MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
Tärklis(taimne varuaine), tselluloos( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas). LIPIIDID orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. *Rasvad e. Lihtlipiidid. Koosnevad glütseroolist(alkohol) ja rasvahepetest. I lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. Vedelad taimsed õlid, Tahked rasvad loomsed rasvad, Vahad taimsed ja loomsed. II Liitlipiidid e. Fosfolipiid. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidi e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks. Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
· Nimeta 5 makroelementi. C, H, O, N, P,S · Nimeta 5 mesoelementi. Na, Cl, K, Mg, Ca · Nimeta 5 mikroelementi. Fe, As, Br, Sn, Si · Milline roll on erinevatel makroelementidel inimorganismis? (iga elemendi kohta kaks näidet) C · C - biomolekulide koostises, hingamise lõpp-produkt · H - biomolekulide koostises, vee koostises · O - vee koostises, kindlustab hingamise · N - Amonohapete ja nukleiinhapete koostises · P - rakumembraani koostises, nukleiinhapete koostises · S - aminohapetes ja vitamiinides · Nimeta vee neli suuremat rolli inimorganismis. Hoiab ära ülekuumenemise, ainete transport organismis, kaitsefunktsioon, hoiab keha püsivat temperatuuri. · Kirjuta fotosünteesi põhivõrrand. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O · Millised kolm põhitunnust on iseloomulikud biomolekulile? Sisaldab süsinikku, moodustub organismis, sisaldab rakkudele kättesaadavat energiat
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...
Lisandid, katted, nanotehnoloogia 1. Mida nimetatakse säilitusaineks? Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist - lagunemist mikroorganismide toimel. 2. Milline lisaaine on antimikroobne? Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab mikroorganisme või pärsib nende kasvu. 3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on ...
1. Tsütoplasmavõrgustik aka endoplasmaatiline retiikulum (ER) ül. Ainete süntees ja transport Karedapinnaline ülesanne valkude süntees (ribosoomid) Siledapinnaline lipiidide ja sahhariidide süntees 2. Ribosoomid puuduvad membraanid. Ül. Valkude süntees. rRNA, valkude süntees Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogu 3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist
(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntx benseen ja eeter) Lipiidid täidavad org põh energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumiseees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sis. seemnetes(pähklid) Lihtlipiidide ühinimesil teise keem.ühenditega mood. liitlipiidid. Ntx kuuluvad rakumembraani koostisesse fosfolipiidid. Vahades on glütserooli asemel mõni teine alkohol. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse ehitusega. Tsüklilised ühendid, mis vees (praktiliselt) ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmesugused hormoonid(sugu hormoonid ja neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad
Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad aine ja informatsioonivahetuses.
See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselullosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõigavad katki DNA´d
Tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks Tuum – asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot, juhib raku elutegevust Tsütoplasmavõrgustik – sileda- ja karedapinnaline. Mööda seda toimub rakusisene ainete liikumine. Sile ER – varusüsivesikute, lipiidide süntees; kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid Golgi kompleks – valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise
Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut
aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Tagab rakkudevahelised kontaktid ja koostöö. Retseptorite abil tunneb ära võõrad antigeenid, rakud, muundunud rakud
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erine...
- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel Stafülokokiline toidumürgitus Tekitaja Staphylococcus aureus. Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste suhtes üsna resistentsed.
-) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikkuses kooskõlas. * Prokarüoodid ehk eeltuumsed neil puuduvad membraarsed organellid ja rakutuum on konktreetselt piiritlemata. -) Nt kõik bakterid. * Eukarüoodid ehk päristuumsed neil esinevad membraatsed organellid ja konkreetne piiritletud rakutuum. * Hulk-rakkude kuju on määratletud selle poolt, missugusesse koesse ta kuulub ja mis on tema poolt täidetav ülessanne. * Rakkude suurus on määratud ära rakumembraani pindala ja rakuruumala vahelise suhtega. Eukarüootne rakk * Kõik rakud on ümbritsetud mebraaniga, mis koosneb põhiliselt fosforlipiididest ja valkudest. * Rakumembraani ülessanded: -) Rakumembraan eraldab rakusisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. -) Läbi rakumembraani toimub aine-, info- ja energiavahetus. -) Ühendab rakke omavahel. * Passiivne transport ained pääsevad rakku sedasi, et rakk ei pea energiat kulutama (nt gaasid, vesi).
Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm (amülaas lagundab tärklist). Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. Ensüüme käsitletakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi enamikke biokeemilisi protsesse. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ehituslik funktsioon. Liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehadele on omane kõrge spetsiifilisuse tase iga antikeha seostub üksnes
vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega · Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6)Paljunemine · Mittesuguline: sugurakkude ühinemist ei toimu:Pooldumine(ainuraksed),Vegetatiivne(taimed),eostega(seened) · Suguline: Uus organism saab alguse kahe raku ühinemisel 7)Areng · Muutused organismi algusest kuni tema surmani · Sugulise paljunemise puhul algab arend viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist
Et saaks toimuda nakatumine, peavad peremeesorganismi raku pinnal olema viiruse poolt äratuntavad retseptorid. 2) Viiruse sisenemine rakku, see toimub erinevalt ümbrisega ja ümbriseta viirustel. Ümbrisega viirusosakesed sulatavad oma ümbrise kokku peremeesraku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid peremeesraku sisse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see endotsütoosi (pino- või fogotsütoosi) teel. Haigused 1) Herpesviirushaigused paljunevad epiteelkoe raku tsütoplasmas ja hiljem lokaliseeruvad närvirakkudesse. Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad).
