Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel. Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike). 4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud, siis Tuha Talu OÜ ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks
Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitu...
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja
Kasulik pind 3 parkimiskohta Seadmed Taksovarustus Kontori asukoht SEE linn, kodukontor. 5.2 Algkapital Algkapitali oleks vaja : 10 000 * Taksomeetri komplekt 3x * Taksojuhtide koolitus 3x * Kontoritarbed * Taksojuhtide esmased palgad 5.3 Tööjõud Ettevõtte alguses oleksid palgal 3 taksojuhti. Ettevõtet juhiksime ise. Ettevõtte arenedes palkaksime juurde raamatupidaja ja taksojuhte. 5.4 Personali palgad Tööline Kuupalk Omanikud Sõltuvalt kasumist 3x taksojuhti Sõltuvalt kasumist hiljem kindel palk _______
Kodutöö 1 Ül 1. Suurem osa tänapäeva ettevõttetest kasutab oma töös arvutit. Infotehnoloogilised lahendused tagavad ettevõtte konkurentsivõime, tuntuse ning edukuse. Infosüsteem kogub, organiseerib ning edastab infot ettevõte erinevate funktsionaalsete osade vahel (tootmine, turundus, finants jms). Väikeses eritellimusmööblit tootvas ettevõttes arvutit kasutatavad töökohad on näiteks: firma omanik, tootmisjuht, raamatupidaja. Firma omaniku arvuti kasutamise otstarbeks on ettevõtte üleüldise töökorralduse jälgimine. Lisaks veel klientidega suhtlemine, kodulehekülje korrashoid jne. Vajadusel uute töötajate otsimine ning värbamine. Tootmisjuhi ülessandeks ettevõttes on klientide poolt saadud tellimuste kavandamine joonestus/cad programmides. Materjali kulude arvestamine ning sellest lähtuvalt ka inventuuri jälgimine ja vajadusel juurde tellimine.
on vaja registreerida majandustegevuse registris? Jah. (Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris. Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad.) 13.Kas FIE peab oma raamatupidamist tekke -või kassapõhisena? Üldjuhul võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. 14.Kas ja millal peab FIE tegema sotsiaalmaksu ettemakseid? Peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15.märtsiks, 15.juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste maksetena vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt. (on ka teatud erandeid.) 15.Kas ja millal peab FIE tegema tulumaksu ettemakseid? Alates teisest tegevusaastast tuleb ka teha tulumaksu ettemakseid
esik linoleumiga 4. WC keraamilise plaadina · Muretseda vastavalt etteantud joonistele olmeruumide seadmed · Muretseda büroo ruumidesse vajalik sisustus · Muretseda ja paigaldada elektripaigaldused · Muretseda ja paigaldada IT seadmed ja vajalik arvutivõrk IT BÜROO JUHTIMISSTRUKTUUR IT büroo juhataja Personalijuht IT talitusejuht Müügijuht Teenindusjuht Raamatupidaja Müüjad Teenindajad IT büroo plaan 13500 9000 IT büroo sisustuse plaan 13500 9000 IT büroo juhataja töökoht Töölaud: Atlantis Hind: 6550.- krooni Töötool: Kent IL-17344 Hind: 1490.- krooni
ehitamine ei vähendaks tema tulu nii, et ta loobuks maatüki harimisest. Näiteks, maaharija on nõus teha kulutusi, kui tema kulud ei ületa tema tulusid ning temal on võimalus ehitada 9 dollari eest kaitsetara ümber enda aia. Kui tarastamine maksab 9 dollarit, siis maaharija oleks nõus maksma 3 veise vähendamiseks 4+3+2=9dollarit ning 4 veise vähendamiseks 9 dollarit, kuna 10$ maksmine on temale kulukam. b) Oletage, et raamatupidaja on loomapidajale teinud järgmise tabeli. Karja suurus Lisaveise tekitatud piirtulu (veiste arv) 1 $8 2 6 3 2 4 1 Juhul kui maaharija ja loomapidaja hakkavad läbirääkimisi pidama, kui mitu veist valiks loomapidaja? Kasutage vastuses Coase argumente.
