Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 17. Peensoole motoorika
valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest.
Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Tootes sisalduvad e-ained E322 - Letsitiin Kasutusala: Lastetoidud, saiakesed, salatikastmed, majoneesid, margariin, jäätis, shokolaad ja maiustused. Omadused: Antioksüdant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. TOIDUÕLI: Risso rapsiõli Koostis: 100ml toitumisalane teave: Küllastunud rasvhapped 7g 3404kJ/828kcal Monoküllastumata Valgud 0g rasvhapped 57g Süsivesikud 0g Polüküllastumata Rasvad 92g rasvhapped 28g Alfa-linoleenhape (oomega-3) 9g E-vitamiin 35mg SINEP: Felix Põltsamaa sinep Koostis: 100g toote toitumisalane teave: Vesi 634kJ/151,1kcal Sinepipulber (28,5%) Valgud 11g Suhkur Süsivesikud 13,3g Taimne õli Rasvad 6,1g
vees ja vesilahustes, vaid lahustub apolaarsetes orgaanilites solventides (triklorometaan, tetraklorormetaan, benseen, eeter, ..). Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmide ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldumisest molekulis. Lipiidid on rakumembraanide põhiline komponent, loomsetes organismides ka energeetiliseks varuaineks. Lisaks on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Klassifikatsioon: Rasvhapped Seebistuvad (rasvad, Rasvad Lihtlipiidid glütserofosfolipiidid, (neutraalrasvad ja vahad) Glütserofosfolipiidid sfingolipiidid, vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja
Rasv rasvhapete ja propaantriooli estrid. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida
7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid. Sünteesi lähteaineks on arahhidoonhape. Lokaalseteks hormoonideks nimetatakse eikosanoide, mis toimivad samale või naaberrakule, kus see on sünteesitud.
Kaitse UV-kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone Ergastatud hapnik O2* Valgustundike reaktsioonide tulemus Plussid Miinused Purustav toime Vananemine Lipiidide peroksüdatsioon Vabade radikaalide rünnaku eelismärklauaks on lipiidides esinevad küllastamata rasvhapped. Lipiidide peroksüdatsioon on ahelprotsess, mille käigus tekivad rasvhapete vabad radikaalid, hüdroksüperoksiidid, aldehüüdid. Ei ole patoloogiline protsess. Väikses koguses bioregulaatorid. Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke oksüdatiivne stress, koekahjustused Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile rasvhapete LV Neid kontrollivad antioksüdandid. 10 ,,käsku" Antioksüdandid Ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd
ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises. Rasvad e. lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid jagunevad 3 rühma: 1. Rühm lihtlipiidid e. naturaalsed rasvad. Need jagunevad vedelateks rasvadeks, tahketeks rasvadeks ja vahadeks. Vedelaid rasvd on taimsed õlid. Tahked rasvad on loomsed rasvad. Vahad on nii taimsed ja loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Neid talletatakse rakkudes ja 3 kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 2. Liitlipiidid e. fosfolipiidid. 3
kokku mitu miljonit tonni aastas. Kosmeetikatööstuses, kangaste pehmendajana, plastide lisandina, korrosiooniinhibaatorina jne. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. Küllastumata hapetest on olulisemad küllastumata rasvhapped. Tehnikas on tähtis roll propeenhappel ehk akrüülhappel ja metüülpropeenhappel ehk metakrüülhappel, millest valmistatakse polümeere. Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape on lihtsaim aromaatne hape. On valge kristlane aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena) E210.
funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt omane rasvadele; peamine energeetiline varuaine loomsetes organismides; 1 g rasva ~ 38 kJ (~ 9 kcal).; Kaitse - valdavait rasvad; nahaaluses ja siseorganeid ümbritsevas rasvkoes kaitsevad mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soojusisolatsioonina; mõned glükolipiidid - seotud organismi immuniteediga.; Metaboliidid, sünteesi lähteained peamiselt: steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped. LIPIIDIDE VÕIMALIKKE KLASSIFIKATSIOONE: I. Ainegruppide järgi: 1. Rasvhapped; 2. Rasvad (ehk neutraalrasvad); 3. Fosfatiidid (ehk fosfoglütseriidid); 4. Sfingolipiidid; 5. Vahad; 6. Steroidid; 7. Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped
Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. Ainevahetus reguleeritakse kesknärvisüsteemi kaudu hormonaalsüsteemi abil. Kõige rohkem osalevad
komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv. Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv. Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad. Forfolipiidid – fosforhappejäägist ja rasvhappejäägisidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Küllastanud rasvhapped – Rasvhapped mille molekulides esinevad kaksiksidemed. Transrasvhapped – Tööstluslikud molekulid, milles küllastamata rasvhapee kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud. Kolesterool – Lipiidide hulka kuulu molekul, millel on organismis täitsa tähtsaid ülesaneid, kuid mille kõrge tase veres põhjustav südame- veresoonkonna haigusi. Valgud – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest.
nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. kromoproteiin . heem ja klorofüll fosfoproteiin piimavalk kaseiin. lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija 29. Süsivesikud koosnevad- sisaldab kas aldehüüdide (polühüdroksüaldehüüd) või ketoonide (polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest
struktuurist lähtuvalt)? 5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli. 6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapped on olulised energiaallikad. Struktuur: 10. Vahad sisaldavad ühte esterrühma (pikk süsinikahel), koosnevad pika ahelaga alkoholidest ja rasvhapetest tekkinud estritest. 11. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid. Rasvhape ja glütserool,
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...
* Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3
Alimentaarne Müogeenne Emotsionaalne Farmakoloogiline Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni HÜPOGLÜKEEMIA - Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg% Hüpoglükeemiline sokk - teadvuse kadu , kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle 6. Rasvad imenduvad (millisel kujul ja kuhu?) Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapete ja glütseroolina. Viimane on vees hästi lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta. Rasvhapped: küllastatud rasvhapped organism sünteesib ka ise, küllastamata rasvhapped organismis ei sünteesita 7. Depoorasva e varurasv: organismi energiavaru, paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tema ülesanded organismis on: Organismi energiavaru Fikseerib siseorganid Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest Kaitseb organismi ülejahtumise eest 8
4. Kaitse suhkurlahus kaitseb külmumise eest 5. Toite piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) Vedelad rasvad ehk taimsed õlid taimedel peamiselt küllastumata rasvhapped, süsinike aatomite vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad küllastunud rasvhapped, C vahel üksiksidemed, talletatakse rakkudes. Energiaallikas Vahad tahked, vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele, taimsed vahad (puuviljadel, okastel kaitse), loomsed mesilasvaha ja vill 2. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani
Samuti vesiniksidemete tõttu lahustuvad nad vees hästi. Karboksüülhapete üks oluliseim omadus on nende happelisus. Nad loovutavad lahusesse vesinikioone ja on mitu korda tugevamad happed kui alkoholid. Nad reageerivad aktiivselt metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides. Kõige tähtsamad on aminohaped, mis esinevad igas elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25)
Valkude denaturatsiooni soodustavad keskkonnatingimused on : *keskkonna märkimisväärne temperatuuri muutus *keskkonna pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks muutmine *lisades keskkonda kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkohol või uurea 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit. 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Hullulehmatõbi kandub edasi valgu kaudu. 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Esimene ja viimane on küllastamata, keskmine on küllastunud. Küllastunud rasvhape, kus süsivesinikahelas on kõik süsinikuaatomid küllastatud vesinikuaatomitega, st ei esine C-C kaksik ega kolmiksidemeid. Küllastamata rasvhape, nende süsivesinikahel sisaldab ühte või mitut kaksiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid).
võivad olla sadu kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed. Esindajad: Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks.Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses,
annavad toiduenergiat ja palju muud Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Ühest keskmisest einest, mis sisaldab keskmise suurusega hamburgerit, keskmises suuruses friikartuleid ja keskmises suuruses Coca-Colat, saab inimene 40 g rasva, millest 12 g on küllastunud rasvhapped. See näitab, et normaalne transrasvhapete kogus on juba ületatud 4)Süsivesikud Samuti sisaldab kiirtoit palju süsivesikuid. Nad täidavad organiismis ka palju funktsioone, mqned neist te näete siin Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2
Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 Tärklisega sarnane struktuur Kiuline ehitus Taimedel on konstruktsioonimaterial Veesõbralik Põleb hästi Rasvad Glütserool ja rasvhapped Loomsed rasvad Taimsed rasvad Kaksiksidemed Vett-tõrjuvad Valgud Looduslikud polümeerid Koosenevad aminohapetest Väga reageerimis võimelised Tundlikud Kohanenud elutegevuseks alla 40C Keetmisel muutus zelatiiniks Täname kuulamast!
Estrid-orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reageerimise tulemusena. Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb
Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles
klass. Lipiidide omadused a. hüdrofoobsed b. küllaltki lihtsad orgaanilised molekulid c. tavaliselt koosnevad süsinikust, veisinikust, hapnikust d. tahked, vedelad, vahad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul ? (vt. vihik või lk. 38) a. Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest 15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited. Küllastunud rasvhapped küllastumata rasvhapped sisaldavad oma molekulis ainult molekulides esinevad ka kaksiksidemed üksiksidemeid peamiselt loomsed rasvad (toatemp peamiselt taimsed rasvad (toatemp tahked) vedelad ehk õlid) 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud ? Transrasvhapped on küllastumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped, mis tekivad osalisel hüdrogeenimisel
süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab ligi poole päevasest energiatarbest. Kuid sisaldab vähe vitamiine ja mineraale. TOIDURASVAD SISALDAVAD KOLMELIIKI RASVHAPPEID · küllastatud rasvhapped · monoküllastumata rasvhapped · polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha
tekstuuriga, et sellele marju lisades saaksid kerge ja kreemja koduse hõrgutise. Valio Gefilus maitsestamata jogurt sisaldab maailma enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG ning on säilitusainetevaba. Maitsestamata jogurt on saadaval ka suures 380grammises topsis. 100g toodet sisaldab: Energiat 220 kJ / 52 kcal Valke 3,3 g Rasvu 2,5 g (millest küllastunud rasvhapped 1,25 g) Süsivesikuid 4,2 g (millest suhkrud 4,2 g ja laktoos 0 g) 7 Sool (soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust) 0,1 g D-vitamiin 1 µg (20% päevasest võrdluskogusest) 7.1.4 Alma banaani-maasikajoogijogurt 1,5% 1kg kile Alma joogijogurtid on valamiseks, aga muidugi ka joomiseks, parima konsistentsiga jogurtid, mis pole vaatamata oma vedelusele teinud
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid e steroidid Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana kuulub loomaraku membraani Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse: taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks hormoone
7.11. kalatöötlemisettevõte ettevõte (edaspidi ettevõte), kus toimub kala ja kalatoodete käitlemine; Tervisemärk kala ja kalatoodete pakendile kantav märk , mis tõendab, et kala ja kalatoode vastab kõigile eeskirja nõuetele ja pärineb tunnustatud kalatöötlemisettevõttest. Kala teeb ilusaks Kalas sisalduvad rasvahappe Omega3 mõjub hästi ka inimese välimusele, lisatakse seda ju paljudele kosmeetikatoodetele. Nimetatud rasvhapped kaitsevad nahka päikesekahjustuste ja vabade radikaalide rünnakute ees parandades nahahapnikuvarustust ja niisutust ning aidates ära hoida naharakkude vananemist. Kalasööjate nahk on siledam elastsem ja tervem ning paremini kaitstud kahjulike välistegurite eest. Samuti on kalalembelistel ka märgatavalt vähem kortse. Lisaks sellele ei mõjuta Omega3 rasvhapped vaid tervist, vaid ka tuju. Uuringute põhjal
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omaduse...
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta:
SAHHARIIDID 1) MONOSAHHARIIDID a) Glükoos (viinamarjasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Käärib hästi, tähtis toitaine, lahustub hästi, palju energiat!! b) Fruktoos (puuviljasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Kõige magusam, puuviljades. MESI= FRUKTOOS+GLÜKOOS! 2) SAHHAROOS (disahhariid) Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. R...
