivity re Maasikul 38, Lillel 12 meetrit. Kokku on meetrit. Kokku on Kokku on niidirulle , 2, ja 2h. Aega kut, 0 Puhhi, 0 Lille kasutamata. m3 vatti, riiet , 4 Koerale es 3, riiet Maasiku 3+150y4-> min ≥ 32 => Puhhile kulvad ressursid 65 => Maaskale kuluvad ressursid 12 => Lillele kuluvad ressursid ≥35 => Koerale kuluvad ressursid 4≥0 leiab lehelt Sensitivity report1
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib: juhtkond esitab projekti eesmärgid tarnija esitab pakkumise tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused: tarnijapoolne hinnapakkumine kliendi-/tarnijapoolsed projekti ressursid ja tööülesanded projekti eesmärgid projekti vastuvõtukriteeriumid projekti tulemid veateated/muudatusettepanekud o Kasutuslood: projekti eesmärkide haldamine projekti tulemuste haldamine 3 projekti ressursside ja ajaplaani haldamine tööülesannete haldamine
tingimustes. Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursse on 3 liiki: 1) loodusvarad; 2) tööjõud ehk inimressursid; 3) kapital. Sageli lisatakse sellesse loetellu veel neljas ressurss ettevõtlikkus. 3 3.02.2014 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Keskne probleem majanduses ressursid on piiratud. Fikseeritud kogus ressursse vs palju vajadusi ja soove. Nappus võimetus rahuldada kõiki soove. Toimetulekuks tuleb valida MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? Majandus teadus valikute tegemisest. ALTERNATIIVKULU Alternatiivkulu alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. Majandusteaduse üks alusmõisteid. Igasuguse majandusliku otsuse juures tehakse kompromiss ressursi kasutamise alternatiivsete võimaluste vahel.
____ 5. Üksikisikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb a. pank. b. mikroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. vabatahtlik vahetus. 1 Junior Achievementi Arengufond ____ 6. Majandusteadlased ütlevad, et nappus on suhteline mõiste. See tähendab, et a. ressursid on napid üksnes vaestes ühiskondades. b. nappus ja piiratud ressursid on üks ja seesama. c. ressursside nappus võib muutuda, kui soovid või kättesaadavad ressursid muutuvad. d. turumajandus suudab tavaliselt nappuse probleemi lahendada. ____ 7. Milline loetletuist on majanduslikus mõttes kaup? a. Juukselõikus b. Käärid c. Arstiabi d. Advokaadi nõuanne ____ 8. Loobumiskulu a. ei ole seotud aja kasutamisega. b. tähendab hindade muutust. c
Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja toodete ning teenuste jagunemist. Ressursid on põhielemendid mida kogutakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid, capital Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, püüavad igaüks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust. Ratsionaalsuse mõiste – teha õige otsus selle kohta, mida teha. 2 märkust: - mis on ühe jaoks ratsionaalne, ei tarvitse olla teise jaoks - võimalus/õigus olla ebaratsionaalne (lukskaup) MAJANDUSE KOLM PÕHIKÜSIMUST Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja täpselt teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib ka riigi kui terviku kohta. Valikuid tehes tuleb vastata kolmele põhiküsimusele: 1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2.Kuidas neid toota? 3.Kellele neid toota? Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mida toota? Küsimus tootlike ressursside paigutusest. Kõige lihtsam vastus – toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond
Majanduse alused õppeaine kood 73B 6070/I3B 6070 Mis on majandusteadus? MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva
Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele. Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini. Turbiin paneb liikuma generaatori. Generaatori liikumisel tekib elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu ning mõõna energiat. Tallinna tehnikaülikool RESSURSID EESTIS Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta. Palju veejõujaamu, mis on väikesed. Hüdroenergia ressursi potentsiaali tõus Eestis: ühest võimalikest prognoosidest ütleb, et aastaks 2020 on see 34 GWh ja aastaks 2050 38 GWh. Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis on Keila HEJ ja Linnamäe HEJ. Seisuga märts 2011 oli Eesti
TURUMAJANDUS Määrav on turg: toodetakse nii palju ja selliste hindadega, nagu tarbijad on nõus ostma. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine KÄSUMAJANDUS Valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. Valitsuse otsused tagavad ,,õige" väljundi keskne plaanimine suunab ressursid sinna, kus on suurim vajadus. Eesmärk: ei tohi olla tööta töölist parem istugu töö juures või tootku mitte kellelegi vajalikke asju. Häid külgi: praktiliselt kõigil on olemas töö ja kodu. Eestis kui Nõukogude Liidu osas kuni 1989 (50 aastat). ka ehitusprojektid allutatud Plaanikomitee otsustele, mis suunas ressursse viisaastaku plaanide alusel. Probleemide tekkimine vältimatu ka ehituses: pole konkurentsi, võistupakkumist, olulist riski tööst ilma jääda;
5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev
5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev
Milleks kasutatakse? See lahendab äriprotsesside peamised probleemid: Lihtsustab koostööd Lihtsustab keerulised lahendused Tagab parema töövoolu Eelised 1. Lubab kohandada oma äriprotsesse ilm allika koodi muutmata. 2. Soodustab koostööd 3. Annab võime äriprotsesse tõhustada soodustab kiiret äriprotsessi juhtimist. SOA tüübid 1. Teenuse arhitektuur See on füüsiline disain üksikust teenusest, mis ümbritseb kõik ressursid teenusega. Sinna alla kuuluvad: Andmebaasid Tarkvara komponendid XML raamistikud 2. Teenuste materjalide arhitektuur Koosneb teenustest, mis automatiseerivad äriprotsessid. SOA tüübid 3. Teenuste kompositsiooni arhitektuur Teenustepõhise arhitektuuri tuum Koosneb üksikutest teenuste arhitektuuridest. 4. Teenustepõhine ettevõtte arhitektuur
Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Alternatiivsed energiaallikad Päikese-,tuule, - biomassi-, vee- ja geotermaalenergia Ei kaasne keskkonna saastamist Tekivad pidevalt taas TUULEENERGIA Tuuleenergia Kineetilise energia muundamine mehaaniliseks- või elektrienergiaks Mehaaniliseks energiaks - tuuleveskid Elektrienergiaks - tuulegeneraatorid Plussid Ei koorma keskkonda Puuduvad NOx-heitmeid ja teised õhu saasteaineid
Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. V 40.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. T 41.Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga, inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekug inimestega. V 42.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 43.Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. T 44.Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Kuznetsi hüpotees. V 45.Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. V 46.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 47.Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA
eest ka vastutust kanda, mis toimimise vältimatuks on iseloomulik enesearengu tingimuseks oleva positiivse subjektile minapildi säilitamine Eneseregulatsioonist sõltub Indiviidi ressursid on kaasasündinud ja subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks Eristatakse mõisteid "indiviidi ressurssideks ressursid" ning "isiksuslikud
Nõudmise seadus väidab et mida õrgem hind seda suurem on tootja poolt pakutav kogus. õige 27.Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see et iga ettevõte peab arvestama kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. õige 28.Kui kauba L hind tõuseb siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremal. õige 29.Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. vale 30.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid alahõivatud. vale 31.Punktides mis on võimaliku tootmise piirist ülalpool on võimalik toota seejuures ressursid on maksimaalselt hõivatud. vale 32.Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siiis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri
Kolme kuristiku tamm · Tammi ehitusel oli kolm ülesannet: · Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal. · Tammi ehitamiseks oli vaja üle ujutada 1000 km² suurune ala. · Selle tulemusena uppus umbes 100 linna ja jäi vee alla umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust. Kolme kuristiku tamm Linnamäe hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursid · Kiirevoolulised veekogud · Suure vooluhulgaga jõed · Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme · Eestis ressursid väikesed · Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Hiinas, Venemaal ja Skandinaaviamaades. Hüdroenergia eelised · Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on · Elektrienergia tootmine kõige odavam · Ei saasta õhku · Töökindel ja saab saavutada kiiresti tippvõimsuse võrreldes teiste jaamadega.
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus
On kindel, et täpselt samasugune ei saa Maa rahvastik kogu aeg olla, samas elus püsida suudab ta ilmselt veel üsna kaua. Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud. Rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis (iga inimene toodab enda asemele kaks uut inimest), kuid toiduvarud kasvavad aritmeetilises progressioonis. Piiramatult kasvav rahvastik ületab paratamatult kasutada olevad ressursid. Siiski ei kasva rahvaarv piiramatult. Kuigi arstiabi on peaaegu elimineerinud loodusliku valiku inimühiskonnas, hoolitsevad rahvaarvu vähendamise eest sõjad, näljahädad, haigused ja sündimuse reguleerimine (rasestumisest hoidumine). Rooma Klubi koostatud mudeli alusel (1970) võib järeldada, et praegune aeg võib olla lääneriikide jaoks kuldaeg, sest kunagi varem pole elu nii hea olnud ja enam kunagi ei saa see nii hea olema
Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd. ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni. ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval. SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti). Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas mahus nagu kuival maal.
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
Juhtumiplaan: MARI Probleemid Rahapuudus-> Töötus -> Ei otsi intensiivselt tööd Madal enesehinnang Stress Ressursid Toetav pere Hooldusoskused (tugevused, Eluase olemas Koduperenaise oskused võimalused, sh Arvestatav haridustase Piirkonnas on tööpakkumisi teenuse saaja enda Kohusetundlikkus pere suhtes ressursid, mis aitavad kaasa juhtumi Hea tervis lahendamisele) Elukoht linna lähedal (transport 5x päevas) Piisavalt iseseisvad lapsed Takistavad Hooldamist vajavad vanemad tegurid Liigne muretsemine laste pärast Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osut...
E = Q/Q : P/P E< 1. E=1. E> 1. TR = Q *p TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus AP = TP : L AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP
AP = TP : L Täielik konkurents SKP = AD = Y = C + I + G + NX AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil p = MR. Kasutatav tulu Y(d) = Y + TR - Td SKP deflaator = p1q1 : p0q1 MP = TP : L MR = TR : TP, SKP def. = SKPnom/SKPreal*100%
Nimi Perekonnanimi Teaduskond. Käisin terve oma kooliaja ühes koolis ning Tartu Ülikool on teine kool, kus käinud olen. Kolmeteistkümnendal septembril pidas Tarmo Strenze loengu hariduse teemal. Kuigi nõustusin nii mõnegi väitega ning peaaegu pimesi usaldasin kõike öeldut, ei nõustu siiski ühe toodud väitega. ,,Kooli materiaalsed ressursid ei mõjuta akadeemilist taset üldse" (Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel. Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
