docstxt/1369898028758.txt
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nelja ratta pööramine referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 nelja ratta pööramine ehk 4WS.............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 6 Sissejuhatus Nelja ratta pööramis süsteem on levinud sportautodel , suurematel luksusautodel ning suurendatud läbivusvõimega maastikautodel. Esimene autotootja kes kasutas seeriatootmises oleval autol nelja ratta pööramist oli Kaiser 50
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2
ühiskonna juhtimise kord. Linnriik- riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevadest küladest koos põllumaaga. Tsivilisatsiooni teke Mesopotaamias Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim sumeri linnadest oli Uruk. Linnriigid ja ühiskond Linnadest kujunesid esimesed riigid (linnriigid). Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati astmiktempel ehk tsikuraat. Sumerite ühiskond oli hierarhiline: 1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine
rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse maksimum väärtus ja pidurdamisel erinevatel astmetel saavutatav hõõrdumine) et tagada tulemuse täpsust. Kui mitte siis tulemust parandatakse. -Rataste libisemine. Ratta libisemine on ratta pöörlemise ja auto kiiruse vahe. Arvutus programmis mis kasutab tegelikku
.................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid ..........................................14 5.4. Rooliratta pöördenurga andur ..........................................16 5.5. Pidurdusrõhu andur .........................................................20 2 ProDiags 1. ABS - pidurid Lühendid:
Rattanurgad Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust.
onu onu tädi tädi ema ema isa isa keskvõrre ülivõrre nürim kõige nürim tragim kõige tragim Käändsõnadest, mille mitmuse oastava lõpus on -id, saab moodustada ka i-mitmuse AINSUS MITMUS i- MITMUS NIM. kes? mis? ratas ratta d OM. kelle? mille? ratta ratas te OS. keda? mida? ratas t ratta i d SISSE kellesse? millesse?kuhu? ratta sse ratas te sse ratta i sse SEES kelles? milles?kus? ratta s ratas te s ratta i s SEEST kellest?millest?kust? ratta st ratas te st ratta i st ALALE kellele?millele?kuhu
2) Võrdle õhupaagi rõhku veoauto kabiinis oleva rõhunäidiku tulemiga. ABS pidurisüsteem - ABSi ülesanne on takistada rataste blokeerimist sõiduki pidurdamisel, eriti just libedate teeolukordade korral. Samuti on absi ülesanne tagada õige pidurdusjõu ülekanne ratastele kitsel pidurdamisel. Tagades ühtlase sõidujoone ning kontrolli sõiduki üle. ABS skeem Tavasõiduolukorras saab juhtplokk(3) pidevalt elektriimpulsse ratta kiirusandurilt (1) . mis on seotud vastavalt ratta pöörlemiskiirusele . Samas võrdleb juhtplokk (3) ka teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Kui ühe ratta pöörlemiskiirus väheneb teistest kiiremini, siis juhtplokk edastab elektrisignaali magnetjuhtklapile (4) mis hakkab piirama /vähendama pidurikambrite pidurdusrõhku Kiiruseandur : Kiiruseandur (1) koos impulssrattaga (2) mõõdab ratta pöörlemiskiirust. Raskeveokitel
äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: · 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga · 2. sõiduki kere on stabiilne · 3. mugavus on tagatud Laiemas mõttes jagunevad vedrustused kaheks - sõltuvateks ja sõltumatuteks. Need terminid viitavad sama telje vasaku ja parema ratta võimele üksteisest mõjutada või mitte. Sõltuvat vedrustussüsteemi nimetatakse ka jäigaks teljeks, sest sama telje rattad on ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas. Sõltumatu telje korral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil, mis võimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma, et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus, parem teelpüsivus ja mugavam sõit.
Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. Välja arvutatud informatsioon. Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse maksimum väärtus ja pidurdamisel erinevatel astmetel saavutatav hõõrdumine) et tagada tulemuse täpsust. Kui mitte siis tulemust parandatakse. Rataste libisemine. Ratta libisemine on ratta pöörlemise ja auto kiiruse vahe. Arvutus programmis mis kasutab tegelikku kiirust auto kiirusena, libisemine arvutatakse ratta kiirusest ja
Ma olin surm väsinud väntamisest mööda aukliku teed. Oma kodu märgates silmapiiril tundsin kergendust nagu ma ei oleks pikka maad maha sõitnud ja pähe tekkisid mõtte lähedalt ajast paar magusat õuna võtta. Aija juurde jõudes märkasin et taevas täitus tumedate pilvedega ja mõni hetk hiljem hakkas sadama. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Tol hetkel ma ei mõelnud enam õuntele ning haarasin ratta ja hakkasin väntama. Tee peal täitusid põhjatud augud vihmaveega mõne minutiga ja vesi muutus seal tumedaks. Mu riided olid läbi märjad ja veest raskeks muutunud ja ma sõitsin otse läbi poriste lompide. Peale mõne minutilist sõitu lendas mulle ratta alt pori näkku ja silma, ning ma sulgesin valust silmad. Silmi avades avastasin ma end porilombis ratta kõrval külmas vees. Mind oli just kui kiviga löödud. Lebasin keset porilompi ja vihma endiselt sadas
T=P/w => P=T·w P=T2·w2=213,64*16,1=2934 W = 3440W=3,4 kW T1=P/w1=3440/57,14=60,2 N·m 2. Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik: 3 kW < P < 11 kW keskmine võimsus. Valin andmed tabelitest 7 ja 8 Termotöötlus: parendamine. Materjal: 40 Cr. Kõvadus: 1) väike hammasratas: HB1=269+0.5·(302-269)=285.5 HB, 2) suur hammasratas: HB2=235+0.5(262-235)=248.5 HB. 3. Lubatud kontaktpingete []h määramine: 1) Määran kindlaks eateguri väikese ratta jaoks KHL1 ja suure ratta jaoks KHL2: N1=573·w1·Lh=573·57,14·7372=241,3·106 tsüklit;N2=573·w2·Lh=573·16,1·7372=68·106 tsüklit Võtan tabelist 9 NHO tsükliarvude väärtused: NHO1=25·106; NHO2=16.5·106 Kuna N1 > NHO1, siis KHL1=1. Kuna N2 > NHO2, siis KHL2=1 2) Võtan tabelist 7 lubatud kontaktpingete väärtused, mis vastavad kontaktväsimuspiirile vahelduvpinge tsüklitel NHO1 ja NHO2: []HO1=1.8HB1+67=1.8·285.5+67=580.9 MPa; []HO2=1.8HB2+67=1.8·248.5+67=514
ESIMENE SEMINAR Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? Hüpotees: Kas O võis V-lt võtta oma ratta AÕS § 41 (2) alusel ? Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi ? TsÜS § 50 (1) ja (2) + 2) Kas O on valdaja ? AÕS § 33 (1) + 3) Vallasasi on ära võetud omavoliliselt ? AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? +
ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: *säilitada auto manööverdusvõime *säilitada stabiilsus *võtta juhilt lisakoormus ABS-i blokeerumise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav, olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema. Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. ABS võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus
Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle : -kui telg kaldub ülevalt tahapoole Negatiivne pikikalle: -kui telg kaldub ülevalt ettepoole Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks) mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Pöördtelje pikikalde mõju sõiduomadustele: -hoiab paremini sõidusuunda -suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesõiduasnedisse -ei mõjuta rehvide kulumist -väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks. Reguleerimine tavaliselt reguleeritav suurematel sõiduautodel ja reguleeritakse kahe õõtshoova variandil samadest kohtadest kust rattakalletki
Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur talu, hulga sulatsit, noidõ jaos õks midägi hoitas. Volli nõuh ja nii säetigi sammuq Juurõlõ. August kamand aida man, ku näid nägi. Edimedse valuga tahtsõ kõlgusõ ala joosta, a joba nätti tedä. „Tere August. Kos sul kipõt
Põltsamaa Ametikool Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama
Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku.