aastaga. 65% on osaühinguid, 23% füüsilisest isikust ettevõtjaid ja 7% mittetulundusühinguid. Ettevõttel on praegu juba kliente igast erivaldkonnast ja kuna Valga linnas huvi ettevõtluse vastu suureneb ja see ongi paljudele inimestele väljapääs töötusest siis on firmale oodata pikka iga. Oü Tinevexile on mitmeid konkurente nii eraisikute näol, kes pakuvad sama teenust kui ka firmade näol. Kuid olles isiklikult näinud, kuidas üks raamatupidaja käis teist aitamas, siis arvan, et Valgas rakendub pigem süsteem üksteise hädast välja aitamine. Hetkel on Tinevex jätkusuuteline firma, kus käiakse ajaga kaasas, arendatakse enda oskuseid ja läbitakse koolitusi. 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele Praktikaettevõte on jätkusuutlik, kuna ettevõttel on küll olemasolevad konkurendid kuid samal ajal lisandub kliente iga aastaga juurde ning teenust on mugav ja lihtne
t äriarhitektuuri: · Pädevusalade vaade · Funktsionaalne vaade · Registrite vaade 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Organisatsioonisisesed pädevusalad: · Andmesisestaja · Juhataja · Laenutaja · Pearaamatukoguhoidja · Süsteemihalduri Organisatsiooni välised pädevusalad: · Kliendi · Koostööpartnerite · Raamatupidaja Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: · Laenutaja · Klient · Juhataja 2.2.2 Kliendi pädevusala spetsifikatsioon Kliendi pädevusala eesmärgid Omada ülevaadet laenutamise protsessist, laenutada sobiv teavik, tellida teavik mõnest teisest raamatukogust. 9 2.2.2.1 Kliendi pädevusala vastutused
Oliver Niinas AS Eesti Post ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Kooli praktikajuhendaja: Aili Trumm Ettevõtte praktikajuhendaja: Andrus Liiv Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ma valisin antud ettevõtte, kuna mul puudus praktika koht ja sellisel raskel ajal oli peaaegu võimatu endale praktika paika leida. Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma pa...
MAJANDUSTEHING tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kirjandatakse raamatupidamisregistrites (-> jagunevad kronoloogilisteks (krono. Jrk) ja süstemaatilisteks (kontode lõikes)) 1) dok nimetus ja number; 2) kuupäev; 3) majanduslik sisu; 4) arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) nimed; 6) asu- või elukoha aadressid; 7) allkiri (-ad) 8) järjekorranumber KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne) KULUD Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused.
2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Laiendada treeninguid suurematesse linnadesse ja osaleda aktiivselt välismaal võistlustel. (Balti Liiga, Skandinaavia Cup) 4 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 4.1.1
Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised Valvurid Joonis1. Osaühingu struktuur. 4
Arbi 2-155 abielus Tootmine meister 1,420 € Virbi 4-132 vabaabielus Tootmine meister 1,380 € Kaluri 2-12 abielus Müük müügijuht 1,350 € Kivimurru 11 - 10 abielus Müük müügijuht 1,270 € Maleva 2b-11 vabaabielus Müük müügijuht 2,080 € Kolde 88-79 abielus Finants raamatupidaja 1,274 € Liivalaia 32-35 lahutatud Finants raamatupidaja 1,070 € Ümera 24-5 abielus Finants raamatupidaja 1,160 € Roheline 3 lahutatud Finants raamatupidaja 1,270 € Pronksi 6a-1 lesk Finants raamatupidaja 1,270 € Paasiku 28-3 abielus Finants referent 970 € Randla 13 - 619 vallaline Müük sekretär 850 €
Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised Valvurid Joonis1. Osaühingu struktuur. 4
Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943)
luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Contra Contra sndis Vrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, ppis Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sjaveteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Ttanud on ta lhiajaliselt inglise keele petajana Kuldre koolis aastal 1994, seejrel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postilem. Prast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Ta toimetas Urvaste Valla Lehte aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise
Meeldib tegevuste selgepiirilisus ja täpsus. Tunneb end mugavalt reeglite, juhtnööride, käskude ja seaduste maailmas, kus ei pea ise midagi uut välja mõtlema. Seepärast täidab meelsasti passiivse käsu-täitja rolli. Ei meeldi ülesanded, mis nõuavad spontaanset ja originaalset lahendusviisi. Hindab kõrgelt majanduslikke väärtusi, kultuuritavasid ja ühiskonnas kehtivaid norme. Sobivad ametid: programmeerija, maksuametnik, raamatupidaja, dispetser, kassiir, passiametnik, registraator, panga teller, ekspediitor, kohtusekretär, kvaliteedi kontrollija, ettekandja jne
oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani.
