. Muumia valmistamine. Nofretete- vaarao Ehnatoni naine, Nofretete portreebüst on Egiptuse kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia. HETIIDID Indoeurooplased- rahvas, kes elas India ja Euroopa vahel. II aastatuhat eKr - Väike-Aasia poolsaar. Pealinn- Hattusa sõjavanker, kaarik, ratta leiutamine raua töötlemine, sulatamine kiilkiri, eeskuju Mesopotaamiast Pärsia riik tänapäeval Iraan Suur Kuningatee tähtsamad linnad: Susa, Persepolis kuulsamad valitsejad: Kyros II, Dareious, Xerxes Kaananimaad ehk Foinikia= Süüria, Liibanon, Palestiina-Vahemere ääres Maailma esimene tähestik Piibel- vana-juutide ajaloost ja uus testament-kristluse imeteod, 1 Jumal. Juutide jumal Jahve, 1.) Kokkuvõte Pärsia riigi kohta, märksõnad: riigi rajamine ja laiendamine, ühiskonna
· võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · ringjoonelise profiiliga Konstruktiivse kujunduse järgi- · lahtised hammasülekanded: · kinnised hammasülekanded ringkiiruse järgi · väga aeglasekäigulisteks ( ringkiirus alla 0,5 m/s ) · aeglasekäigulisteks ( ringkiirus 0,5-3 m/s ) · keskkäigulisteks ( ringkiirus 3-15 m/s )
Hüdrosidurites kandub jõumoment ühelt kettalt (pumbarattalt) teisele kettale(turbiini rattale).Tänapäeva autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti suurendada.Kui kolm ketast on siis kutsutakse seda hüdrotrafoks.LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta
z2 a 3 51 127 3 q 12,5 Hammaste ekvivalentarv z2 51 z0 = = 51,5 cos 3 cos 3 4,57 siis hamba kujutegur YF 2,18 (Lisa 1, Tabel 4). Paindepinge 1,2T2 KYF 1,2 * 249 * 1,2 * 2,18 F = = = 22,8 MPa [ ] F = 70 Mpa z 2 b2 m 2 51 * 42 * 4 2 Jõud ülekandes Teo telgjõud ja ratta ringjõud 2T 2 * 249 Fa1 = Ft 2 = 2 = 2,4 kN. d 2 0,204 Teo ringjõud ja ratta telgjõud 2T 2T2 2 * 249 Ft1 = Fa 2 = 1 = = 0,28 kN. d1 d1u t1 0,05 * 51 * 0,69 Teo ja ratta radiaaljõud Fr1 = Fr 2 = Ft 2 tan = 2,4 * tan 20 0.9 kN kus - = 20 hambumisnurk. 3. Võlli projektarvutus Teo vaba otsa läbimõõt 16T1 16 * 9,8
ja mitu Volvo, on seotud nende kasutamine üksnes elastne element, geomeetriat sama peatamine samal ajal annab hoovad sarnased kasutada kevadel peatamine. Modern vedrud on sageli vähendamiseks tehtud mass Mittemetalsete ja komposiit materjalidest. 1.3 Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. 1.1 Vedrustuste Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka
Selline vajadus tekib teekäänakutel. Kurvides liikumisel läbivad sisemisel raadiusel asuvad rattad lühema teekonna kui välimised. Koos veetava hammasrattaga pöörleb ka diferentsiaal, milles asuvad satelliithammasrattad ehk satelliidid. Satelliitidega on hambumises rattavõllihammasrattad. Kui auto rattad veerevad võrdselt, siis satelliitide asend üksteise suhtes ei muutu (nad ei pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad teist rattavõlli selle arvel kiiremini. Kui üks ratas on paigal pöörleb teine kaks korda kiiremini. Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse.
Sumerite leiutised Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsamad on ratas ja vanker. Nad on ka leiutanud kiilkirja. Sumerite kiilkiri. Esimesed linnaehitajad ·Niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad ·Ratta ja vankri leiutajad (sh potikeder) ·Adra leiutajad ·Kiilkirja leiutatud ·Mõõdu- ja kaaluühikud ·Vanimad koolid ·Vanimad raamatukogud ·Vanim eepos ,,Gilgamesh" ·Kümnend- ja kuuekümnendsüsteemi leiutajad, oskasid ka liita-lahutada, korrutada- jagada. Mari-Liis Karu 6.klass ,, Sumerite leiutised".
Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
...................................17 Eesti parimad ja nende saavutused..................................................................................21 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 25 2 SISSEJUHATUS Selle uurimustöö üks eesmärkidest on anda lühiülevaade sellest, kuidas muutus või kujunes elu maailmas pärast ratta leiutamist. Põhirõhk on seatud siiski jalgrattale ja selle kasutamisele Eestis. Eelkõige on see töö suunitletud nooremale põlvkonnale, kellel on tänapäeval raske leida sobivat huviala, millega tegeleda. Eeskuju peaks leiduma siit tekstist küllaga. Väga täpse ülevaate leiab jalgratta arenguloost ja jalgrattaspordist Eestis just möödunud sajandil, sest lähiajalooga ollakse kuigipalju kursis ja sellepärast, et rattaspordi ajalugu lihtsalt ei ulatugi kaugemasse minevikku
Kangelaslaulud muistsetest suurkujudest, mis pandi kirja eepiliste poeemidena. Kangelaseepos "Gilgames". Teadus Matemaatikas kuuekümnendsüsteem. Kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomias taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks. Kuukalender, kus aasta kestis 12 kuud, olles 11 päeva päikeseaastast lühem. Aeg- ajal lisati täiendav kuu vea kõrvaldamiseks. Lisa Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu. Mosaiik Uri valitseja hauast. Üks esimesi ratta kujutisi ajaloos. Ehituskunstis peamine materjal päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Leiutati võlvid ja kuplid. Kujutav kunst seotud arhitektuuriga. Maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Skulptuuri arengut takistas kivi puudumine. Figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist. Vabaplastikas figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed
olnud oli Mihkel. Mardu otsis Mihklit niikaua, kui ta enam käia ei jõudnud. Nii läks Mardu koju. Õhtul tuli Leemet koju koos Mihkliga, kellel olid jälle õlle lõhnad juures. Õllega oli Leemet Mihklit paadisillal enda juurde meelitanud. Nüüd oli Mardu mihkliga jälle omaette. ,,Mis ma sinuga küll teen,"küsis poiss omaette. Mardu kuulis lindu vastamas:"Lase mind lahti." Nii lasigi poiss linnu laht, kes heinamaale lendas. Palgapäeval ostis Leemet poisile ratta. Sellist ilusat ratast saarel teistel polnud. Mardu keeldus sellega sõitmast, sest selle oli ostnud Leemet. Vanaema ei lasknud sellel juhtuda, et ratas jääks värava taha seisma ja ostis selle Leemeti käest ära. Ta palus, et Mardu prooviks, kas see on ka hea ratas. Mardu tegi seda vastumeelt. Ratas oli tõeliselt hea. See lausa lendas. Vanaema lubas suveks oma ratta Mardule laenata. Märkamatult oli Mardu jõudnud sõites küla lõppu.Ta otsustas minna rääkima
v v 4 4 Vastus: Peale kokkupõrget liigub vedur koos autoga kiirusega 4 km/h. 8. Jalgrattal on all rattad läbimõõduga 26 tolli (1 toll =2,54 cm). Millise kiirusega sõidab jalgrattur, kui rattad pöörlevad kiirusega 1 pööre sekundis? Ratta läbimõõt d = 26 0,0254m Pöörlemissagedus ehk pöörete arv ajaühikus f = 1s -1 Ratta joonkiirus v = ? Lahendus Jalgratturi kiirus on võrdne pöörleva ratta joonkiirusega rattakummi ja tee kokkupuutekohas, mis on pöörlemistsentrist kaugusel r = d 2 . Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos v = r . Nurkkiiruse saame pöörlemissageduse kaudu, kui arvestame, et üks täispööre on 2 radiaani. = 2 f Nüüd joonkiirus d v = r = 2 fr = 2 f = fd 2
Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad sellised detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hügieeni tagamiseks, hoolduseks või remondiks. Hammasliite põhimõte- Hammasliide moodustatake võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid eegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam.