on juba ammu püütud teha. Katsetuste viljatus on tekitanud veendumuse, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus, üks moodsa teaduse põhialuseid. Mis igavesse liikumisse puutub, siis mõeldakse selle all pidevat liikumist, ilma et tehtaks tööd. Igiliikurid Üks vanemaid igiliikuri kavandeid mida tänapäevalgi tolle idee õnnetud fanaatikud realiseerida katsuvad, on järgmine. Ratta äärele, on kinnitatud pulgad mille otsas ripuvad rasked kuulikesed. Ratta iga asendi korral on parempoolsed kuulid keskpunktist kaugemal kui vasakpoolsed, järelikult peaks parem pool alati vasakut üles tõmbama ja seega ratta pöörlema panema. Niisiis peab ratas pöörlema iga-vesti või vähemalt seni, kuni telg ära kulub. Nii arvas ratta leiutaja. Kui aga selline masin ehitadagi, siis tööle ta ometi ei hakka. Põhjus on järgmine
Õlirõhureguleerimiseks, juhitakse osa õli läbi pöördsiibri kõrval kanali kaudu tagasivoolu. Juhtplokk saab kiirendusandurilt signaali autokiiruse kohta ja juhib selle põhjal elektromagnetklapi tööd. Osa õlist pöörleb klapi tagasivoolu kanalisse. Rõhk langeb ja säilib hea roolitunnetus. Mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem. Ehitus: 1hõrendustoru 2välisõhutoru 3karpa seguklapp 4vaakumkamber 5kolb 6roolivõim 7õhuklapp Ratta pöörlemisel äärmisesse asendisse töötab pump max koormusel. Tekkinud koormus on suur,mistõttu võib mootori tühikäigupöörlemissagedus langeda.Selle vältimiseks on lisatud mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem: pumbakorpuses asuvas õlirõhu poolt reguleeritavast vaakumklapist. Mis koosneb: Pumba korpuses Asuvas reguleeritavas vaakumklapis Karpa seguklapi juures olevast vaakumkambrist,ühendustorudest
Äriidee – automatiseeritud jalgrattalaenutus Äri eesmärgiks on luua automaatsüsteemil põhinev jalgratta laenutus. Inimesed lähevad aparaadi juurde ning valivad ekraanilt sobiva ratta ning kui kaua nad soovivad ratast kasutada (maksimumiks on 24h). Edasi tuleb aparaati panna oma ID kaart ning astuda paar sammu tahapoole, et aparaat saaks teha pildi ning kontrollida kas pildil olev isik on sama, mis ID kaardi pildi peal. See tagab selle, kui inimene peaks ratta ära varastama või kui rattaga midagi juthub, siis on teada isik, kes selle eest pärast vastutab. Üks isik saab laenutada ka mitu ratast. Maksmine käib kohe laenutuse alguses. Seda saab teostada kas pangakaardi või sularahaga. Igasse rattasse on sisseehitatud ka kiip, et kui ratas peaks ära kaduma või keegi selle ära varastab, siis on teada ratta asukoht. Rattaga võib esialgu sõita ainult selle linna piirides kuhu laenutus on rajatud aga
3) d = 12,8 cm; r = 12,8 : 2 = 6,4 cm 4) d = 22 m; r = 22 : 2 = 11 m 12. Tee vajalikud mõõtmised ja arvuta ringjoone pikkused. Ringjoone pikkuse valem: c = 2 r . a) ringi diameeter d = 4 cm ehk raadius r = 2 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 2 = 4 cm. b) ringi diameeter d = 2 cm ehk raadius r = 1 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 1 = 2 cm. 13. 5 pöördega läbib ratas 15,7m. Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega? Mitu sentimeetrit on ratta raadius? Lahendus: Kui ratas läbib viie pöördega 15,7 m, siis ühe pöördega läbib 15,7 : 5 = 3,14 m. Arvutame ratta raadiuse. Enne joonistame ratta. Eelnevalt saime, et ühe pöördega läbib ratas 3,14 m ehk see on ratta ümbermõõt c = 3,14 m. Ringi ümbermõõdu valem oli c = 2 r . Meil on vaja teada ratta raadiust. Antud on c = 3,14 m ja teame, et = 3,14 . Asendades arvud valemisse, saame 3,14 = 2 . 3,14 . r; 3,14 1 r= = = 0,5 m