Joonis 1. Perekonnaseis Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. EUR/USD vahetuskursuse liikumine 2000 2009. aastatel Allikas: Lisa 2 2 Joonis 3. Eesti Rahvastiku koosseis vanuserühma järgi seisuga 1.Jaanuar 2008.a Eestis Allikas: Lisa 3 3 Joonis 4. Esmaselt registreeritud sõidukid 2009.a Eestis Allikas: Lisa 4 4 ld- koosol ek Nuk ogu Juhat aja Pearaamat Risk Turund Mgi upidaja ...
SUHTLEMINE Püüan kasutada sõnu oskuslikult. Meeldib suhelda meeldivata ja sõbralike inimestega. Suhtlemine peab olmema täpne ja efektiivne. LÄHEDUS Ma ei kiirusta oma tundeid avaldama. Ja kuigi minu tunded võivad olla väga ja väga sügavad, ei väljenda ma peaaegu mitte kunagi neid suuliselt. Tunnete väljendamine ei tule kunagi hästi välja, vahest ma ei oska enda tundeid õieti väljendada. FINANTSID Testi põhjal peaks ma olema maailma parim finantsist - raamatupidaja, arveametnik, brooker jne. Rahahoidjana ma käsutan raha suurepäraselt ja see pakub mulle mõnu. Olles mõneti konservatiivne, olen ma siiski aus oma rahalistes toimingutes. KONFLIKT Konflikte ei armasta: ISTJ tüüp tavaliselt ei usalda sellist mõistet. Ainuke konflikt - kui keegi pole päri tema seisukohaga, mida ta peab õigeks. Vastavalt sellele konflikti lahendamine võib muutuda teise kallutamiseks oma poolele. STRESS Stress on väga kerge tulema
Tööõigus Kaasusülesanne 192. Autojuhi hooletuse tõttu toimus liiklisavarii, milles purunes auto. Remont kestis kolm päeva. Garaaziülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist. Lahendage kaasus? Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju. § 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS) (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse
nahka, sest oma ,,Mina maksan, mina saan." olemuse ja äkiliste vihapursete tõttu jättis meeleheitlikult haavatud mulje. Väga köitvaks sai rollist välja tulemine, mis väljendus selles, et näidendi sisesest näidendist tuldi hetkeks välja ning kiideti, laideti, eluteatri üle. Lumiste näitemäng läks täppi, sest Alexandre Amilcar'i ego oli sama suur, kui ta rahakott ning Lumiste näitas seda ka hästi välja. Olles kiireloomuline ning range, nagu peab üks rikkurist raamatupidaja olema. Riho Kütsari roll kunstnikuna ning loomult rõõmsameelse, kuid samas abi vajaja sõbrana oli üsna huvitav, sest jättis väga reaalse mulje, olles üks hetk kunstnik ja pärast seda sõber, kes samas varjutab tema kunstniku isiksust. Kui muidu näiteks kooliteatris näideldakse, siis on tihti tunda vastava inimese isiksus tema liigutustes ja sõnakasutuses. Siin pidid Riho Kütsar, Liisa Pulk,
Sisukord · Elulugu....................................................................................lk3 · Looming...................................................................................lk4 · Minu arvamus ja analüüs.............................................................lk5 2 Elulugu Contra ehk sünninimega Margus Konnula on sündinud 22.märtsil 1974.aastal. Ta sündis Võrumaal Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Contra õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre 9-klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis. Pärast kooli viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Ta on töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes, olnud ka Urvaste postiülem ning Urvaste Valla Lehe toimetaja. Pärast seda aga vabakutseline kirjanik ja stsenarist ning kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja Eesti Kirjanike Liitu.
luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Ülesanded Teema: tootmine ja tootmiskulud OSA I 1) Selgitada mõisted: Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks ju...
eksisteerida kas ainult peakontodena või täieliku loeteluna peakontod, allkontod, jaotused. Lahtilaotatud kontoplaan on majandusarvestuse seisukohalt õigem ja õiglasem ning oluliselt informatiivsem. Kontode liigendamine, kontos sisalduvate numbrite hulk, kirjaviis ja värv on raamatupidamiskohustuslase poolt vabalt valitav. Näiteks: konto ,,KASSA" konto number 1, 11100001 või 1011. Kontoplaani koostab raamatupidaja konkreetselt oma ettevõtte vajadusi silmas pidades ja ta moodustab ühe osa raamatupidamise sise- eeskirjast. Siinkohal lihtsa kontoplaani näide: Konto Nimetus Kontoklass 10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Tarnijatele tasumata arved Võlad 22211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 30131 Tulud teenuste müügist Tulud 40611 Rendikulu Kulud
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige
filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja, saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära, „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „Hingring“ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992 Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline kirjanik ja stenarist, eesti kirjanikke liitu ja tartu noorte autorite koondisesse kuulub, tuntud eelkõige luuletajana, tema luule on lõbus ja laululine, palju leidub ta loomingus paroodiat, kõneleb võru keelt esmase keelena ja kasutab seda tihti oma loomingus, olnud saatejuht, saanud mitmeid preemiaid nagu näiteks oskar lutsu huumoripreemia, „Kõik on kõige targemad“ 2014, „Urvaplaaster“ 2012,
Tegevusaruanne 1. Üldandmed Tootsime telefonitaskuid, mis hõlbustavad telefoni ohutut ja mugavamat laadimist. Aktsiakapitalu suuruseks oli 40 eurot, müügikäive 42,5 eurot ja kasum 1,13 eurot. 2. Asutamisest Kuigi õpilasfirma asutamine ja selle tegevuses hoidmine on meie kooli majandusmooduli õpilastele niikuinii kohustuslik, olime ka ise väga motiveeritud ja tahtsime oma teadmisi praktiliselt kasutama hakata ja näha, kuidas näeb välja firma loomine ja sellega tegelemine. Kuna kõikidel õpilasfirma liikmetel on plaan tulevikus ettevõtjaks hakata või selles valdkonnas millegagi tegeleda, olime asjast huvitatud. Alustasime tunnis ideedest rääkimisega, otsisime inspiratsiooni, mis toodet või teenust pakkuma hakata. Arvestasime ka seda, et toode võiks olla keskkonnasõbralik, taaskasutatav ja Eestis ainulaadne. Mõtlesime, millisele sihtgrupile oleks toode eelkõige suunatud ja kuidas see nende probleeme lahendaks. Kuna tänapäeval o...