Sele 13. Toyota Avensis tagasild Vedrustuse kinemaatiline skeem: Sele 14. sildade kinemaatiline skeem (autori joonis) Antud sõiduk on varustatud hammaslattreduktoriga. 8 1.3. Rataste ja käändtelje seadenurgad Tabel 3. Nimetus, ühikud EES TAGA Ratta külgkalle -0º21’ -0º31’ Kokkujooks 1 mm 2 mm Käändtelje pikikalle (Caster) 1º20’ - Käändtelje põikikalle (SAI) 13 º22’ - Järeljooks 1480 mm 1450 mm Käänuraadius
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel
Minu esimene jalgratas oli vanem kui mina ise. See oli minu vanema venna oma, mille ta sai oma esimeseks sünnipäevaks vanaemalt kingiks. See oli kolme rattaga ja rohelist värvi. Ma õppisin jalgrattaga sõitmist toas, kuna oli talv ja toas sai rattaga sõita. Et ma kukkudes pead ära ei lööks, oli mul kiiver peas. Ma kukkusin rattaga kogu aeg nii, et muhud peas. Ise ma seda ei mäleta, aga ema on mulle sellest rääkinud. Aga kui ma suuremaks kasvasin, siis ma sain ratta, millega sai korralikult õues sõita. See ratas oli mul mitu aastat ja see ratas meeldis mulle nii väga, et ta on veel endiselt vanaema juures alles. Sellele rattale sai abirattad külge pandud. Kõik mu perekonnaliikmed aitasid mul algses tasakaalu hoida. Ma olin umbes nelja-aastane, kui sain jalgrattaga sõitmise korralikult selgeks.
makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa. Küsimus:Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ? M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt. Alus:AÕS § 80 lg 1 § 80.Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. EELDUSED: 1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded
· Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koosneb: · Taldrikhammasratas · Teoratas · Rattavõll · Rattavõllihammasratas · Satelliithammasratas · Sattelliitide telg · Korpus · Tigu satelliidid · Lukustid RATTAVÕLLID Rattavõllid koosnevad: · Tugiäärikud · Laagrid · Rattavõlli kestad · Laagrite kinnituspuksid · Tihendid · Ratta rummid · Koonused · Muttrid · Rull laagrid · Kiilud VEDAVAD RATTAD Vedavad rattad koosnevad: · Veljed · Rehvid · 5 rattakinnituspolti HOOLDUS Õlivahetus hiljemalt 15.000 km või 1. aasta pärast. Pidurivedeliku vahetus esimene kord 3 aasta pärast, seejärel iga 2 aasta tagant. Tehnilise hoolduse periood on iga 2 aasta tagant ja hiljem 1 aasta tagant. KASUTATUD KIRJANDUS VW Touran hooldusraamat
võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissijuhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. 6. Loetlege vedrustuse elemente Amortisaator ja vedrustuse hoovad, sõltuv ja sõltumatu vedrustus 7. Mille poolest erinevad sõltumatu ja sõltuv vedrustus? 8. Kuidas liigitatakse vedrustust lähtudes elastse elemendi ehitusest?
Kui suure jõuga rõhub see inimene maapinnale? 2. Kui suurt rõhku avaldab alusele 60 kg massiga sportlane, kui ta seisab: a) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 500 b) jääl uiskudes, mille toetuspindala on 150 c) 1,6 m pikkustele ja 7,5 cm laiustel suuskadel lumel 3. Pariisis asuva Eiffeli torni mass on 9000 tonni ja toetuspindala 450 . Kui suurt rõhku avaldab torn maapinnale? 4. Auto, millel on 4 ratast ning iga ratta toetuspindala on 120 , avaldab teepinnale rõhku 250 000 Pa. Kui suur on selle auto mass? 5. Räägitakse, et tütarlaps teravate kontsadega kingades lõhub põrandat rohkem kui elevant. Kontrolli järgmiste andmete alusel selle väite tõesust. Elevandi mass 3000 kg, tema ühe jala pindala 3 , tütarlapse mass 50 kg, tema kingakontsa pindala 2,5 . Eldame et 50% tütarlapse raskusest langeb kontsale. 6
Raskusjõud on oma olemuselt gravitatsioonijõud. Kehakaaluks nim jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha liigub kiirendusega üles p=mg+ ma /keha liigub kiirendusega alla p=mg- ma Liugehõõrde teguri suurus sõltub pinna materjalist, pinna töötluskvaliteedist, pinna puhutsest ja määrdeainete kasutamisest Veerehõõrde tegur sõltub ratta suurusest ja pinna kõvadusest ja vedelike ja gaaside hõõrdetegur sõltub keha kujust ja keha liikumisekiirusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga ja võrdeteguriks on hõõrdetegur Fh= Nµ
MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr.