3) d = 12,8 cm; r = 12,8 : 2 = 6,4 cm 4) d = 22 m; r = 22 : 2 = 11 m 12. Tee vajalikud mõõtmised ja arvuta ringjoone pikkused. Ringjoone pikkuse valem: c = 2 r . a) ringi diameeter d = 4 cm ehk raadius r = 2 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 2 = 4 cm. b) ringi diameeter d = 2 cm ehk raadius r = 1 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 1 = 2 cm. 13. 5 pöördega läbib ratas 15,7m. Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega? Mitu sentimeetrit on ratta raadius? Lahendus: Kui ratas läbib viie pöördega 15,7 m, siis ühe pöördega läbib 15,7 : 5 = 3,14 m. Arvutame ratta raadiuse. Enne joonistame ratta. Eelnevalt saime, et ühe pöördega läbib ratas 3,14 m ehk see on ratta ümbermõõt c = 3,14 m. Ringi ümbermõõdu valem oli c = 2 r . Meil on vaja teada ratta raadiust. Antud on c = 3,14 m ja teame, et = 3,14 . Asendades arvud valemisse, saame 3,14 = 2 . 3,14 . r; 3,14 1 r= = = 0,5 m
Jalgrattasõit ei nõua erilist füüsilist pingutust, kuid rattaga sõites kasvab märkamatult vastupidavus. Jalgrattasõiduks on soovitav valida vähese liiklusega teed või selleks spetsiaalselt ehitatud jalgrattateed, milliseid meil veel kahjuks väga vähe. Parimateks sõidukohtadeks on ehk hoopis aga siledad ja vaiksed metsateed või mereäärsed rajad, huvipakkuvad on ka ühe- või mitmepäevased jalgrattamatkad looduslikult kaunites paikades. 1.1. Enne ratta ostmist o jalgrataste valiku võimalused on viimastel aastatel tohutult laienenud, osta võib nii paarikümnekäigulisi linnarattaid, samaväärseid maantee-, matka- ja maastikurattaid ning neidki kümnete eri mudelivariantidena. Seetõttu oleks soovitav enne ratta ostmist pidada nõu asjatundjaga, kellel kogemusi ratta valikul. o Jalgratta valik oleneb selle kasutamisotstarbest, seepärast tuleb enne
Ketta laius = 125mm Suur hammasratas: Termotöötlus: Parendamine Tooriku (hamba) kõvaduse intervall: 2= 269...302 Keskmine kõvadus: 269+302 2 = = 285,5 2 = 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suure ja väikese hammasratta kõvaduste vahe: 1 - 2 = 37 2.2 Lubatud kontaktpingete [] määramine Eategur väikese ratta jaoks. 6 1 = 1 /1 1 = 5731 = 573 * 37,74 * 35000 = 756*106 Kuna > , siis = Eategur suure ratta jaoks. 2 = 62 /2 2 = 5732 = 573 * 9,68 * 35000 = 194*106 Kuna > , siis 2 = 1 Lubatud kontaktpinged []HO1 ja []HO2 Väike ratas: [] =14 + 170, MPa []1 = 1 []1 = (14*50,5+170)*1 = 877 MPa Lubatud kontaktpinge on: [] =877 MPa
võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud silinder, milles paikneb liikuv kolb. Reservuaar võib olla ühendatud otse või hüdrovooliku vahendusel. Kolvi külge kinnitub vahetult ratta rummuga ühendatud tõukurvarras , mis kannab hüdrovedeliku vahendusel elastsete omadustega pneumoelemendile üle ratta vertikaalreaktsiooni. Amortisaatori ülesannet täidab sfäärilist reservuaari ja silindrit eraldav klappide süsteem . Lisaks iga ratta juures paiknevale hüdropneumoelemendile, koosneb antud vedrustus veel piki- ja põikihoobadest, suurendatud jäikusega stabilisaatorvardast, ning hüdropumbast (püsiva rõhuga süsteemidel puudub)
· Ühesilindriline gaasamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasamoritsaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on käigem kui kahesilindriline gaasamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse: *kilpvelg, mis koosneb kilbist ja süvapöiast, kasutatakse enamasti tihtrehvida puhul *põikosandatav põidvelg, mis kinnitatakse kodarrummu seadepinnale klambritega ja mutritega. Tagumised paarisrattad kinnitatakse veosillale 10 tikkpoldi ja mutrite abil, millised pingutatakse5 esitatud järjekorras momendiga 600Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil:
awmax = √290 × mmax mm --> awmax = √290 × 41,8 ≈ 110 mm Telgede vahe 3 𝑇 103 3 209 × 103 a𝑤 ≥ 43 × (𝑢 + 1) × √ᴪ×𝑢22 ×[𝜎]2 𝐾𝐻𝛽 = 43 × (4 + 1) × √0,32 × 42 × 6072 × 1 ≈ 𝐻 105mm Ka – abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 u – reduktori ülekandearv, u=4 ᴪ𝑎 – suure ratta hambavöö laius ᴪ𝑎 = 0,28 … 0,36, kui väike hammasratas asub tugede suhtes sümmeetriliselt (mõlemad laagrist ühekaugusel) ᴪ𝑎 = 0,28 + 0,8 𝑔, kus g on optimismitegur T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, Nm [𝜎]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge (kui mõlema ratta kõbadus H ≥ 45HRC), N/mm2 KHβ – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlaselt jaotumist hamba pikkusel. Kui vähemalt ühe
a= 8 2l - ( 315 + 100 ) + [2l - ( 315 + 100 ) ]2 8 ( 315 - 100 ) 2 a= = 278,3 mm 8 9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1, kraadi. D2 - D1 315 - 100 1 = 180o 57o = 180 - 57 = 135,96o a 278,3 Nurk on > 120o! 10. Rihma kiirus v, m/s. D1n1 v= , kus 60 103
= 94,4 ( cos ) ( cos 2,86° )3 siis hamba kujutegur YF 2,2 (Lisa 1, Tabel 4). 1,2 T 2 KY F 3 1,2 250 10 1,2 2,2 Paindepinge F= = 63,9 MPa<[ ]F =70 MPa z 2 b2 m2 94 33 22 Jõud ülekandes Teo telgjõud ja ratta ringjõud 2 T 2 2 250 Fa 1 =F t 2 = = 2,66 kN . d2 0,188 Teo ringjõud ja ratta telgjõud 2T1 2T2 2 250 Ft 1=F a2 = = = 0,21 kN . d 1 d 1 u t 1 0,04 94 0,64 Teo ja ratta radiaaljõud Fr 1=Fr 2=Ft 2 tan =2,66 tan 20 ° 0,97 kN , kus = 20 - hambumisnurk. Lisa 1
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid
tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited. Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat.
Austatud koosolijad, Mina olen Erkki tõnnov ja räägin teile teemal ,,Tartu heade mõtete linn". Nagu me teame elab Tartus umbes 100000 inimest ja enamustel peredel on vähemalt üks auto.Enamus saastatusest Tartus tulenebki autodest,kuid minul oleks selle vastu lahendus. Tuleks ehitada rohkem ratta teid,mis vähendaks autode kasutamist ja see omakorda avariide arvu.. Kuid see probleem ei esine ainult Tartus, vaid kogu eestis.Võiksime eeskuju võtta Hollandist , sest seal on loodud täiuslik ratta teede ja radade süsteem, mis on põhjendatud sealse massilise jalgrattakasutusega. Ka mina suudaksin vähendada auto kasutamist, tänu rattale ei peaks isa mind iga päev trenni viima ja sealt tooma. Üldiselt oleks Tartu linnas hõlpsam ja ohutum liikuda. Peale selle teen viis kuni kuus korda nädalas trenni ja enamustest trennidest asuvad Tartu ülikooli staadionil.Sealsed tingimused on halvad nii minule, kui sportlasele ja ka vaatajatele
korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsisid siis Kiilike ja Sihvka tõmbasid nööri ja kell helises. Kahjuks kogemata ühe tõmbega tõmbasid nad ratta puu otsast alla ja rattas läks puruks. Sellest kirjuta ka ajaleht ,,Säde" , kui pioneerilaagri kõige meeldejäävaist sündmusest. Minu arvamus: See raamat oli väga tore, kuna sai teada pioneeride elust ja poiste lollidest naljadest
reaalkoormatis. Sissenõutavaks muutunud § 239 (1) A1 sai omanikuks 2001 aastal ja vastutab nende nõuete eest kuni 2003 aastani A1 3x100 000 eurot 2. rikkumine ? + 3. aegumine ? § 236 TsÜS § 154 (korduv) A1 saab sissenõuda ainult 2x 100 000. 4. Kas Õ saab nõuda A2 lt ? a. § 239 b. rikkumine ? c. aegumine ? Vallasasja pantimine (varasemalt on olnud eksami kaasus) Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 eurot. V laenu tähtajaks tagasi ei maksa. Seetõttu müüb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas õigustatult?
