Tähtsaim muutus on minu arvates lõpuks võimalus naistel osaleda. Kreeklaste seast on palju kuulsaid inimesi, kes on teinud midagi meeldejäävat. Näiteks Meditsiinis Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest ehk vanne, mida annavad tänapäeval kõik arstid, enne ametisse astumist. Kirjanduse vallas on veel üks kuulus tragöödia ,,Kuningas Oidipus", mille kirjutas Sophokles. Matemaatikas lõid Thales ja Pythagoras tähtsaid teoreeme ja Aristarchos väitis esimesena, et Päike ja tähed seisavad paigal ning Maa tiirleb ümber Päikese koos muude planeetidega. Tähestiku võtsid kreeklased küll foiniiklastelt üle, kuid täiendasid seda nii, et häälikuid sai kirja panna enamvähem sellises järjekorras, nagu nad tulid ette kõnes. Minu arvates võib Vana-Kreekat nimetada kindlasti Euroopa, kui mitte lausa maailma kultuurihälliks, kuna praegu meie jaoks kõige tähtsam igapäevases elus
mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. 3. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis
Kolmnurk: S = a x h : 2 (pindala = alus x kõrgus : 2) P=a+b+c Trapets: S = (a + b) : 2 x h (pindala = alus1; + alus2 : 2 x kõrgus) P=a+b+c+d Rööpkülik: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Romb: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Ring: C = 2r ( ringi pikkus = 2 x 3,14 x raadius) S = r² ( pindala = 3, 14 x raadius ruudus) Kera: S = 4 r² V = 4 : 3 r³ Silinder: Sp = r² Sk = rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 r²h Koonus: Sp = r² Sk = rm St = Sp + Sk V = 1/3 r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korruti...
Mu eesmärgiks on olnud koondada ajatu tarkuse valgus tänapäeva probleemidele; et avastada, kui võimalik, neilt kes on elanud õigesti elamise saladust hästi, nendelt kes on mõelnud hästi õigesti mõtlemise saladust, ning nendelt kes on talitanud üllalt ülla teo saladust. Ma usun, et vähemalt mõnevõrra, olen selles pingutuses esmärki saavutanud ning et olen taastanud sajandite ebaselgusest selle valgustatud laadi eksistentsi olulised elemendid mida Pythagoras nimetas ''filosoofiliseks eluks''. Kui, nagu Platon on üllalt kirjutanud, on filosoofia suurim hea mille jumalad eales inimestele on andnud, sellele järgneb loomulikult, et selle valdamine annab suurima rikkuse mida keegi suuteline koguma on. Ainult filoosoof on tõeliselt suur, ainult filosoof on suuteline olema tõeliselt hea, ning filosoofia üksi panustab seda surematust mis peab olema lõpuks iga inimese otsing. Sa võid loomlikult küsida mida ma filosoofia all mõtlen, kuna on ilmne,
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
Referaat Fibonacci jada 15.01.2013 Fibonacci jadast midagi Matemaatikas on üheks kindlaks uurimisobjektiks olnud Fibonacci arvud 1,1,2,3,5,8,13,.... milles iga järgnev number on kahe eelneva summa . Kus on tulnud sõna Fibonacci ? Fibonacci oli Itaalia matemaatik , sündis ta 1175 . aastal Pisa nimelises linnas . Teda on nimetatud üheks keskaja suurimaks matemaatikuks , tahate teada miks ? No eks seda saame lähimas kontektis teada kohe . Ta oli üks esimesi , kes tutvustas maailmale Hindu-Araabia numbrisüsteemi , mida me tänapäevalgi kasutame , ta leidis numbrites omaduse mida hakati 19 , sajandil nimetama ka tema nime järgi ( Fibonacci jada ) . Fibonacci numbrid on tihedalt seotud Kuldlõikega . Kõrvuti asuvatel Fibonacci arvudel on kindlad vastastikused suhted. Fibonacci arvude reas suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0.618 korda väiksem ning arvule järgnev arv on 1.618 korda suu...
Tänapäeval enamasti kuulatakse muusikat, et leida inspiratsiooni ja leevendada stressi. On teaduslikult tõestatud, et muusika mõjub ajule hästi. Sõna muusika on tulnud Hellenite rahvastelt. Helleniteks nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime. Muusika oli kreeklastele kõige tähtsam. Koolis olid kõige tähtsamad ained muusika ja matemaatika. Kõik õpilased tundsid noote ja oskasid luua muusikat ning oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil puudus rahulik ja hingeline muusika. Tänapäeval, nagu roomlastelgi, ei ole muusika väga tähtis ja seda õpitakse eraldi koolides vabatahtlikult. Vähesed inimesed oskavad pilli ja nootide järgi viisi mängida. Enamasti on
VANAKREEKA EUROOPA KULTUURI HÄLL? Tänu oma asukohale LähisIda tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid innukalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. VanaKreekas kujunes 5.saj eKr. välja ajaloo üleskirjutamine. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased olid Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub KreekaPärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril...
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus.
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja vooruse...
Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema seisukohast" (Harper Lee "Tappa laulurästast") 21. 9) Parem vaikus kui tühjad sõnad - Pythagoras 22. 6. ,,Kui sa ei tea mida sa tahad," ütles uksehoidja, "siis lõpetad sa paljuga mida sa ei taha." (Chuck Palahniuk ,,Kaklusklubi" 1996) 23. Oscar Wilde : ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust" (,,Dorian Gray portree") 24. Oscar Wilde : ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada" 25. India vanasõna : ,,Kus on küllus sõnadest, seal on põud mõtetest". 26
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Arche is the element and the first principle of existing things, the source of action. 7. What was the “arché” for Thales? And for Anaximander? Thales claimed that the first principle of all things is water For Anaximander arche did not exist. He proposed the existence of the apeiron, an indefinite substance from which all things are born and to which all things will return. It was completely indefinite. 8. What was the “arché” for Anaxímenes? And for Pythagoras? For Anaximenes it was air and for Pythagoras it was numbers. 9. Why are the Pre-Socratic giving real philosophical answers? They try to give reasons to things and not only unreal mythological explanations. 10. Which were the names of the two ways that the goddess revealed to Parmenides? The way of truth and the way of opinion. 11. According to Parmenides, which are the object and the method used to walk the way of the truth? And for the way of the opinion? 12
silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklas...
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreekla...
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) P...
Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma. Joonia Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide ,,puhastamise" ning alkeemia juurte lähedale.
Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris 4. Iseloomusta antiikteatrit.Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nimeta 3 antiikaja tuntud filosoofi-mõtlejat. Pythagoras , Eukleides , Aristoteles 7. Mis ajast mis ajani kestis keskaeg? 5/15.saj 8. Iseloomusta varakeskaja kultuuri. * feodaalse korra kujunemine ja võidukäik * valitseb naturaalmajandus * perioodi lõpul algab linnade kujunemine * feodaalne killustatus 9. Kes ja millal leiutas trükikunsti, mida see endaga kaasa tõi? 1440. Johann Gutenberg 10. Miks nimetati Piiblit raamatute Raamatuks? 11. Mida tead Vanast Testamendist? Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem. d) Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. e) Herodotos hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tal on teos "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja
„Illias” ja „Odüsseia” Lüürika-luuletus mida esitati suuliselt koos viisiga Draama- kreeka keeles tegevus, tearti etendus Komöödia- igapäevane elu Tragöödia- kurb etendus Orkestra-näiteplats, ringi või poolringi kujuline Skenee- tausta dekoratsioon 6. Filosoofia ja teadus: filosoofia mõiste-mõtisklemine maailma üle Thales- maailm tekkis veest ja ujub vee peal Demokritos- maailm koosneb tühjusest ja seal olevatest aatomitest Pythagoras,- maailma korraldus on arvulisel suhtel Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija Sofistika- inimese käitumist puudutavad probleemid, hea ja halb Sokrates (voorus, teadmine, Ateena riigivastasus)- Platon (Akadeemia, ideede õpetus, ideaalne riik (Sparta), Aristoteles ( loogika, õpetuse terviklikkus, riiklik elusolend, riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja
Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest, mida nimetati aatomiteks. Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt. Atomistide koolkonna filosoofidest on kõige tuntum Demokritos. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele sai matemaatikast Kreekas teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas Hippokratese teos. Hippokrates oli kuulus arst, kes elas 5.-4. sajandil. Tema teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab neid lahti seletada looduslike põhjustega. Kreeka lähema ajaloo sündmusi hakkas uurima Herodotos, keda peetakse ajaloo isaks. Tema
.....................................5 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................6 Filosoof Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Ajalugu Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Oma dialoogis "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega
egiid,egiidi all olema õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - ..kuulus kujur,kes armus enda loodud elevandiluust tütarlapsekujusse, aphrodite elustas selle kuju ja nii sai võimalikuks abielugi. 39. graffiti- seintele ja kaljudele, anumatele ja savipotikutele kriibitud kirjad või uuristatud tekstid, mis teatavad avalikus ja eraelus toimunud sündmustest 40. hetäär vabade elukommetega vallaline kunstihuviline naine. 41. pythagoras - .. filosoof ja matemaatik, kelle teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. 42. tantalos ja tantalose mõõk zeusi poeg, kel oli luba istuda jumalate pidulauas. Ta tappis oma poja, karistuseks rippus tema pea kohal kaljupank(mõõk) , mis ähvardas iga hetk talle kaela langeda; ähvardav oht 43. distihhon kaksikvärss,mida kasutati eelkõige eleegiates. 44
Aristotelese arvates oli inimene riiklik elusolend st ilma riikliku ühiseluta ei ole inimene õnnelik. Samas oli õnnelikuks eluks vaja leida kesktee äärmuste vahel Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Paljud filosoofid tegelesid ka matemaatikaga. 6. saj. eKr edendasid seda Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus.
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
tähtsuse tõus, kunstnik kui Jumal?. Leonardo da Vinci: arhitekt, kunstnik, teadlane, sõjaväeinsener, pidude korraldaja. ( Püha õhtusöömaaeg: fresko, Mona Lisa, Madonna kaljukoopas: sinine rüü, 3 last) Raffael (Autoportree: must barett, pruun taust, valge nägu, Madonna roheluses: punane pluus, sinine kleit, kaks last, taga loodus, Donna Velata: looriga naine, pruun taust, kohev kleit, aind nabani näha, Ateena kool: Pythagoras, da Vinci, Platon, Aristoteles, Michaelangelo, Raffael ise. , Sixtuse Madonna) Michaelangelo Buonarotti : Taavet: skulptuur, Pieta' Rondanini: skulptuur, Surev ori: paljas mehe keha: skulptuur, Moosese figuur, Sixtuse kabeli lagi ja altarisein: palju ingleid, sinakust, valget värvi.., viimane kohtupäev: ojake voolab vahel, naine ühel, mees teisel pool, äike nende vahel, fresko. Giorgione: Veneetsia kunstnik Äike, Magav Veenus
3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper?
kas Eesti liitub Euroopa liiduga) Pani alus teatrikunstile. Veinijumala Dianysuse auks hakati korraldama teatrietendusi mis toimusid kaks korda aastas ja etendusteks olid komöödiad kus naerdi enamasti poliste valitsejate üle. Pandi alus teaduslikule maailmavaatele ehk filosoofiale. Sinna alla kuuluvad: matemaatika – Pythagoras Need on ka arstiteadus - Hippokrates tähtsamateks loodusteadus - teadussaavutuskek filosoofia - s Hakati pidama Olümpiamänge Olümpias. Olümpiamängudel said osaleda ainult vabad kodanikud, kus naisi ei lubatud isegi vaatama.
Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tege...
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
profaanehitistes võeti Charles Barry, eeskujuks antiiki, Londoni Parlamendi renessanssi ja barokki. hoone Vana kreeka kunst 8.-3. saj e.m.a. Arhitektuur, skulptuur, Herodotos, maalikunst. Arhitektuur- Pythagoras, templiehitus, materjaliks Hippokrates, marmor. Maalikunst- Kuningas Oidipus, vaasimaal, erineva kuju ja Oresteia, Hera tempel ülesandega. Klassitsism 18. saj lõpp Arhitektuurile olid Jacques Louis David, 19
teeb õppimise nende jaoks huvitavamaks, kuid õhku jääb küsimus, kui kauaks? ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad." ütles kunagi Austria kirjanik Karl Kraus. Kui e-õpikute teke paneb õpilasi rohkem süvenema ja tahtma õppida, siis tõuseks meie haridustase veelgi ja kool kui õppeasutus muutuks meeldivamaks kohaks. Nagu on öelnud vanakreeka filosoof ja matemaatik Pythagoras, siis: "Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada." Sama kehtib ka meie ühiskonna kohta, noori tuleb tulemuslikult harida, et nad saaksid oma esimesest eluetapist, mis koosneb neil enamasti koolist ja õppimisest, võimalikult palju endaga ellu kaasa võtta. Selleks leiutatud e-õpikute eesmärgiks on lihtsustada teadmiste omandamist. Arvan, et digiõpikud kergendavad pigem kooli kui rahakotti, kuid seda põhikooli ja gümnaasiumi astmetes, mitte algkoolis. 1. klassi
hierarhiliselt), naine ... kuni mineraalideni. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Antiik-Kreeka teadusele on iseloomulik teoreetilise poole tähtsustamine praktilise ees filosoofilisus (hüpoteeside ja teooriate rohkus) ning inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna ratsionaalne. Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas Pythagoras universumi võtmeks arve, heliotsentriline maailmapilt; Platon idealist, geotsentriline maailm. Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. Empedokles ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. Pythagoras universumi võti on arvud
Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta. Lähtus atomistide õpetusest. Thales VI saj esimesel poolel eKr Mileetoses tegutsenud õpetlane. Arvas, et kõige aluseks on vesi. Oskas ette ennustada päikesevarjutust. 2. Vana-Kreeka Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. Sõnastasid üldistavaid väiteid (teoreeme) ja tõestasid neid. Kõige enam edendas matemaatikat Pythagoras tema järgi on saanud nime teoreem täinurkse kolmurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne. Kreeka arstid olid laialt tuntud, ka Pärsia kunigad palkasid neid oma ihuarstideks. Ajalookirjutuse algus Teadmised põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelas olid
Vana-Kreeka Tegi:Cheremisinov Andrey Õpetaja:Alina Deretsinskaja Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väär...
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks
3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper?
Things were undifferented mass, this mass is in motion. All things are always in motion. All life, including men came from fish. First humans came full-grown from fish's belly. Anaximenes All is aer (spirit or mist) - all things come from spirit or mist. Spirit is distilled liquor. From cloud- air, water, earth, fire- all comes from aer. Connection between spirit, mind and world 08.02.2012 Pythagoras (570-495 BC) and the Pythagoreans · Studied Mathematics (Pythagorean Theorem) · Made discoveries about music (sympathy of the strings, musical theory providing that there are hidden mathematical relations governing harmony) Political Theory: A Pythagorean was asked how one could give one's son the best possible education, to which he replied that one should make him citizen of a state with good laws (cited in Hegel)
Valgus ja kehvem elu on parem kui pimedus ja varjud. b. Ta tahaks enda koopakaaslastele rääkida, milline on elu väljaspool koopaid. 6. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? a. Ta tahaks tagasi valguse juurde. Teised ei mõistaks teda ning pilkaksid, sest nad ei oska ettegi kujutada, mida neid väljas ootab. Tõelisus on nende jaoks koobastes ning nad ei julgegi mõelda millegi muu peale. Essee Räägitakse, et Pythagoras ei kirjutanud midagi üles; selle teguviisi põhjuseks oli tema usk suusõnalise õpetuse suuremasse tõhususse. Platon jutustas Phraidoses ühe Egiptuse valmi, mis oli suunatud kirjutamise vastu, sest kirjutamisega harjudes jätavad inimesed hooletusse mälu ja teenivad sümboleid. Ta arvab, et kui kirjutada kõigest raamatutes, on see sama, kui anda lapsele mõõk, sest raamat ei vali lugejaid.
Kasutatud materjalid 15. Lisad 16. 17. 18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid.
Pythagoras u.570/580- u. 500 e.Kr Sündis Samosel, kuid põgenes küllaltki noorena türann Polykratese võimu alt Lõuna- Itaaliasse Krotonisse, kus rajas ka kooli olles vahepeal teinud 30 aastase rändeelu tõenäoliselt Egiptuse ja Babüloonia radadel ja puutudes kokku tolleaegsete kõrgelt haritud teadlaste ja preestritega. Tema kaasaegsed on kirjeldanud P. kui erakordselt kaunist inimest ja välimuselt olevat ta võrreldav olnud Apolloniga (kreeka valgusjumal). P. pidas ka ise end eriliseks jagades näiteks kõik mõistuslikud olendid kolme kategooriasse: a) jumalad b) inimesed c) Pythagorase sarnased. Väitis end olevat ka jumal Hermese ( tiivuliste sandaalidega saadik, kes toob sõnumeid jumalatelt inimestele) poeg eelmistes eludes ja nüüd lihtsalt mitme ümbersünni abil saanud selles elus Pythagoraseks- uskus hingede rändu, väitis, et hinged keha küljes vangis, kuid inimene võimeline hinge kehast vabastama väga kõlbelise ja askeetliku eluga (hind...
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