1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. 3) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. (Suur osa sooli joogiveest.) Katioonid positiivselt laetud ioonid on organismides olulisel kohal: H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. 1) Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas
varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese ) Lipiidid:- hüdrofoobsed ehk ei lahustu vees ( õlid, rasvad, vahad ) Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest Ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ) Varuaine funktsioon:.-( mesilaskärjed, kanepi õli seemnetes,- ) Ainevahetuslik funktsioon,- ( lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi ( metaboolne vee tekkimine)
lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub. Koosneb rRNA-st ja valgu molekulist. Mitokonder- Varustab rakku energiaga. Ümbritseb 2 membraani.välismembraan sile, sisemine krobeline. Lüsosoom- toimub ainete lagundamine, sisaldab mitmesuguseid lõhustavaid ensüüme, nende abil suudab rakk fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Kanalite ja põiekeste süsteem.kanalites toimub aunete vastuvõtmine ja transp ning põiekesed transpordivad. Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine. Tuumas on tuumake-rRNA ja ribosoomide moodustamine.Kromatiin-tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum. (pikad kriipsud) . Tuuma pinnal on poorid ja ribosoomid. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikkus ainet. 10% rakust, 2 membraani.
Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel kanalid *valkude ümbertöötlemine, pakkimine
Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu tunnuseid, määravad geene. Inimesel keharakus kahekordne kromosoomistik (46) Inimesel sugurakus ühekordne kromosoomistik (23) 8. Kromosoomid- pärilikkusest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Histoonide ümber keerdub DNA. 9. Rakumembraani ülesanded 1) See ümbristseb kõiki rakke 2) Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast 3) Kaitseb kahjulike mõjude eest 4) Ühendab rakke omavahel Ehitus 1) Fosfolipiidid (2 kihti) 2) Valgud 3) Kolesterool 4) Oligosahhariidid 10. Transport Aktiivne Aeglane Suured molekulid Liiguvad väikesed molekulid
1 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja
agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest? Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas
4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosakeste vastu?
Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid. 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. Hormoonid -testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20
lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust) - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi) 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesraku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära. 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku? (Ümbrisega viirus, ümbriseta viirus, bakteriofaag) - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist.
denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1. ENSÜMAATILINE keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks. 2. EHITUSLIK kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. 3. TRANSPORT rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5. REGULATOORNE hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes. 6. KAITSE võõraste orgaaniliste ühendite kehasse sattumisel moodustuvad veres antikehad 7
madalamale. Osmoos: lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt kõrgemalt. ( taime juurtest taime) INFOVAHETUS Retseptorvalgud edastavad info raku sisse. Ribosoomid Koosnevad: suuremadest ja väiksematest allüksustest, mis mõlemad sisaldavad RNA-d. Valgumolekulidest (valgu süntees) Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasma võrgustikust. Ülesanded: 1) Ainete lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. 2) Rakumembraani ja rakukesta moodustamine 3) Lüsosoomide moodustamine LÜSOSOOMID Välimus: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldab ensüüme. Tähtsus / Ülesanded: 1) Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. 2) Rakusisene tootmine 3) Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Mitokondrid Välimus: ümbritsetud kahe membraaniga. On oma DNA, RNA ja ribosoomid. Välismembraan on sile ja kaitsefunktsiooniga Sisemembraan on kurruline
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus ol...
organismi normaalseks elutegevuseks on vaja mõlemaid! Põhibioelemendid on : K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, F, I. 6) SÜSIVESIKUTE e SAHHARIIDIDE VALKUDE Funktsioonid : Funktsioonid : * Ensümaatiline (katalüsaator) * Energeetiline * Bioregulatoorne (hormoonid) * Varuaine (tärklis, glükogeen) * Transpordifunktsioon ( rakumembraani avad) * Ehitusplokk (tselluloos, kitiin) * Ehituslik (küüned, karvad) * Retsptoorne (signaalide vastuvõtt) * Kaitse (antikehad) * Toiteline * Energeetiline (oksüdatsioonil vabaned * Biosünteetiline (saab rasva) energia) LIPIITIDE Funktsioonid: VITAMIINIDE Funktsioonid :
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoom...