1880 a. Henry ja Frank Fleer lõid maailma esimese mullinätsu, mis aga ei saanud tuntuks, kuna see oli närimiseks liialt kleepuv 1888 a. Müüdi New Yorgi metroos asuvast müügiautomaadist esimest korda närimiskummi ja selleks oli Thomas Adamsi näts Tutti-Frutti 1891 a. asutas William Wrigley jr. Wrigley närimiskummi firma, mis on tänapäevalgi tegev ja mis sai tuntuks nii, et pakkus 2 pakki tasuta nätsu koos küpsetuspulbriga 1928 a. Fleeri firma raamatupidaja Walter Diemer katsetas uue kummitoote tegemist, kuid leiutas kogemata algse valemi järgi mullinätsu, mis ei olnud kleepuv 1950 a. Lõi hambaarst Dr. Petrulius suhkruvaba närimiskummi mis sisaldas ammoniaaki, et neutraliseerida hapet, mis tekitab hambakaariest Koostis Kummialus (sünteetilised kummid nagu butadieen-stüreen, polüetüleen ja polüvinüülatsetaat) Suhkur Maisisiirup Pehmendid
Kui ettevõtte majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, on maksutamisperioodiks majandusaasta. Ettevõtte tulumaksu avansiliste maksete õiend esitatakse kohalikule maksuametile hiljemalt maksutamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks ja arvelduskontolt tasutakse aasta jooksul ettevõtte tulumaksu avansilised masked asukohajärgse maksuameti kohaliku talituse pangakontole. Tumaks on ettevõtte kulu- tulimaksukulu- mis ei erine teisest ettevõtte kuludest. Maksutamisperioodi lõppedes koostab raamatupidaja ettevõtte tuludeklaratsiooni järgides tulumaksuseadusega kehtestatud korda ja leiab maksutamispioodi eest tasumisele kuuluva tulumaksu summa Potentsiaalne tulumaks on võrdne aruandeaasta kasumisele vastava tulumaksu ja tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaksu vahega, seega tulevikus reaalseks muutuv kohustus. 29. Arvete vormistamise ja tasumise nõuded ning kord. Tulu teenuste müügist kajastatakse üldjuhul arve esitamisel
Tootmine tööline 7 200 jalgpall koer mees Müük sekretär 8 500 raamatu lugemine kass naine Tootmine lukksepp 11 500 kergejõustik kass mees Ost sekretäär 8 500 pillimäng hamster naine Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi mees Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer naine Müük müügijuht 13 500 korvpall koer naine Tootmine tööline 10 500 karate ei ole mees Majandus koristaja 6 500 käsitöö kass naine Transport dispetser 9 600 kalapüük kilpkonn naine Ladu tööline 7 600 lumelauasõit ei ole mees
peakontod, allkontod, jaotused. Lahtilaotatud kontoplaan on majandusarvestuse seisukohalt õigem ja õiglasem ning oluliselt informatiivsem. Kontode liigendamine, kontos sisalduvate numbrite hulk, kirjaviis ja värv on raamatupidamiskohustuslase poolt vabalt valitav. Näiteks: konto ,,KASSA" konto number 1, 11100001 või 1011. Kas kirjutad selle sinise või musta värviga, on juba puhtalt ilumeele küsimus! Kontoplaani koostab raamatupidaja konkreetselt oma ettevõtte vajadusi silmas pidades ja ta moodustab ühe osa raamatupidamise sise-eeskirjadest. Toon Sulle siinkohal lihtsa kontoplaani näite: Konto Nimetus Kontoklass 10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Hankijatele tasumata arved Võlad
Kiiresti tormab ta rongijaama, istub kiirrongi ning põgeneb. Ivan on oma palatis äikest kartes magama jäänud ning näeb unes Jesua ristilöömist. Varieteeteatris on Wolandi etendusele järgneval päeval maad võtnud ärevus. Kõmu etendusest on mööda linna laiali valgunud ning teatri ees lookleb kilomeetrite pikkune järjekord. Et aga teatri juhtkond on kadunud, tuleb kassad sulgeda. Hoolas ja kohusetundlik raamatupidaja Vassili Stepanovits pakib eilse etenduse tulud kokku ning sõidab Vaatemängude komisjoni. Seal tabab teda järjekordne üllatus komisjoni esimees on haihtunud, tema asemel istub laua taga kirjutav ülikond! Kuna komisjonis ei õnnestu asju korda saada, otsustab Vassili selle filiaali minna. Filiaal rõkkab laulust ,,Võimas meri on püha Baikal" ja nii väga kui töölised ka ei taha laulmist järele jätta ei õnnestu see
Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused: · võtta tööle raamatupidaja; · kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks; · kasutada raamatupidamisfirma teenuseid. Olulisemad aruanded, mida raamatupidaja peab esitama on: · maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks) · majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. 4.3. Töötajate arvele võtmine Haigekassas Tööandjal on kohustus võtta oma töötajad Haigekassas arvele seitsme
Säästumarketist ja selle transportimine kliendini. 6.1 Ametid Firmas on 4 ametit. Tegevjuht, müügijuht, kuller ja administraator. Tegevjuhte, müügijuhte ja raamatupidajaid on 1, administraatorid 1 ja kullerid esialgu 4. 6.2 Oskused, kogemused Kullerid on autodega. Osad neist on olnud Pärnus taksojuhid osad bussijuhid. Nad on läbinud ka vastavaid koolitusi, et olla klienditeenindaja. Administraatorid ja raamatupidaja on väljakoolitatud oma alale ja saanud vastava hariduse. 14 7. Investeeringud Investeeringud kokku on 13 500 eurot, mis saadakse omakapitalist, toetusest ja laenust. Investeeritakse ettevõttesse 13 500 eurot, kuna nii palju on vaja põhivarade soetamiseks ja sellest on abi palkade maksmisel. 7.1 Omainvesteering Omafinantseering on 3500 eurot, mis tuleb enda kõrvale pandud ressurisdest. 7
Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes, asutuses, organisatsioonis vastutab ettevõtet juhtiv omanik või volitusega juht. Raamatupidamise korraldamiseks võib ettevõtte juht: moodustada raamatupidamise struktuurüksisuse või võtta tööle raamatupidaja; kasutada raamatupidamisteenuseid odutava ettevõtte või mittekoosseisule raamatupidamisspetsialisti teenuseid; pidada ise raamatupidamisarvestust Vastutus raamatupidamise töö eest Kui ettevõttes on tööle võetud raamatupidaja või kasutatakse mittekoosseisule raamatupidamisspetsialisti teenuseid, on nimetatud isik raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ettevõttes.Selle isiku ülesanned:algdokumentide koostamine, algdokumentide õigose kontroll, algdokumentide kogumine ja üleandmine raamatupidamisfirmale.Isiku määramine raamatupidamise eest vastutavaks tuleb vormistada kirjalikult.Raamatupidamise eest vastutava isiku määramine ei vabasta
isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise- eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused: • võtta tööle raamatupidaja • kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks • kasutada raamatupidamisfirma teenuseid Olulisemad aruanded, mida raamatupidaja peab esitama on: • maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20- ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks) • majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Tööandja kohustus on tagada ohutu töökeskkond
4 • Uute materjalide ja vara hankimine • Inimressurside otsimine • Uute t¨oo¨tajate t¨o¨ole v˜otmine 1.4 TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU • Klient • T¨o¨otaja • K˜one • N˜oanne • Kohale kutsumine • Vastuv˜otuaeg • Konsultatsioon • Kliendi esialgne soov • Kliendi l˜oplik soov • Hinnakiri • Pakkumine • Tellimus • Leping • Tarkvara • Uued materjalid • Raamatupidaja • Arve • Tagasiside 5 • Maksuamet • Tarnejad - o˜mbluskauplused • Aruanne • Kindlustaja • Rendifirma 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU 1. Ettev˜otte v¨alised tegutsejad on: • F¨ uu¨siline isik • Juriidiline isik • Raamatupidaja • Uute materjalide pakkujad - tarnejad • Kindlustusfirma • Rendifirma • Maksuamet 2. Ettev˜otte sisesed tegutsejad on:
tegevustes lähtutakse kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtetest. 2.2. ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTIMINE Ettevõtte struktuur ja juhtimine koosneb sellest et iga ühel inimesel on enda ameikoht a tööülesanded. Tootmise juht tegeleb toodete tootmisega ja jälgib et kõik tootmise protsses oli vastavalt standardile, Personalijuhtil põhiülesanned on otsida ja valida töötajad vastavalt ametikohale ja nõudmisele. On müügijuhtid, Vanem raamatupidaja ja raamatupidaja, tootmis personal ja jääreltöötlupersonaal 2.3 TÖÖ ORGANISEERIMINE Töö organiseermine koosneb sellest et tellimuste jaoks võtta selline aeg millal saab tellimus valmis, aga paljud tööd ettevõttes ikkagi hilinevad selle pärast et juhtuvad mõned asjad näiteks masnad võivad katki minna ja nende kordatoimetamine võtab aega, aga tegelikult on kõik tehtud organiseeritud et kui midagi juhub siis kohe seda lahendadakse. 2.4 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOIU KÜSIMUSTE LAHENDAMINE
kao paberkandjal ehitusjoonised mitte kunagi: see, et igal müürimehel on kunagi korruse põhiplaaniga läptopp seguämbri otsas kuulub küll ulme valdkonda. Muidugi oleks turvaline ehitada, kui ka segumasin saaks aru, mis toimub ja ütleks töömehele, et liiva on minu sees juba enam kui küll, viska vahepeal paar kühvlitäit tsementi ka! Kui maja valmis, tuleb kliendilt tehtud töö eest raha kasseerida ja tulud-kulud kokku lüüa. Selles valdkonnas on kaasaegne infotöötlus asendamatu. Raamatupidaja ( teda ei saa ära koondada nagu joonestajaid, sest keegi peab ju andmeid sisestama ja ülemusele kohvi keetma) sisestab arved ja firma omanik saab oma arvutisse info selle kohta kui palju on raha teenitud ja kui palju on kulutatud. Kui saaks veel eelarvestamise ja raamatupidamise programmid kuidagi üheks tervikuks luua, siis analüüsiks arvuti ehituskulusid ja võrdleks seda ridahaaval esialgu kalkuleeritud hinnaga: kohe oleks selge kui palju mingit ressurssi on kokku hoitud,
maksuametis. Äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIEna alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Kuigi FIEna tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse.
Ettevõtteväline jaguneb omakorda kaheks, kuid kokkuvõtlikult öeldes ettevõte saab ise valida enda tarnijaid ja konkurente kuid ei saa valida keskkonna mõju ettevõttele. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende. Ettevõtesiseseid valikuid saab aga ettevõte ise teha ja sellega kaasnevad ka oma plussid ja miinused. Ettevõte valib ise endale finantsosakonna, oma tippjuhtkonna, raamatupidaja jpm. Sellest saab alguse ettevõte töö keskkond ja meeskond. See on suur investeering, et meeskond oleks kvalifitseeritud ning koostööaldis. Selleks tehakse erinevaid koolitusi, et oma töötajaid muuta järjest paremaks kuid ka selleks peab olema omaette strateegia ja taktika. Kui töötajad pole kvalifitseeritud tekib probleeme ja seda investeeringut saab lugeda mitte tuluks vaid kuluks. Edasi saab lugeda ettevõtesiseseks ostuosakonda,tootmisosakonda ja müügiosakonda, millest oleneb
Paisu tegeleb siiditrüki, savi, vitraažiga ning koob kangastelgedel suurepäraseid kaltsuvaipu; Egle Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu. Naisseltsi raamatupidaja Urve Murumets on Sipa raamatukoguhoidja. Minu arvates on Sipa Naisseltsi suguseid seltse just vaja sellistele väiksetele kohtadele nagu Sipa. Nad korraldavad väikestes kohtades üritusi ja näitusi. Nad tegelevad naistöödega nagu kästitöö. Nad korraldavad käsitöönäitusi, kus on välja pandud nii savitöid, siidritrükki ja kaltsuvaipu. Neil on isegi oma Kroonika, kuhu nad kirjutavad oma tegevustest ja lisavad pilte.
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise õppetool Projektijuhtimine Projekt Juhendaja: Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest...
meelelahutusürituste organiseerimine ja nende teenindamine, toitlustamine, ost- ja müük, jaekaubandus ja komisjonikaubandus.Kohvik kasvatab väga palju juurvilju, puuvilju ja marju ise. See annab ettevõttele kasu ja saab pakkuda kodumaist toorainet. Ettevõtte ise valmistab ka õunamahla, oma õuntest. 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne-Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad. Töötajad käivad tööl graafiku alusel. On kaks vahetust, praeguse seisuga töötab kohvikus 14 töötajat, nende hulgas kolm kondiitrit, kolm kokka, kaks sõõrikuküpsetajat, kaks ettekandjat, kaks baaridaami, üks raamatupidaja ja juhataja. Kuna ettevõttes päevad on väga erineva kestvusega, siis tuleb kasutada lisatööjõudu. Toitlustusettevõte töötab väikese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