/Vt. lisaks vastavate laboratoorsete tööde juhendeid/. 4. ptk. HAMMASÜLEKANDED Liikumise ülekandmiseks ja liikumisparameetrite teisendamiseks kasutatakse hammas-, hõõrd-, rihm-, kett, kruviülekandeid. Ülekannet moodustavate rataste nurkkiiruste suhet nim. ülekandesuhteks. Ülekandesuhe 1 u12 = , ... (4.1) 2 kus 1 - vedava ratta nurkkiirus, 2 - veetava ratta nurkkiirus. Rööpsete telgede korral on arvesse võetud ülekandesuhte märk: u12 = 1 ( -1) v , 2 kus v - välishambumiste arv. Näide 4.1 Ülekandearv u on suurema ja väiksema ratta hammaste arvude suhe st. zsuurem u= = / u12 / . ...(4.2) zvaiksem 4
Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 . r2 v2 s2 r1 v1 s1 O
Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joonkiirus? 7. Nööri otsa kinnitatud kivi keerutatakse nii, et see teeb kaks täisringi 0,5 sekundi jooksul. Kui suur on kivi nurkkiirus? 8. Helilained sagedusega 165 Hz levivad õhus. Kui kaua levib heli allikast kuni vastuvõtjani kui nende vaheline kaugus on 0,66 km? Kui suur on selle heli lainepikkus? Heli kiiruseks loetakse õhus 330 m/s. 9. Auto liigub kiirusega 54 km/h. Arvuta rataste nurkkiirus, periood ja sagedus, kui ratta diameeter on 50 cm?
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
Jaotusringjoon d5 = m3 ∙ N5 = 3,0 ∙ 17 = 51 mm d6 = m3 ∙ N6 = 3,0 ∙ 71 = 213 mm Peaderingjoon da5 = d5 + 2m3 = 51 + 2 ∙ 3,0 = 57 mm da6 = d6 + 2m3 = 213 + 2 ∙ 3,0 = 219 mm Jalgaderingjoon df5 = d5 – 2,5m3 = 51 - 2,5 ∙ 3,0 = 43,5 mm df6 = d6 – 2,5m3 = 213 - 2,5 ∙ 3,0 = 205,5 mm Telgede vahekaugus d +d 51+213 a w3 = 5 6 = =132 mm 2 2 Suure ratta hammasvöö laius b6 =ψ a ∙ a w3 =0,3 ∙132=39,6 mm kus ψ a=0,25 … 0,4 - kaldhammaste rataste korral. Valin b6 = 40 mm Väikeratta laius b5 =b6 + ( 3 … 5 )=40+ ( 3 … 5 )=43 … 45 mm , valin b1 = 45 mm. Ratta rummu mõõtmed, ketta ja hammasvöö paksus l r=(1,0 … 1,5)∙ d d r ≈ 1,55∙ d t=2,2∙ m+0,05 ∙ b h ≈ 1,4 ∙t
Variant 5. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga ; kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 ning rattast 3 massiga m3 , mis veereb liikumatu hoidja 4 sisepinnal ja kaksikploki 2 välispiirdel. Rattale 3 mõjub jõupaar momendiga M. Süsteem on joonisel kujutatud algasendis ja varras, mis on liigendiliselt seotud kaksikploki tsentri ning ratta 3 keskpunktiga on selles asendis horisontaalne. Varda massi ei arvestata.. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 10m ; m3 = 2m ; r2 = r3 = 0,5 R2 = r ; i2 = 1.5r ; = 30 0 ; µ = 0.3 ; M =2mgr; s = 3,6 cm; r = 12 cm. 4 M 3 2
kantud kaardile. Kodu tee möödus Triinul nüüd palju rõõmsamalt. Kui oodatud päev kätte jõudis sõitis Triinu rattaga poodi ja ostis endale kleit ja kõrged kingad. Raha jäi tal natuke üle ning et asi täiuslik oleks, läks ta juuksurisse, kus lasi teha lokid. Triinu pidi õhtuni bussijaamas olema, sest koju ta ei saanud minna, kuna teised oleksid siis teada saanud, et ta läheb peole. Ta vaatas kella ja nägi, et oleks õige aeg minna. Ta hüppas ratta peale ja hakkas sõitma. Kui ta peopaika jõudis viskas ta ratta põõsasse, ja jooksis kohe sisse. Lavale vaadates nägi ta naist krooni ja lilledega. Tuli välja, et ta kell oli kaks tundi taga. Triinu hakkas ukse juures kõva häälega ropendama, nutma, karjuma ja laamendama. Publiku pilgud suundusid Triinule ning lähim turvatöötaja viis triinu välja ning kutsus talle politsei. Kui Triinu Tuhka veel surnud pole teeb ta tööd, et