3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui toimib naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude
Ülesanded: - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid - Kaitsefunktsioon: leevendab lööke - Kehatemp. Säilitamine: rasvakiht hoiab soojust - Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid * hormoonid- bioaktiivsed ained, mis tekivad kindlas kohas, mõjutavad mingit kindlat piirkonda, kindlal ajahetkel - Lahustid: vitamiinid, nt A vitamiin - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi - Ehituslik funktsioon: rasvad, mis on rakumembraani koostises (Fosforipiidid) VALGUD koosnevad aminohapete jääkidest - aminohapetes on olemas COOH ja NH2 Valgu struktuurid - Primaarstruktuur * Kõige lihtsam * On näha valgu aminohappeline järjestus - Sekundaarstruktuur ( ämblikuniit) * valguahel on spiraal * Seal esinevad vesiniksidemed - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin)
monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine. Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid
· struktuurne- putukate kest · ligimeelitav- nektar õites · varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom)
molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas
muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis * küllastamata rasvhapete allikas * eelühendid bioaktiivainete sünteesiks *isolaatorid (müeliinkiht)
(ainult valkudel)*ensümaatlie- ensüümid kiirendavad reaktsioone(ensüümide tööd kiirendavad vitamiinid9 *struktuurne e ehituslik- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Kerantiin. *transport- Hemglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulied transportijad *regulatoorne-Hormoonid(insulin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse reaktsioonis *retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid ennavad välissignaali edasi *liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud,(aktiin, müosiin), mitoosi kääviniinid *keemilise energia muutmine teisteks energialiikideks nt: valguseenergiaks (jaanimardikas); elektrienergiaks(elektriangerjas) *varuaine-munavalge, piim(kaseliin) *kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud *toksiline- Putukate mürgid, nt:mesilased enesekaitseks
11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum. Tuuma-piirkonnas asub 1 rõngaskromosoom.Lisaks rõngaskromosoomile on bakteritel veel väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid nimetatakse plasmiidideks. Bakterirakus puuduvad membraanse ehitusega organellid (mitokonder, plastiid, tsentriool, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom), organellidest on ainult ribosoomid
pahaloomuline) või foolhappe defitsiit Defektne hemoglobiini süntees: defektne heemi süntees: rauavaegusaneemia ja sideroblastiline aneemia; defektne globiini süntees: talasseemiad Mitmesugused mehhanismid: aneemia kroniliste haiguste puhul(põletik, infektsioon, kasvaja); aneemia neerupuudulikkuse puhul, müeloftiisne aneemia; alimentaarne haigus 2. Suurenenud erütrotsüütide lammutamine: a. Erütrotsüütide enda häired: Pärilikud rakumembraani defektid (sfärotsütoos, elliptotsütoos); Paroksümaalne öine hemoglobinuuria; Erütrotsüütide ensümopaatiad; Hemoglobinopaatiad (sirprakuline aneemia, Hb C) b. Välised põhjused: Antikeha, Mehhaaniline(südameklapi protees, põletushaigus, marsi hemoglobinuuria), Infektsioon, Destruktsioon retiikuloendoteelial süsteemis, mürgid 3. Verekaotus (akuutne ja krooniline) Rauavaegus aneemia
Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine Rakukest- rakumembraani Rakukest- koosneb tselluloosist. ümbritsev kaitsev rakuke. Tsütoplasma võrgustik- lipiitide ja valkude süntees Nukleiud ja kapsel. Vakuool – veemahutiks peamiselt taimerakkudes. Plastiid- taimeraku organell, milles toimub
Ca, Sr, Ba, Ra: nende metallide hüdroksiidid on leelised (st vees lahustuvad hüdroksiidid). Omadused on väga sarnased leelismetallidele. (Vaata eelmist tabelit!) Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) reguleerib organismi veereziimi (seob vett) 2) osaleb rakusisestes transpordiprotsessides, mis toimuvad läbi rakumembraani. 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes Naatrium - Na 4)osaleb närviülekannetes 5) Kasutatakse väetisekoostises (mitte puhta Na-na) Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element st. teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees. Maakoores leidub: 2,1% Tähtsus:
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravim...
Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma. Valkude koostises on 20 aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Tähtsus ja ülesanded: * Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid. * Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa. * Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ. Lihtvalgud ja liitvalgud. 1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin.
uut. 7. Kuidas rakke uuritakse? Valgusmikroskoobide abil 8. Nimeta loomakoed, nende alaliigid ja ülesanded! Tunne koetüüpe piltidelt! Lihas,Neuron,sidekoe epiteekode. Lihas liikumine. Neuron närvi impullss. Sidekoe seob lihase luuga. Epiteekode kaitseb teisi kudesi 9. Kirjelda membraani ehitust! Membraan koosned fosfilipiididest ja valkudest nende masssi suhe on ühesugune. 10.Võrdle aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani! Aktiivseks aniete transpordiks kulutab rakk energjat aga passivseks ei kasuta. Passivsed on vesi mis ise lihtsalt onn nii väiksed , et lähvad läbi. 11.Mõisted: difusioon, osmoos, fagotsütoos, pinotsütoos, füsioloogiline lahus. 12.Nimeta loomarakku organellid ja nende ülesanded, tunne organelle piltidelt! Rakumembraan-ainete liikumine sisse ja välja Tsütoplasmavõrgustik- rakku sisene liikumine Ribosoomid- valkude süntees Lüsosoomid-ainete lagundamine
Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel 2-kihile tummamembraan. DNA ümber Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B. loomne rakk mitokondritega Päristuumne rakk + aeroobsed B taimne rakk mitok. Ja kolorplastidega Tõstab: 1. Ümbritsetud kahe membraaniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
