Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vagonetid (0)

1 Hindamata
Punktid

false - 110243_Tõstemasinad_Vagonetid_Saarniit.xmcd



Vagonetid  Algandmed  ton 1000kg := Q 180 ton hr := vagonettide tootlikkus v 2.1 m s := vagonettide liikumiskiirus H 1 10 3  m := vagonettide tõusukõrgus z1 4 := vagoneti rataste arv Gv 420kg := vagoneti mass a 100m := vagonettide intervall tc 18hr := vagonettide tööaeg ööpäevas L 6000m := trossitee pikkus γ 2.5 ton m 3 := rauamaagi puistemass (1) Arvutus  Trossitee keskmine tõus β H
L 0.167 = := sin β ( ) 0.166 = β 9.55 deg  = Trossitee pikkus horisontaaltasapinnas Lh L cos β ( )  5917 m = := Q 50 kg s = trossitee tootlikkus a 100 m = vagonettide intervall g 9.807 m s 2 = vabalangemise kiirendus v 2.1 m s = vagonettide liikumiskiirus Vagoneti kandevõime G Q a  g  v 23 kN  = := (2, lk 267)


Vagoneti maht täiteteguri φ 0.9 :=  juures V G γ φ  g  1.1 m 3  = := (2, lk 267) G 23 kN  =  vagoneti kandevõime γ 2.5 ton m 3  = rauamaagi puistemass g 9.807 m s 2 = vabalangemise kiirendus φ 0.9 = vagoneti täitetegur Vagonettide arv varuga 10% nn 1.1 2 L  a  132 = := (2, lk 267) L 6 10 3  m = trossitee pikkus a 100 m = vagonettide intervall Teele saadetud vagonettide arv ühes tunnis Q 180 ton hr  =  vagonettide tootlikkus Gton G g 2.4 ton  = :=  vagoneti kandevõime nt Q Gton 76 1 hr  = := (2, lk 268) nt 76 := Vagonettide ajaline intervall t hr
nt 47 s = := (2, lk 268) hr 3600 s  =   sekundeid tunnis nt 76 =  teele saadetud vagonetid tunnis Tööajal välja saadetud vagonettide arv nt 76 =   teele saadetud vagonetid tunnis tc 18 :=   tööaeg ööpäevas nc nt tc  1368 = := (2, lk 268) Tööajal välja saadetud vagonettide rataste arv kandetrossil nc 1368 =   välja saadetud vagonetid tööaja jooksul z1 4 =  vagoneti rataste arv z nc z1  5472 = := (2, lk 268)


Vagoneti ühe ratta koormuse arvutamine G0 G g Gv + 2801 kg = := Laaditud vagoneti mass qT 1.7 kg m := Veotrossi jooksva meetri mass (2, lk 268) G1 1.1 G0 cos β ( )  qT a  + ( )  1 z1  806 kg = := (2, lk 265) β 9.549 deg  =   tee tõus kraadides a 100 m =  vagonettide interval z1 4 =  vagoneti sõidurataste arv Kandetrossi maksimaalne arvutuslik pingus k 3.75 := Kandetrossi varutegur arvestamata
hõõrdumist kandepakkudel (2, lk 266) Sa 0.78 G1  k  z  g  1710949 N  = := (2, lk 266) Sa 1720000N 1720kN = := G1 806 kg =   vagoneti ühe ratta koormus z 5472 =  töö ajal välja saadetud vagonettide arv g 9.807 m s 2 =  gravitatsioonikiirendus Valin kandetrossiks trossi allikas 5, lk 1, läbimõõduga, dtr 42mm := , mille jooksva meetri mass  qk 9.97 kg m :=  traadi ristlõikepindala P 1176mm 2 := ,traatide summaarne katkejõud  ST 1894kN := .  Kandetrosside lubatav tööpingsus, kui k´ 3 :=  (kandetrossi varutegur arvestades ka hõõrdumist kandepakkudel) Sp 0.9Sa k´ 516000 N = := (2, lk 268)