Pneumaatiline tikksaag 4 PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE Auto aetakse garaaži. Juhendan autojuhti parkima korrektselt tõstukle või selle vahele. Kahe postiga tõstuki puhul asetan tõstuki käpad auto põhja all õigetesse kohtadesse ja veendun, et need said korralikult paigutatud. Tõstan sõiduki rahulikult enda jaoks töökõrgusele ja lukustan. Panen kätte kummist töökindad. Võtan alt ratta, kasutades selleks pneumaatilist mutrikeerajat ja õiges suuruses padrunit. Nüüd lasen pidurivooliku mutritele rooste-eemaldit ja lasen sellel veidi imbuda. Samal ajal toon õlikoguja ja asetan selle pidurivooliku alla. Nüüd keeran pidurivooliku lahti, kasutades selleks lahtist silmusvõtit. Lasen pidurivedelikul rahulikult õlikogujasse voolata. Kui vedelik on välja voolanud, keeran uue vooliku külge. Alustan pidurite õhutamist. Keeran lahti õhutusnipli
Nukkiiruse seos joon kiirusega avaldub valemiga. = v/r Näidis ülesanne 1)Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul arvuta nurkkiirus. Kuna üks pööre on 360° siis = 360°=2rad=6.28rad. Kuna aeg peab olema sekundites siis teisendame 20ms sekunditeks, mis on t=0,02s ja vormistame ülesande järgmiselt Andmed: =360°=2rad=6,28rad. t =20ms=0,02s. =? = /t = 6,28/0,02=314(rad/s) Vastus: 314rad/s 2) Jalgratta ratas raadiusega 25 cm pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joon kiirus? Kui kiiresti liigub jalgratas edasi? Kuna raadius peab olema meetrites siis teisendame 25cm meetriteks mis on r = 25cm = 0,25m Andmed: r = 25cm = 0,25m = 10rad/s v=? v=r* v=0,25*10=2,5(m/s) Vastus: 2,5 m/s 3)Mootoratta esiratas raadius on 40 cm ja selle nurkkiirus on 82,5 rad/s. Kui pika maa läbib see ratas 10 minutiga? Kuna raadius peab olema meetrites siis teisendame 40cm meetriteks mis on r = 40cm = 0,4m
liikmeid, kalibreerime anduri. Parameeter Väärtus a 0,94 cm/V2 b - 5,89 cm/V c 8,85 cm 3 4.7 Optiline positsiooniandur 4.7.1 Andmete kogumine Keerates ratta 0-positsioonile, märki- sime tabelisse vastava anduri lugemi. Kordasime mõõtmisi iga 10 täispöörde järel, märkides igal korral tulemuse tabelisse. Kaugus Anduri sensorist pinge tolli V 0 3,87 0,127 3,82 0,254 3,4 0,381 2,6 0,508 1,4 0,635 0,92 0,762 0,71 4.7.2 Anduri kalibreerimine
Kaapeväldik ASR ASR (Anti-Slip Regulation), tuntud ka kui TCS (Traction Control System), on tüüpiliselt elektri ja hüdraulika kombineeritud süsteem, mis on mõeldud juhitavuse säilitamiseks, kui autojuht lisab agresiivselt gaasi või ei suju rehvide ja teepinna vaheline koostöö ja vedav ratas tahab kaapima hakata. Kuigi ASR on oma komponentidelt põhimõttelt sarnane ESP süsteemile, pole tegu siiski sama asjaga. ASR süsteem võib kasutada väga erinevaid võimalusi, et vältida ratta kaapimist: · Jätta süütamata töösegu ühes või mitmes silindris · Takistama kütuse pihustamist ühte või mitmesse silindrisse · Pidurdama ühte või mitut vedavat ratast · Järgi andma segusiibrit, kui tegemist on elektroonilise gaasipedaaliga · Kui tegemist on turbomootoriga, siis avama solenoid klapi ja takistamast turbot tööle hakkamast. ASR hakkab tööle, kui mõni vedavatest ratastest hakkab kaapima ehk ringi käima, ilma, et
· võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · ringjoonelise profiiliga Konstruktiivse kujunduse järgi- · lahtised hammasülekanded: · kinnised hammasülekanded ringkiiruse järgi · väga aeglasekäigulisteks ( ringkiirus alla 0,5 m/s ) · aeglasekäigulisteks ( ringkiirus 0,5-3 m/s ) · keskkäigulisteks ( ringkiirus 3-15 m/s )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