4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH
Tegelikult pärineb rasvase toidu eelistamine jällegi eelmistest sajanditest, mil lihatoiduna hinnatigi peamiselt seapekki. Meie jahedavõitu olud ja raske kehaline töö nõudsid rohkesti energiat, mida saab kõige rohkem rasvasest lihast. · · erinevate lihaliikide võrdlus: veise-, lamba-, sea-, linnuliha, CLA · Valge ja punane liha · B1 on sealihas oluliselt rohkem kui teistes lihaliikides · Sealihas on rasva rohkem kui valku (kuni2-3 korda), teistes ~1 : 1 · Rasvhapped KILE, Rasva keskmine rasvhappeline koostis, % kogu rasvhapetest Rasvhape Searasv Lambarasv Veise-rasv Broilerirasv Või 4:0 - 2,5-5 14:0 1,0 4 0,8 10 16:0 25-30 28 21 20-36 18:0 12-16 25-31 24-29 6,4 13
Peamine energiaallikas – 9,1 kcal/g. Küllastunud rasvhape – kaksiksidemed puuduvad, monoküllastumata – üks kaksikside, polüküllastumata – mitu kaksiksidet. Cis-rasvhapped ei ole sirge ahel, seetõttu ei saa neid nii tihedalt pakkida ja rasv on vedel. Muudetakse trans-rasvhapeteks, mis on sirgemad (jõnks kurvi asemel) ja on tahkemad. Kunstlikud trans-rasvhapped kipuvad ladestuma, kuna organism ei oska neid lõhustada, looduslikud trans-rasvhapetega seda probleemi pole. Asendamatud rasvhapped: Ω-6 – linoolhape (C18:2) ja arahidoonhape (C20:4) ja Ω-3 – α-linoleenhape (C18:3) Ω-rasvhapete kaksiksideme asukohta loetakse süsinikuahela algusest, mitte karboksüülrühmast. 4 Oluline on just Ω-6:Ω-3 suhe. Soovitavalt 2:1 – 4:1. Ω-rasvhapped on põletiku mediaatoriks. Ω-6 tekitab tugeva, leemendava põletiku, Ω-3 aga normaalse – seega Ω-6 RH ülekülluse korral muutuvad põletikud palju tõsisemaks
koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Toitumisalane teave 100 grammi kohta: Energiasisaldus 2531,3kJ/605kcal Rasvad 51,50g Millest küllastunud rasvhapped 4,60g Süsivesikud 11,40g Millest suhkrud 2,60g Valgud 20,80g Sool 0,02g Hind - 6,60 /kg Päritolumaa: Bulgaaria Tootja: GERMUND HULGI Kasutamine: Päevalilleseemneid saab kasutada naturaalselt, röstitult, tervelt, tükeldatult ja jahvatatult. Päevalilleseemneid võib lisada peaaegu igale toidule: salatitele, täidistele, külmadele kastmetele, juurviljaroogadele. Jahvatatud
kliisterdumisvõime. Tärklis laguneb, tekivad dekstriinid. Alfa-amülaas lõhub seda ahelat suvalisest punktist. Erineva pikkusega tärkiliseahelaid nimetatakse dekstriinideks. Dekstriinidele võib veel mõjuda glükoamülaas, mis võtab tükkide kaupa otstest. Kui võtab kahekaupa, nimetatakse maltaasiks. See ensüüm, mis lõhub hargnemisekohtades, on amüloglükosidaas. Kasutatakse käärimistööstuses. 15. Toidurasvade ehitus. Küllastunud ja küllasumata rasvhapped. Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10
K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. 7. Rasvhapete jagunemine. Rasvhapped jagunevad küllastatud ning mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastatud rasvhapped on ühendid, milles pole kaksiksidemeid. Tuntumad on palmitiin- ja steariinhape. 8. Süsivesikute ülesanded, jagunemine. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ning kaitsefunktsioon. *liht ja liitsüsivesikud 9. Kolesterool. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:
· Varuaine funktsioon tärklis taimedes, glükogeen maksas ja lihastes · Kaitsefunktsioon seotud toksilise ainete kahjustamisega · Ehituslik funktsioon tselluloos(tugevuse), kitiin(putukate skelektide tugevuse) Lipiidid Definitsioon: vees lahustuvad ained, mis on oma olemuselt rasvhapete estrid. Nende struktuur on heterogeenne. Lipiidide klassi kuuluvad: · Rasvhapped · Neutraalrasvad · Fosfolipiidid · Glükolipiidid · Alfaatsed alkoholid ja vahad · Steroidid Lipiide leidub praktiliselt kõikides kudedes. Rasvad kogunevad depookudedesse. Fosfolipiidid · On glütseriidide saadus · Kui paigutada vette, siis molekulid paigutuvad iseseisvalt. · Polaarsed fosfaadi ,,pead" paigutuvad vee pinna äärde.