• alal Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal • Iraak SAVI Tänu savile kujunes Mesopotaamias nn • savitsivilisatsioon. • Savist ehitati maju. • Kirjutati saviplaatidele. • Valmistati tarbe-esmeid SUMERID Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri. • Õppisid vasest tööriistu valmistama. • • Kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Lõid maailma vanima kirja ning võtsid kasutusele • ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID • Iga tähtsaim linn moodustab omaette sõltumatu linnriigi. Tihiti olid linnriigid sõjaajal. • Linnad olid ümbritsetud müüriga. • Linna über olev maa kuulus preetritele. • Tsikuraadid • TSIKURAADID Massivne, astangutena ülepoole ahenev torn. • Mesopotaamia teplite kõige originaalsem osa. •
Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik • Nimetus Babüloni linna järgi • Tekkis umbes 1800 e. Kr • Kuulsaim valitseja Hammurapi • Oli Babüloonia riigi rajaja • Koostas seadustekogu • Antiikaja esimene ja tähtsaim • Sisaldas mitmeid olulisi seadusi
Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse Rauaaeg (algas u 3000 a tagasi) 1) arenesid riigid 2) täiustus kirjaoskus 3) metall muutus valitsevaks Tsivilisatsioonid Pideva arengu tulemusena kujunesid u 5000 a tagasi välja esimesed kõrgtasemel
a. See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. Selgituseks võib tuua võrdluse argielust kui jälgida jalgratta rattakodarate liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Kodarad oleksid nagu laiali määritud üle kogu ratta. Sama võime märgata ka muude esemete väga kiirel liikumisel. Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem. Teisiti väljendades elektronpilve tihedus on selles kohas suurem. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas. Väljapoole orbitaali satub ta üsna harva
Nukkvõll teeb ühe pöörde väntvõlli iga kahe pöörde kohta. Selline meetod on kasutusel enamikel autodel, kui vanematel autodel võib ette tulla ka kettülekandeid. Rihmasid on erinevates tüüpides, erinevatele mootoritele. Rihmasid kasutatakse veel generaatoritel, veepumpadel jne. CVT Traditsioonilises planetaarkäigukastis kantakse jõud siduri abil üle ühelt hammasrattalt teisele. CVT aga koosneb kahest rattast, mida ühendab rihm ning muudetakse vedava ja veetava ratta diameetrit. Selle tulemusel liigutakse nö ühelt käigult teisele, ilma et reaalselt toimuks käiguvahetust.
Tüüpilisemad haavast esemed olid painutatud vaka-, karbi-, sõela- ja sarjakered. Tamm oli tarbepuuna kõige enam hinnatud oma suure tugevuse kõvaduse ja kestvuse tõttu. Tammest tehti veski osad, vankriteljed , leiavakünad, rehapiid, äkkepulgad ja palju muud. Saar oli tamme kõrval teine hinnatud puu. Omadustelt oli ta tammele lähedane, sellest painduvam ja sitkem. Võimaluse korralpainutatakse saarest reejalaseid, samuti loogad ja ratta vitspöiad. Ülejäänud puude osatähtsus tarbepuuna oli oluliselt väiksem. Nii tarbe- kui küttepuu muretsemine toimus peamiselt talvel. Tööks on eelistatud üldiselt detsembrit ja jaanuari, osalt ka veebruari, mil puu oli "surnud" ja seetõttu kuivema puiduga. Koju veeti tarbepuu harilikult kohe peale langetamist. Seal jäeti nad koore alla kuivama, et vältida pakatamist. Kevadel kooriti ja lõhuti puud ära. Suveks jäid nad välja, sügisel paigutati varju alla, väiksemad
Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm. Reaalselt antud siduriketta ülekandemomendi ja selle võimaliku arvutusvea saame võttes AP Racing Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1] 4 2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Esiveolistel (FWD) sõidukitel on käigukast kombineeritud esireduktor ja diferentsiaal ning veovõllid lähevad diferentsiaalist otse ratasteni. Nelikveolistel sõidukitel kannab esireduktoriga kombineeritud
rent nende käest) Telk + magamiskott – ööbimine toimub telkimiseks mõeldud aladel Varustus matkale kaasa – üldine: Varuriided ja -jalanõud – ilm on muutlik, kõigeks peab valmis olema Vihmariided, päevitusriided (vastavalt ilmale) Päikesekreem, putukatõrjevahend Karastusjook või tee Midagi näljakustutuseks Esmaabivahendid Varustus matkale kaasa – ratta jaoks vajalik: Kiiver Sisekumm Kuuskantide komplekt Piduriklotsid Ketiõli Ketilukk Kummieeblid, pump Kalts, pisike hari, kummikindad Nipukas – poldid, mutrid Kodar 3tk Matkal võib rattaga kõike juhtuda, seega on hea, kui matkajuhil on ratta parandamiseks vahendid kaasas. Kuna matk toimub metsas, tuleb arvestada, et kui midagi rattaga juhtub, siis
n c := n t t c = 1368 (2, lk 268) t c := 18 tööaeg ööpäevas Tööajal välja saadetud vagonettide rataste arv kandetrossil n c = 1368 välja saadetud vagonetid tööaja z := n c z1 = 5472 (2, lk 268) jooksul z1 = 4 vagoneti rataste arv Vagoneti ühe ratta koormuse arvutamine G G0 := + Gv = 2801 kg Laaditud vagoneti mass g kg q T := 1.7 Veotrossi jooksva meetri mass (2, lk 268) m 1 ( G1 := 1.1 G0 cos( ) + q T a z1 )= 806 kg (2, lk 265) = 9
Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektromootorjõud näitab tööd, mida tehakse ühe laengu läbiviimisel läbi terve vooluringi ehk maksimaalne pinge, mis üldse võib süsteemis tekkida. See sõltub dünamo võlli pöörlemiskiirusest. Dünamo võlli paneb pöörlema ratta liikumine. Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekb magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul: U=v l B sin Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel.
jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7. suurt ja väikest ringvoolu reguleerib termostaatklapp. 8. 5 põhjust miks mootor võib üle kuumeneda: I. jahutusventilaator ei tööta. II. Jahutusvedeliku on vähe. III. Termostaatklapi rike. IV. Radiaator ummistunud. V. Veepumba rike. Karol Tiits AT 22
Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Vedav lüli Lihtsaimal planetaarülekandel, millel on liikumatu ratas ning vedav keskratas võib ülekandearvu leida järgmise valemiga. , kus · Zliikumaturatas on sisehammastega liikumatu ratta hammaste arv, · Zvedavketas on vedava keskratta hammaste arv. Planetaarülekande eelised: · Planetaarülekande kasutamine võimaldab vähendada konstruktsiooni massi kahe- ja enamkordselt. · Satelliitide ühtlane paigutus raamis võimaldab omavahel tasakaalustada planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente. · Võimaldab saada suuri ülekandearve; 1000 ja rohkem. Planetaarülekande puudused:
James Watti aurumasina koostises oli köetava kaanega suletud veeanum ehk küttekael. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel ajal veel eriti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. Kütusekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakatigi silindriks nimetama. Silindris paiknes kolb. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada ka auru jõul töötavaks ,,mootoriks". Üldiselt olid aurumasinad 19.sajandi tööstuses äärmiselt olulised ja aitasid kaasa LääneEuroopa majandusele. Aurumasinate tähtsus langes alles peale sisepõlemismootori kasutusele võttu.
1.) The CocaCola Company on sõlminud lepingu mitmete suurte kiirtoidu restoranide kettidega (nt. McDonalds), millel on ettevõtteid suurel hulgal üle terve maailma. PepsiCol on sõlmitud leping nt. Starbucksiga, mille restoranid ei ole ülemaailmselt nii levinud. 2.) The CocaCola Company reklaamib rohkem oma tooteid televisioonis (eriti just pühade ajal) ja korraldab erinevaid kampaaniaid (Coke for you; iga viies pudel võidab, maastiku ratta kampaania). PepsiCo reklaamid on vähem silmapaistvamad. Need on Eesti põhjal. 3.) The CocaCola Company suund on toota ainult karastusjooke, kui PepsiCol on karastusjookide osa tootmises ainult 47%, seal on enamuses tooted, mis otseselt ei rõhu nimele Pepsi (nt. Gatorade). 4.) The CocaCola Company on ostnud mitmetes riikides ära karastusjookide brände (nt. Minute Maid, Thums Up, Odwalla) ja on niimoodi oma turuosa suurendanud. Ka
Kõige rohkem autoteid USA, üldpikkus üle 6 miljoni km Pikim teadaolev liiklusummik 16.02.1980, Prantsusmaa, 176km Väikseim auto Peel P50, Pikkus 1.34m, laius 99cm, kõrgus 1.34m, kaal 59kg Kergeim auto 9.5kg, Max. 25km/h Pikim auto pikkus 30.5m (bassein, hüppelaud, ülisuur vesivoodi) Pikim mootorratas pikkus 7.6m, kaal 2000kg (Douglas ja Roger Bell) Väikseim mootorratas telgede vahe 10.8cm, istme kõrgus 9.5cm, tagumise ratta läbimõõt 2.4cm, esimese ratta läbimõõt 1.9cm (selle rattaga läbiti 1m) Kiiruserekord maapinnal 1227.985km/h (helikiirus 1191.6km/h) Nevada(USA) Andy Green Elektrimootoriga Peugeot 106 läbis akusid laadimata 208km (Max. 115 km/h) Masinaelemendid 1881.a Venemaal ilmusid esimesed õpikud ,,Masinaelemendid" 1936.a Tallinna tehnikainstituudis loodi masinaehituse laboratoorium
ndal aastal Ferguson P99 võidusõiduautol, kuid sellel ei nähtud kasutegurit, kuna süsteem oli kallis ning ebausaldusväärne. tänapäeva ABS Chrysler koos Bendix korporatsiooniga tutvustas arvutiseeritud kolmekanalist antiblokeerumispiduri süsteemi 1971.aastal. See oli kasutuses mitmeid aastat peale seda, töödates ettekavatsetud ja usaldusväärselt. Tüüpiline ABS töötab koos keskse elektrooniline kontollüksusega (ECU), nelja ratta kiiruse sensorid üks iga ratta jaoks ning kaks või rohkem hüdraulilisi klappe piduri hüdraulika sees. ECU jälgib pidevalt rataste pöörlemiskiirust ning kui ta avastab, et mõni ratas pöörleb aeglasemalt kui teised, siis ta saadab automaatselt seire üle pidurite. See käivitab klapid, vähendamaks hüdraulika rõhku piduris, mille ratas pöörles aeglasemalt ning see vähendab antud piduris pidurdusjõudu. Ratas hakkab seepeale kiiremini pöörlema.
Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele
Tänapäeva jalgratta prototüübiks peetakse kettülekandega jalgratast, mille valmistas inglane Lawson 1879. Aastasadu ja - tuhandeid,terveid ajastuid veeresid teedel nelja rattaga sõidukid kõikvõimaliku vankrid, tõllad, kalessid, troskad jne. Kuigi nad erinesid hinnal, ehituselt ja otstarbelt, oli neil kõigil üks väärtuslik ühine omadus-nad toetusid kindlalt maapinnale. Ja juhtunuks noil ammustel aegadel mõni vastutustundetu veesegaja ette panema, et nelja ratta asemel võiks toime tulla kahega, mis lisaks veel paikneksid üksteise taga, tulnuks tal niisuguse jultumuse eest kallilt maksta. Ükskord see hulljulge jumalavallatu mõte ikkagi tekkis ning kinkis inimkonnale väga omapärase sõiduki, mis isepäinis ei suuda püstigi seista, vaid nõuab selleks kõrvalist tuge ja abi. Pärast pikki otsinguid, paljusid põnevaid juhtumeid ja arusaamatusi on sellest sõidukist saanud meie nüüdne jalgratas
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003...
Loodus tähendab kõike, see on nagu ema süli - pingete maandaja ja jõu allikas. Loodus on ülim Jumala looming. Looduses viibides saab kuulata iseennast ja teha tähtsaid otsuseid - linnakäras see suuremat ei õnnestu. Jõe ääres istudes saab võtta aja maha, teha pea mõtetest tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida. Milleks see loodus minu jaoks siis nii hea tegelikult on? Vahel, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus sunnitakse tööd tegema, võtan ma ratta ja sõidan kaks kilomeetrit oma kodus eemale metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Istun sealsele pingile, hingan sügavalt sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapses...
ragin ja mütsatus. Mehed lõid risti ette ja kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Äkki karjatas kohale saabunud külavanem: „Jumal andesta, see on ju meie kreisiülema poeg Arkadi Aleksandrovitš!“. Peagi selguski, et kreisiülema üliõpilasest poeg, kes suvel maal viibis, oli toonud linnast kaasa jalgratta ning käis sellega igal õhtul külateel sõitmas. Külamehed, kes polnud jalgratast varem näinud pidasid teda aga kuradiks, purustasid ratta ja peksid õnnetu noormehegi poolsurnuks. Joonista, missugune võiks jalgratas välja näha 50-aasta pärast. Lisa juurde ka jalgratta lühikirjeldus. …………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………
nii nagu peaks. Ühendus kohtade jäikuse kadu poldi/mutri purunemine Nõestumine/katlakivi- põlemispindade tekkinud nõgi ei juhi soojust nii nagu peaks. Deformeerumine kui nt. kuullaagrile tekivad täkked ja ta võib laagri pesast välja tulla. 5. Loetlege põhjusi (koos selgitavate näidetega), mis kiirendavad tõrgete tekkimist! Vastus: Vale sõidumaneer suur kiirus auklikul teel Kehv hooldus ratta poldid on korralikult kinnitamata jäänud Kehv õli või kütuse valik odavad õlid ja halb kütus ei täida oma õiget ülesannet
Bagdad, kus koos eeslinnadega elab 5 500 000 inimest. Tuhandeaastane kultuur Tigrise ja eufrati jõe vahelist maa-ala tuntakse Mesopotaamiana. See nimi tähendab kreeka keeles ,,kahe jõe vahel". Just selles paigas arenes 7000 aastat tagasi maailma vanimaid tsivilisatsioone- sumeri kultuur. Selle keskus oli Uri linn. Sumerid lõid maailma vanima teada oleva kirja (kiilkirja), pannes sellega aluse dokumenteeritud ajaloole. Sumerid on leiutanud ka ratta. Hiljem arenesid Mesopotaamias babüloonia ja niineve kultuur. Mida Iraak toodab? Naftat Maagaasi Datleid Tekstiili Kasutatud kirjandus
Luige seljas olev rist aga haihtus.Luige tähtkuju saigi sellest omale nime Suur Rist. Tähtkuju meenutab igal ööl luike, kellel oli hea süda ja kes püüdis maailma rahu tuua. Suur Vanker / Suur Karu Suurt Vankrit nim. ka Suureks Karuks, mis on ladina keeles Ursa Major. Eesti rahvaastronoomias nimetati Suure Vankri tähtkuju koos Miitsariga Peedu Vankriks, kus tähti kujutleti peremehe (Peedu), härja, vehmri, nelja ratta ja hundina (Miitsari täht). Legend räägib, et vanasti läinud talumees Peedu vankriga ja selle ette rakendatud härjaga läbi metsa. Metsast kargas välja hunt, kes tahtis härga ära süüa. Vanadel eestlastel oli töö nii au sees, et ka hunt ei tohtinud härga maha murda. Taevataat tõstis talumehe koos vankri ja härjaga hoiatuseks taevasse ning pani hundi härja kõrvale rakmeisse. Hunt ei tahtnud koormat vedada ja hakkas metsa poole kiskuma, mistõttu on tähtkujus härg
õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- korduv muster, levib naabrilt naabrile- see on laine- õhuosakesed pommitavad seina täpne arv kordi ühe ajaühiku jooksul ja seinakuju muutub perioodiliselt. ruutvõrrandi kasutamine ühtlaselt kiirenevate protsesside iseloomustamiseks: ax2 + bx + c = y ax2-kui kiirelt mingi muutus toimub (kuidas toimub) bx-protsessi algkiirus c-algkiirus y-lõppkiirus Minu ratta algkiirus+ ma sõidan ehk mu kiirus muutub + minu lõppvoorus kuhu ma valija jõudsin Kui kiirelt see muutus toimub + mitu marja sekundis muutub + algkogus marju korvis = saan lõppkoguse marju korvis Võnkumiste kirjeldamine matemaatiliselt: Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks. x = A sin
1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus.
d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