Kandetrossi ja pakkude vaheline hõõrdejõud, kui f 0.15 :=  (kinnise konstruktsiooniga trossi ja pakkude vaheline hõõrdetegur) Ff g G0 a qT + qk +        Lh  f  345358 N = := (2, lk 268) G0 2801kg =   laaditud vagoneti mass a 100 m =  vagonettide interval qT 1.7 kg m =  veotrossi jooksva meetri mass qk 9.97 kg m = kandetrossi jooksva meetri mass Lh 5.917 10 3  m = Trossitee pikkus horisontaaltasapinnas Kandetrossi vastukaalu mass Gω Sp g qk H  - Ff g - 7431 kg = := (2, lk 268) Sp 516000N =   kandetrossi tööpingsus lubatav g 9.8 m s 2 = raskuskiirendus qk 9.97 kg m =  kandetrossi jooksva meetri mass H 1 10 3  m = vagonettide tõusukõrgus Ff 3.454 10 5  N = Trossitee pikkus horisontaaltasapinnas Valime veotrossi vedava plokiratta ringjõu P 45000N := , haardenurga α 480deg := , f 0.15 = (2, lk 268), e f α  3.514 = Veotrossi pealejooksva haru pingsus SpT P e f α  e f α  1 -  62903 N = := (2, lk 268)


Veotrossi arvutuslik pingsus, kui kT 6 := Sak kT SpT  377416 N = := (2, lk 268) Valin veotrossiks PS630 seeria trossi (3, lk 43), läbimõõt dvtr 25mm := , jooksva meetri mass  qvT 2.75 kg m :=  , trossi katketugevus Svt 460kN := Vedava plokiratta läbimõõt DvT 70 dvtr  1.75 m = := (2, lk 269) Mootori võimsus, kui varuteguriks valime  kN 1.15 := , ja mehhanismi kasuteguriks ηm 0.75 :=   N kN P v  ηm  145 kW  = := (2, lk 269) rev 2 π := rpm rev min := Valin kaks elektrimootorit (4, lk 31) M3AA 250 SMB,  N 75kW 100.6 hp  = := ,  nm 1475rpm := Trossi vedava plokiratta pöörete arv nT v rev  π DvT  22.9 rpm  = := (2, lk 269) Ajami ülekandearv i nm nT 64.4 = := (2, lk 269) T N nm 485.557 J = := T 500N m  := Valin allikast 6, lk 76 reduktori P2H 180, ülekandearv  ir 18.3 :=  ja ülekantav võimsus   Tü 77.6kW :=   Lahtise hammasajami ülekandearvuks saame il i ir 3.5 = := (2, lk 269)


Kasutatud allikad  1.Density of materials, Kättesaadav:https://www.simetric.co.uk/si_materials.htm (02.12.18)
2. Tõste- transportmasinad, V. L. Morgaršov, Valgus 1967.
3. Wire Rope Industries tootekataloog, Kättesaadav ÕIS-ist (08.12.18)
4. ABB General Motors kataloog.pdf. Kättesaadav ÕIS-ist (02.12.18)
5. Arcelor Mittai Passenger Cableways, Kättesaadav:
http://ds.arcelormittal.com/repository/fanny/Passengers_Track%20ropes.pdf (15.12.18)
6. Rossi, EP series Planetary gear reducers and gearmotors Kättesaadav:
https://my.motovario.com/file.php?s=6bzi  (15.12.18)
Vagonetid #1 Vagonetid #2 Vagonetid #3 Vagonetid #4 Vagonetid #5 Vagonetid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander57 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lintkonveier
7
pdf

Lintkonveier

Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond vähene abrasiivtolm keskkonnas ton := 1.600 basaldi erikaal (1, lk 24) 3 m ARVUTUS 1. Lindi

Tõste- ja transpordi seadmed
Elevaator
4
pdf

Elevaator

Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3 m Leian koppade jookva meetri mahu. 1000 kg 20

Tõste- ja transpordi seadmed
Sildkraana tõstemehhanism
19
pdf

Sildkraana tõstemehhanism

Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3,

Tõste- ja transpordi seadmed
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM
66
pdf

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ...................................

Masinaelemendid
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun