mudel R71. Harley Davidson kopeeris mudeli üksühele maha, toodeti Harley Davidson XA, aasta oli 1942. II. Maailmasõja lõpuks oli BMW siiski raskes madalseisus. Tehas Münchenis oli täielikult hävinenud, Eisenachis asuv tehas oli raskelt kannatada saanud. Suur osa ellujäänud insenere viidi ära kas Ameerika Ühendriikidesse või Nõukogude liitu, arendama lennukimootoreid millega BMW sõja ajal oli tegelenud. BMW pidi alustama taas nullist, joonised, projektid ja plaanid olid sõjas hävinenud. BMW oli sunnitud uute mudelite tootmisel vana, sõjaeelset tehnikat. Peale sõda esimese mootorratta tootis BMW aastal 1948, mudeliks R24, mis põhines tegelikult sõjaeelsel mudelil R23. Kusjuures R24 on ainus sõjajärgne BMW mootorratas, mil puudus tagavedrustus. Töömahtu oli rattal 250cc. 1949. aastal tootis BMW 9200 mootorratast, 1950. aastaks oli tootmine kasvanud juba 17 000 mootorrattani.
Loomade jaoks on suurlaudad, piima ostetakse ka külades kauplustest. Internetist info otsimine, uute arengusuundade mõistmine ja rahastamisallikate leidmine on kaasaegse põllumehe tööd. Tänapäev nõuab kõigega kursis olemist ja kiiret reageerimist. Talude asemele on tulnud osaühingud ja aktsiaseltsid, milles töötavad ärijuhid ja tootjad ning teenindajad. Projekteerijad kavandavad hooned, ehitusfirma teeb tööde läbiviimiseks pakkumise, alltöövõtjad viivad projektid ellu. Tootmises osalevad kindlate oskustega spetsialistid, olulised on erinevad inspektorid, ametnikud ja kooskõlastajad. Peaaegu on kadunud sellised ametid nagu taluperemees ja perenaine. Sellest on kahju, sest peremeheks saamine nõuab aega ja kogemusi . Alahinnata ei tohi ka vanemate põlvede tarkusi ,mida õpetas talumees oma lastele ja nemad omakorda oma lastele. A.H.Tammsaare loodud tegelaskujude igapäevaelu oli tänapäevasest täiesti erinev. A.H
Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398 Masinad ja seadmed 1 435 094 2 202 518 1 345 489 Transpordivahendid 335 757 174 264 Arvutid ja arvutisüsteemid 53 516 21 798 Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused
· Mõju Eestile : Tollid tõusid, põllumajandustoodete hinnad langesid, siseturu nõudlus vähenes, rahva ostujõud langes, väliskaubandus negatiivne, pankrotid ( põllumajandus, tööstus, kaubandus, pangad) · Suurbritannia devalveeris naela, krooni kattevara vähenes · Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest,
Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga. Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana. Kokkuvõttes töötas Gaudi Barcelonas veel väga paljude objektidega. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori
Fourth level Fifth level Koolimajad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EUGEN HABERMAN (1884-1944) Õppis Riias ja Dresdenis Arhitekt-planeerija Tähtsaimaks tööks Tallinna ehitusplaan Paljud projektid koos Herbert Johansoniga TUNTUMAD TÖÖD: Riigipanga peahoone, Riigikogu peahoone, vabriku "Rauaniit" tootmishoone, äri-ja elamuhoone Pärnu mnt 6 "Rauaniit" tootmishoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärnu mnt 6 Click to edit Master text styles Second level
Kui ehitus teostati täpselt antud jooniste järgi, langeb loomulikult ära teostusjooniste vajadus; kuid see on tavaliselt vaid erandjuhus ja praktiliselt kaldutakse kõrvale enam-vähem kõikidest joonistest. Kui aga tulevikus on tarvis teostada hoonele ümberehitust on vajalik opereerida ehitise täpsete joonistega, eeskätt plaanidega ja lõigetega Enne hoone ehitamist tasuks välja selgitada ka ehitusmaksumus. Ehitusmaksumuse täpseks hindamiseks peaksid olema olemas kõik eriosade projektid, koos täpsete lahenduste ja seadmetega. Kasutatud infoallikad: http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Urmas_M6nd/H-4k- Ehitusprojekt.pdf
Mida selle jaoks kasutada? Testimise käigus leitud vead tuleb dokumenteerida. Selleks võib kasutada spetsiaalseid CASE-vahendeid, nt Mantis ja Bugzilla. 18. Mida tähendab ülevaatus? Ülevaatus on tegutsemine, mille käigus arutatakse ja hinnatakse tarkvaratoote projekti staatust, riske, tehakse otsustusi ressursside juhtimise ning toote nõuete-lahenduste vallast. 19. Loetle ülevaatuste liigid! · tehnilised koosolekud, millistel osalevad toote arhitektid, analüütikud, projektid, kliendid. · koodi läbivaatused (ingl. k code-walkthroghs); · auditid, mida üldjuhul viivad läbi sõltumatud, välise organisatsiooni esindajad . 20. Kirjelda lühidalt, mida tähendab tarkvaratoote kasutuselevõtt ja mida see endas sisaldab? Süsteemi kasutuselevõtt hõlmab kogu tarkvaraprotsessist juurutuse, andmeülekande vanast süsteemist, kasutajate ja süsteemi administraatorite koolituse, toe süsteemi kasutajatele ja
2. Raske on tänapäeva maailmas ilma ,,diplomita" hakkama saada, tööd napib. Kuid eksperte on puudu. 3. Majanduskriis on üheks näiteks ilma hariduseta inimeste seas töötuid on jube palju, tavaliselt ilma hariduseta (ei ole midagi edasi õpitud, eriala saadud või ei ole end elu jooksul täiendatud). 4. Inimesed ei mõista, et haridustee kestab tegelikult terve elu, elu jooksul on end kogu aeg võimalik täiendada (koolitused, seminarid, projektid jne) Kokkuvõte 1. Haridus on esialgu ühiskonna poolt muudetud kohustuseks. Seepärast, et noorena ei saada veel aru hariduse tähtsusest ja mida haridus üldse elu jaoks annab/võimaldab. 2. Hariduse tähtsust hakatakse mõistma hiljem, tihtilugu karmi/rasket elu tunda saades (tehes rasket tööd ja vireledes keskseisus nii materiaalselt kui ka vaimselt). 3. Haridus loob võimalused elu tunda täisväärtuslikuna (materiaalselt kindlustatud,
Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.you...
esindamine; regulaarsete nõupidamise ja Eesti Õpilasesinduste Liidu töö korraldamine; meeldiva töökeskkonna loomine; uute inimeste värbamine ja valimine; organisatsiooni finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; organisatsiooni väärtuste ja põhimõtete silmas pidamine juhtimisel; organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse tagamine pikas perspektiivis. 2. Millised on ühenduse finantseerimisallikad? Kuidas tekivad? Selgitage. Suuremad projektid. Finantseerimisallikateks on koostööprojektid ning riigi eelarveline toetus, kuigi riigi poolt on meile ettenähtud hea summa, millega on võimalik ära majandada kontoritööd, finantseerida kolme inimese tööd. Tänapäeval suuremaid projekte on Salliv kool, Üldkoosolekud ning erinevad koostööpakkumised tesistelt suurematelt MTÜ-delt. 3. Ühenduse juhtimise dokumendid(tööriistad), nimetage ja kirjeldage. Haridusplatvorm, Karjääridokument, Kõrgharidusereform
IT projektid, Kvaliteet, Testimine IT kvaliteedi haldamine On protsess mille käigus me saame aru mida kliendid tahavad ja mõtlevad, ning mille käigus me loome neile toote või pakume teenust mis neile meeldib. Mida nimetatakse projekti kvaliteediks? Sõna kvaliteet tuleb ladina keelsest sõnast qualitas ja tähendab omadust, laadi, väärtust või headust. Kvaliteedi all mõeldakse tavaliselt toote tehnilisi omadusi. Toote kõikide mõõdetavate ja objektiivselt fikseeritavate omaduste kogumit. Projekti kvaliteedi määramise keskpunktis on alati tellija ja tema ettekujutused ja nõudmised projekti lõpptulemusele. Samuti on olulisel kohal see, kuidas klient projekti läbiviimise käigus seda kvaliteeti tajus. Seega võib öelda, et projekti kvaliteet on väga paljuski subjektiivne suurus, mis sõltub tellijast. Kuidas hinnata IT projekti kvaliteeti? Projekti kvaliteeti võib hinnata ka läbi kasutaja rahulolu. Me võime projekti tulemuse kliendile üle an...
Tema jaoks meeskond on kõige tähtsam ja tema arusaam on, et oma inimesi tuleb hoida ja toetada, kuna töötajate halb meeleolu ja vaimustus - mõjutab otseselt töö kvaliteeti. Ja viimane punkt, millele ma tahaksin teie tähelepanu juhtida: juht ei saa olla alluvate juhtide hea sõber. Eeldus on sõbralik suhe, kuid mitte enam. Alluvad peavad teie vahel barjääri tundma. Peamine probleem projektijuhil on leida vajalike oskustega inimesi. Tihti projektid on seotud teatud valdkondadega, kus inimestel meeskonnas peavad olema spetsiifilised teadmised. Minu arvates seda probleemi saab lahendada, kui projektijuht teeb koostööd asutuse personalijuhiga. Väga oluline on , et projektijuhi meeskonnas oleksid õiges kohas. Tänapäeval, kahjuks, tööjõu olukord on raske. Inimesi on palju aga spetsiifiliste teadmistega inimesi, kes vajavad tööd, on vähe. Projektijuhil pevad olema ka liidri omadused, arusaamad töökorraldusest ja otsustusvõime.
Mediaanpalk Joonis 2. Suhtumine töösse OÜ Realister: Valemivihik OÜ Realister on kaubamärgi Valemivihik all valemitega vihikute tootmisega tegelenud juba 2004. aastast ning laienenud ka välisturgudele. Ettevõte sai alguse õpilasfirmast, kus noored alustasid oma esimeste sammudega ettevõtluses ning ajurünnaku tulemusel saigi tooteks valemitega vihik. OÜ Realister toodab rohkem kui kümmet erineva aine vihikut. 28 Projektid Cosima Välisministeeriumi Arenguabi programmi koostöö JA Moldova ning JA Gruusiaga Tänan tähelepanu eest! [email protected] [email protected]
investeeringud, kusjuures 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk- Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid 1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt 4) Paljud projektid on erasektori projektid, millele samuti ei ole võimalik kindlaid tehnoloogilisi valikuid ja kulusid ette anda ('Tootja vastutusega' seotud jäätmete käitlemine) Tänan tähelepanu eest Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium [email protected]
1990 Tallinna Kunstihoones 2004 Ammende Villa, Pärnu 1995 Tartu Kunstimuuseumis 2005 Evald Okase Muuseum, Haapsalu 1998 Raatuse galerii, Tallinn 2005 Evald Okase maalid Kunstihoone, 2000 Tallinna Kunstihoone galeriis Tallinn Akt. 1965 Naine kübaraga. 2002 Kaluritüdrukud. 1974 ÜHISNÄITUSED JA PROJEKTID 1968 Üleliiduline rändnäitus koos G.S. 1944 alates on osalenud Eesti Handzjani ja V.E. Tsigaliga aastanäitustel 1968 Joonistuste näitus kunstisalongis 1946 grupinäitus "Eesti kunstnikud 1971 grupinäitus kunstisalongis vennalikus Armeenias", Tallinn Tallinnas koos G.Reindorffi ja 1947 Tallinna Balti jaama E.Einmanniga
Kiusamise mõjutused pikemas perspektiivis madal enesehinnang, ebakindlus oma võimete suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted. Lahendusmeetodid. Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid: Riiklikul tasandil Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed koolivägivalla ohjeldamiseks. Kohalikul initsiatiivil Projekti tasandil kavandatud kampaaniad või projektid. Õppekavas käsitletud temaatika realiseerumine Kogu kooli haaravad sekkumised ja õpetaja tegevus klassis. Ühise mure meetod Osapoolte võimu suhete tasakaalustamine. Eesmärgiks on teha kiusajad teadlikuks ohvri kannatustest ja lahenduste leidmine noorte keskel. Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada. Koolitugi Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga.
on noore ja andeka muusiku elus tähtsal kohal ka pisitütar Rebecca, kes sündis 2008. aastal ja tüdruksõber Kaia Triis, kellega elab ta Tallinnas, kuid Koit ei usu ja pole uskunud armastusse esimesest silmapilgust. Isegi kui Koit Toome suure osa oma ajast töötab Tartus, tema sõnul on ta tööloom ja kodust eemal veedab ja kümnetunniseid proove teeb, ei vahetaks ta ikkagi oma elukutset millegi muu vastu. Tartu Koidule meeldib ja trupp on tema sõnul väga tore. ,,Sellised projektid arendavad mind kõige rohkem, iga päev on nii palju infot, et see ületab kõik muu". Tartu on möödas ja Koit saab enda sõnul nüüd taas veidi rohkem aega pere ja sõprade keskel viibida. Koit Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Lapsena on ta laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkusse ette jõudis Koit Toome 1995
käibemaksuna sadu miljoneid kroone. Kui see kõik oleks minu teha, siis vähendaksin ka tulumaksu kuna see on ettevõtlikkuse tapmise maks. Mida kõrgem see on, seda vähem on inimesed motiveeritud tööd tegema. Inimeste motiveerimiseks peaks vähendama kõigi üksikisikute tulumaksu vähemalt 20-25% aastas. Veel ei tohi ennast unustada EL-i abistavatesse kätesse, sest et EL ressurss pole ju lõputu ja samuti nõuavad EL poolt rahastatavad projektid kohalikku kaasfinantseerimist. Kaasfinantseerimine aga toimub Eesti enda (piiratud) eelarvest. Nii tohime kaasfinantseerida vaid Eesti jätkusuutlikku arengut tagavaid investeeringuid näiteks kiirteede asfalteerimisele tuleks eelistada haridust ning innovaatilisust arendavaid projekte. Meil on veel vaja õiget valitsust, kes suudaks ratsionaalseid ja kasulikke otsusi langetada olenemata majandusolukorrast, kuna selle asemel,
ka funktsionaalseks valgustajaks hämaras ruumis. Lisaks sellele jagati välja mitu preemiat tootedisaini ja disainiprojekti kategooriates ning disain managemendi eest. Mare Kelpmani kollektsoonist Lights&Stripes mõned pildid: Disainer Mare Kelpman Mare Kelpman on sündinud 27. juunil 1958 aastal. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tekstiil, 1990. Hetekel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia professorina. Mare Kelpman on EDLi liige. Tähtsamad projektid: Kollektsioon Light & Stripes.Pimeduses helenduvad padjad, fosforeeruv kangas. Kollektsioon Light & Stripes Pimeduses helenduvad padjad, fosforeeruv kangas. laserlõikes kangaste kollektsioon Eesti Rahvuslik Tikand,Kollektsioon sisaldab rahvusliku tikandi ainelisi laserlõikes kangaid Näitused, auhinnad: Eksperimentaalne 3D kangaste kudumisprojekt Tekstiiliverstas, Hämeenlinna, Soome Japan Textile Contest, konkursiga kaasnevad japan Textile Contest,
Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi poliitika Loodusvarad ja looduslikud tingimused - maavara vähe (põlevkivi, turvas, paekivi, liiv, fosforiit) - vesi, mets piisavalt - põllumaa piisavalt, keskmise viljakusega, kohati hea - kliima keskpärane nii turismi kui põllumajanduse arenguks Kapital - raha mitmesugused fondid, projektid, laenud - välisinvesteeringud ebastabiilsed, tuleb siia meelitada - oskusteave vajab pidevat uuendamist - tehnoloogia vajab tihti uuendamist ja selleks on vaja raha Tööjõud - hulk -praegu piisavalt /töötud/ praegu vabaneb tööjõudu, kes aga vajab ümberõpet - kvaliteet puudus oskustöölistest ja tippspetsialistidest - probleem tööjõu taastootmine (lapsi vähe) Majandusgeograafiline asend - Oleme üleminekualal nn. ida ja lääne vahel
Vastus: Läänemere-äärne riik. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadusõnaga sidekriipsu abil. 4. Kas USA presidendi ametlik residents Washingtonis on valge maja, Valge maja või Valge Maja? Vastus: Valge Maja 5. Kas kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikem otsus või kasulikeim otsus? Vastus: Kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikeim otsus. 6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid? Vastus: Liita on mõtet ainult neid tüvesid, mis on mõiste väljandemiseks hädavajalikud. Terminite kompaktsus vähendab teksti liiasust ja lõtvust 7. Kirjuta sõnade postskriptum ja post scriptum lühend. Vastus: PS ja P.S 8. Kuidas on Frankfurt ja Detroit omastavas käändes (mille?)? Vastus: Frankfurdi ja Detroiti 9. Eerima-lõpulistel tegusõnadel on enamasti olemas ka lühivariandid (nt konserveerima ja konservima)
ostuarved, müügi- ja ostuarved, e prognoos, ostu- ja raamatupidamine, pank ja kassa, müügiarved,müügipakkumis raportid ja aruandlus, pangaväljavõtete te koostamine, palgaarvestus, import, kulukohad ja palgaarvestus,laoarvestus,p laoarvestus, põhivara projektid, põhivara õhivara arvestus, arvestus, arvestus,maksudeklaratsioo hinnapakkumised, valuutaarvestus, nide ning aruannete kliendibaas, bilanss, koostamine seadistamine ja kasumiaruanne ja lisavõimalused palju teisi aruandeid
tööstusharu puudutavaid võtmetähtsusega poliitilisi otsuseid otsekontaktide kaudu Euroopa Liidu Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu ning teiste EL asutustega. Neisse poliitikavaldkondadesse kuuluvad taastuvenergiaallikad, energeetika, kliima, keskkond, siseturud, elekter ja võrguülekanded ning uurimis- ja arendustöö prioriteedid. EWEA tegutseb ka regionaalpoliitika valdkonnas, näiteks Põhjamere Ministrite Konverents. EWEA tahab elluviia sellised projektid nagu ”Tuuleenergiavõrk” koos EL Komisjoniga ja teeb koostööd partneritega terves Euroopas, mis kindlustab selle, et uurimis- ja arendusprogrammid, mida finantseerib EL, rahuldavad Euroopa tuulenergeetika vajadusi. www.wind-energy- network.org EWEA korraldab iga 18 kuu järel suurt tuulekonverentsi Euroopas ja iga 2 aasta järel Ülemaailmne Tuuleenergia Konverentsi.
Globaliseeruv maailm 1.Loodulik - kultuurilised regioonid. Regioonialused looduslikud olud Euroopa (parasvööde ning kristlikud alused) 1.Hommikumaad e Põhja - Aafrika. 2.Vahemeremaad 3.Põhja - Ameerika 4.Ladina - Ameerika 5.Kariibi regioon 6.Sise - Aasia 7.Lõuna - Aasia 8.Ida - Aasia 9.Kagu - Aasia 10.Kagu - Lõuna 2.Maailmaharidus www.maailmakool.ee Mis on maailmaharidus? Ülemaailmsed projektid, sõpruskoolid, et aidata arengumaid. Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010
12 Eestis on teisigi firmade kooslusi. Tallinna Tehnoloogiapark pole hoogu sisse saanud. Tallinna Elektroonikakeskus, kus põhilisteks tegevusvaldkondadeks on arvutustehnika, tööstusautomaatika ja elektroonika, funktsioneerib aga edukalt. Eestisse välisinvesteeringuid meelitav Välisinvesteeringute Agentuur on seadnud üheks prioriteediks investeeringute toomise kõrgtehnoloogilisse tootmisse. Välisinvesteeringute Agentuuri regionaaldirektori Mait Marroni sõnul on mitmed projektid töös, suuremad on meditsiinitehnika osade ja arvuti- osade tootmise projektid. Marroni sõnul on Eesti eelisteks tootmise odavus, tellimuste kiire täitmise võimalus tänu asendile ning personali hea ettevalmistus.13 Kõrgtehnoloogilise toodangu turg asub väljaspool Eestit, k.a. endises Nõukogude Liidus, kus Eesti kõrgtehnoloogilistel toodetel on endiselt hea maine. Läände minekuks pole Eesti toodangul nime ega raha. Tänu odavamale hinnale on siiski suudetud huvi äratada. Paljud
...........................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon.........................................................................................7 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS...........................9 3.1 Projektid puuetega inimestele..................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................13 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on puuetega inimeste tööhõive Eestis. Erivajadustega inimeste
Tekkinud on Tallinna linnaliinibussidesse reisisaatjad, kes peaksid abistama väetimaid ja hoidma korda bussis. Olgugi linna headest kavatsustest on taoline projekt saanud palju negatiivset vastukaja, kord magab reisisaatja magusat und ja teinekord unistab lihtsalt paremast elust. Kuid peab meeles pidama, et riik siiski üritab! Nii oli ka suure lumeuputuse tagajärjel loodud töötutest lumekoristajad, kellest oli reaalne kasu linnas jala liikuvatele inimestele. Mõlemad projektid näitavad, et suuremal või väiksemal määral on tööpuudus kinni tööotsijas. Tööd leiab, kui vaid ollakse nõus leppima väiksema palgaga ja mitte nii luksuslike töötingimustega. Iga töö on lõppude lõpuks töö, mille eest on võimalik tasu saada, ole vaid hakkaja ja haara pakkumisest kinni. Olles miljoneid aastaid elanud siin planeedil nimega Maa on kõik siin elavad liigid pidanud kohanema. Olgu selleks siis kalade võime elada vee all, lindude lennuvõime või
• NÄDALAVAHETUSE JOOKSUL KÜLASTAVAD MEESKONDI MENTORID, KELLEST MÕNED ON TEHNILISE JA TEISED ÄRILISE TAUSTA NING KOGEMUSEGA. • PROJEKTIJUHID JA TURUNDAJAD TÖÖTAVAD KOOS MENTORITEGA PROJEKTI ÄRIMUDELI JA TURUNDAMISTAKTIKATE KALLAL. • FORMAAT NÄEB ETTE OSALEJATE TOIDU JA KARASTUSJOOKIDEGA VARUSTAMIST – KÕIK SELLEKS, ET MEESKONNAD SAAKSID VÕIMALIKULT HÄSTI VALITUD TOOTE ARENDAMISELE PÜHENDUDA. • AEG TIKSUB HALASTAMATULT JA PÜHAPÄEVA ÕHTUL KELL 6 PEAVAD KÕIK PROJEKTID OLEMA SELLISES SEISUS, ET NEID SAAKS LAVAL KÕIGILE OSALEJATELE JA KOHALETULNUD PUBLIKULE LIVE DEMO KUJUL ESITLEDA. • SENI ON VALDAV OSA MEESKONDADEST SELLE VÄLJAKUTSEGA HAKKAMA SAANUD JA OMA TOOTEID-TEENUSEID ESITLENUD. • PAREMAD SAAVAD ŽÜRII TUNNUSTUSE JA LISAKS VALIB OMA LEMMIKU KA PUBLIK. MÄRKIMISVÄÄRSED START UP-ID • TrackDuck • My tips • Timbeter • Vital fields • WorkAbit • Qminder TRACKDUC Vahend veebijaloojatele klientidelt
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada la...
Erivajadustega laste ja nende perede nõustamine ja suunamine - Kõiki projekte nad ise toetada ei jõua, kuid alati on valmis abistama infoga ning suunama ja nõustama abivajajaid. Ühiskonna tähelepanu pööramine erivajadustega laste ja puudustkannatavate peredega seotud küsimustele! – Soovivad, et ühiskond muutuks hoolivamaks, teadlikumaks ja sallivamaks. Senine tegevus- Elluviidud projektid: Kaksikute abistamine (8000 eurot) Jõulud haiglas 2013 (2000 eurot) Aitame väikest Kellit 2013 (3600 eurot) Tatjana pere abistamine (1500 eurot) Saaremaa perekonna abistamine (4000 eurot) 7-aastase Aleksi taastusravi (2000 eurot) Abistame Pärnumaa perekonda (3500 eurot) Aitame väikest Kellit 2012 (3600 eurot) 2-aastase Ramoni abistamine (500 eurot)
Kõik on tema jaoks muutunud tüütuks. Samas talle ei jääkski Manizalesesse midagi, kuna mees, kes teda enda juurde elama võttis tahab minna samal ajal USAsse tagasi ja teine eestlane kavatseb reisima minna. Ave viimased päevad koolis mööduvalt raskelt, sest korraldatakse iga-aastane laager, kus lapsed peavad võimalikult head tööd tegema ja projekte looma. Õpetajate seas on kokku lepitud see, et nad lükkavad kõik projektid tagasi. See tekitab õpilaste seas meeletut viha ning lõpuks katkeb ka Ave närv. See kõik oli mõeldud selleks, et need noored muudaksid midagi Kolumbia elus, sest enamik otsuseid tehakse suletud uste taga. Ave räägib juba raamatu alguses, et see raamat ei räägi nii väga Kolumbia kultuurist, kirjandusest või ajaloost, aga see raamat on pigem eneseotsingust ja inimestest, kes teda muutnud on. Ta räägib pikalt ja laialt erinevatest inimestest, kes teda muutnud on ja keda ta on
dokumentatsiooniga. Näiteks on Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendites välja toodud, et sotsiaaltöötaja töötab välja valla sotsiaalhoolekande arengukava valla arengukava osana, moodustab ja peab valla sotsiaalregistrit ning edastab sotsiaalregistrist laekuvat informatsiooni õigusaktides ettenähtud korras, koostab projekte täiendavate vahendite saamiseks eelarvesse, teostab projektide läbiviimist, koostab ja esitab vallavalitsusele õigusaktide projektid täiendavate toetuste määramiseks ja maksmiseks vähekindlustatud isikutele ja perekondadele, töötab välja oma valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõud ja esitab need vallavalitsusele. Võrreldes seda Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendiga kattub selle kohapealt ainult sotsiaalregistri pidamine. Tapa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendis puudub aga dokumentatsiooniga seostuvad tööülesanded pea sootuks. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis ja Põltsamaa
(Raamatukogu) 4. Artikkli pealkiri: THE ROLE OF COMMERCIAL BANKS FROM ROMANIA IN THE ATTRACTION OF. Autor: Corina BERICA Antud ariklis arutletakse Rumeenia kommertspankade võimalust saada toetust Euroopa fondist ning kui palju võimalusi üldiselt kasutatkse ning missugune on nende mõju. Igal pangal on oma maketingistrateegia, millest saadakse kasu oma teenuste pakkumisega nagu krediidid/laenud, vahendustasud/maksete teostamised, projektid ja hoiustamised Pangad on üha enam kaasatud mitmetesse Euroopa programmidesse Kommertspankade abiga on Rumeenia suutnud saavutada stuktuurifondide imendumist 10% (Berica, 2011) 5. Õppevideo Rikkus ja raha, riigivõlg ja majanduskasv 2011 kokkuvõte. Videoloengu sissejuhatuses räägitakse nii Kreekast, mis saab majanduslikult hakkama pehmelt öeldes mitte just kuigi hästi kui ka Iirimaast, kellele lasub mahukas virtuaalne võlakoorem
linnade getostumise probleemi. · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA
Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi. Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. – 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA
linnade getostumise probleemi. · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA
linnade getostumise probleemi. · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeeto...
Rahel Olbrei nimeline auhind Auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Tiit Härm briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija. Natalie Mei nimeline auhind Antakse muusikalavastuse ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse esiletõstmiseks. Hindamisel rõhutatakse ajaloolise muusikateatri suurejooneliste traditsioonide pieteeditundelist sidumisoskust kaasaegse esteetika ja teatritehnikaga. · Ene-Liis Semper erinevate lavakujunduslike võtete õnnestunud kasutamine ja detailideni ajastutruu terviku loomine lavastuses «Ruja» (Vanemuine). Salme Reegi nimeline auhind
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Vahur Sepp Metsavendlus Eestis Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sissejuhatus. Metsavennad olid kas Eesti, Läti või Leedu partisanid,kes II Maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Samasugused partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ning samuti Ukrainas. Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon RVL (Relvastatud Võitluse Liit), mis tegutses alates 1945. aastast kuni 1949. aastani. RVL-i tähtsaimad juhid langesid 1949. aasta suvel. Viimasek...
· P. keskendus sotsiaalprobleemide pedagoogilisele profülaktikale ning leevendusele kasvatuskultuuri arendamise kaudu. · Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi. Olulisimad SP impulsid seega pärinevad Pestalozzilt, kes sotsiaalprobleemide päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu. Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne. P. pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi NB osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. F. Fröbel (1782-1851) · Kasvatuse ülesanne on lapse loomis- ja kujundamistungi rahuldamine, arendamine ja väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu
sektsioonis, rõhutades laiemat geograafilist esindatust alalises komitees. Viimane aastaaruanne on aastast 2010 ja annab ülevaate meeskonnast ja nende tegevusest. Aastal 2010 oli kataloogimissektsioonil 145 liiget, millest 20 moodustasid ajutise komitee ja 5 korrespondenti, kes esindasid 18t riiki. Üks liige ja 2 korrespondenti Aasiast, 1 korrespondent Aafrikast. Veel on välja toodud näiteks sekretär, informatsiooni koordinaator ja ajalehe toimetaja, projektid ja töötavad grupid. Lisaks ISBD järelvalve grupile, FRBR järelvalve grupile võib leida ka grupi, mis töötab multikeelse kataloogimisterminite sõnastiku konseptsiooni kallal. Aastal 2010 anti välja kaks numbrit sektsiooni ajalehte- jaanuaris ja juulis. Kataloogimissektsioon on välja töödanud strateegilise plaani aastateks 2009/2011. Püütakse olla liidripositsioonil rahvusvahelises kataloogimise teooria arengus, tegevustes ja standardite arengus
Jaapani Naiste Ülikoolis. Peale õpingute lõpetamist, hakkas ta töötamaarhitektuuribüroos Toyo Ito. Tuhat üheksasada kaheksakümne seitsmendal (1987) aastal avas ta oma enda stuudio Tokios ja 1992 nimetati teda Jaapani Arhitektide Instituudi poolt aasta noorarhitektiks Jaapanis. Kazuyo Sejima õpetas Princetoni Ülikoolis, Lausanne Polütehnikumis, Tama Kunstiülikoolis ja Keio Ülikoolis. Arhitektuurilised projektid , millega töötab Sejima, sisaldavad endas uudsemaid lahendusi ja vaba ruumi tunnet. Sejima sai kakstuhat kümnendal (2010) aastal esimeseks naiseks, kes juhtis Veneetsia arhitektuuri Biennale läbiviimist. 15,Ryue Nishizawa on pärit Lõuna-Tokiost, tuhande üheksasaja üheksakümnendal (1990) aastal lõpetas ta Yokohama National University magistrikraadiga arhitektuuris. Tema loodud on the office Ryue Nishizawa tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal (1997) aastal ja ta töötab
Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaproblee...
Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed) · Projektid, kaubad · Info, klient, müügipiirkond jm. Kulukoht ja kulukohtade arvestus Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad · Tugiteenuste kulukohad · Abitegevuste kulukohad · Üldjuhtimise kulukohad
Proaktiivne eesmärgiks on olla tehnoloogia esimene turule tooja. See annab võimaluse olla sektori liider. Sellised firmad kasutavad nii inkrementaalset kui ka radikaalset tehnoloogilist innovatsiooni. Teadmisi oma projektideks nad saavad tehnoloogilistelt liidritelt ning kõige nõudlikumatelt klientidelt. Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple Aktiivne eesmärgiks ei ole mitte esimesena olemine, vaid valmisolek kiireks vastuseks. Kasutatakse enamasti inkrementaalset innovatsiooni. Vajalikke teadmisi saadakse tehnoloogilistelt liidritelt, klientidelt ja tarnijatelt. Aktiivne strateegia vajab kiirust probleemide lahendamisel, selleks, et konkurentidele järele jõuda. Nende projektid on keskmise riskiga. Näiteks Microsoft Reaktiivne eesmärk: olla kaugel liidri taga
ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Neid summasid suurendavad Eesti riigi poolt kohustusliku kaasrahastamisena lisatud vahendid. Näiteks perioodil 2007-2013 on Eesti- poolne lisapanus ligi 9 miljardit krooni. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski liikmesriigist endast. Struktuuritoetust antakse tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Alljärgnevalt on välja toodud täiendavalt struktuurifondide vahenditele jagatavad EL toetused valdkondade kaupa: · Areng · Energiamajandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