Rafineeritud ehk keemilisel teel puhastatud toiduaineid peak meie toidus olema võimalikult vähe. Rafineeritud toodete toiteväärtus on madalam kui rafineerimata toitainetel. Normaalseks energiavajaduseks päevas loetakse 2000 kcal. Rasvadel ehk lipiididel on organismis täita tähtis osa. Nad annavad energiat ning neis lahustuvad vitamiinid. Samuti sõltub rasvadest meie keharakkud olukord. Rasvad jagunevad kahte liiki: Küllastatud ja küllastumatud. Küllastumatud rasvhapped jagunevad omakorda mono- ja polüküllastumata rasvhapeteks. Täpsemalt on need taimsed rasvad ehk õlid mis esinevad vedelas olekus. Oluline on eeslistada taimse 2 päritoluga rasvu. Hüdrogeenitud taimerasvad on keemiliselt teel tahkeks muudetud. Transrasvad soodustavad südame-veresoonkonna haiguste riski ja tõstavad kolesterooli taset veres. Seega pole inimesel neid rasvu tegelikult üldse vaja. Kolesterooli taseme
Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid:
· Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side · Füüsikalised ja keemilised omadused 10) VALGUD · Struktuur ja koostis · Valkude omadused · Denaturatsioon · Valkude tähtsus 11) ESTRID JA RASVAD · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Triglitseriidid · Enamlevinud rasvhapped 12) SAHHARIIDID · Mono-,oligo- ja polüsahhariidid · Aldoosid ja ketoosid · Tähtsamad esindajad · Molekuli- ja struktuurivalemid Head õppimist!
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab Kõrge kolesterooli Kuiva nahka Katkevaid juukseid Ekseemi e. kauakestevat nahahaigust Aeglast paranemist ja vastuvõtlikkust ...
päevasest rasvakogusest. Paljud haigused seostatakse liiga kõrge küllastatud rasvade sisaldusega toidus. Kui räägin tervislikust toitumisest, siis see tähendab, et enamus kaloritest pead saama taimsetest allikatest k.a. taimsed õlid. Heade rasvade allikaks on pähklid ja seemned. Et süüa tervislikult, pead jälgima nii rasva koostist kui kogust toidus. Ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Õiged rasvhapped on vajalikud närvirakkude ja rakumembraanide õigeks funktsioneerimiseks. Kui asendamatud rasvhapped (omega-3 ja omega-6) on organismile hädavajalikud, siis liigne hulk küllastatud rasva toidus põhjustab palju terviseprobleeme (vähk, südamehaigused, insult jne.) Saavutad soovitud tasakaalu kui vähendad loomsete rasvade tarbimist, suurendad seemnete, pähklite tarbimist ja kasutad salatites head õli (n.kõrvitsaseemne-, kanepi-, linaseemne-, rapsiõli jm.)
võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Missugune on võis ligikaudne küllastatud ja küllastamata rasvhapete suhe piimarasvas (protsentuaalselt või osadena)? Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6. Missuguse keemilise protsessi tulemusena tekivad koores ja võis vabad rasvhapped ning milliseid aineid tekib samas protsessid veel? Rasvade lagunemisel kas mehaaniliste mõjurite või lipaaside toimel tekivad vabad rasvhapped ja glütserool. Piimas on vabu rasvhappeid vaid 0,1%. Ülejäänud tekivad piima juurde. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 7. Mille poolest ületab või toiteväärtust kõige enam muid piimatooteid? Energiarikkuse poolest rasvade poolest. 8
Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks inimorganismis on metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
