Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektromeeter Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaada...
kaupluste kett. 2005. aasta alguses moodustasid Kesko Food ja Rootsi ICA kontsern ühisfirma Rimi Baltic Group, Eestis Rimi Eesti Food AS.Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma, Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga. Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.).Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks on kaupluste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegsetele tehnilistele lahendustele.Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu.
Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda...
Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. Valgustusega sai tema ideede mõju suures osas otsa, kui uskumus pattu lagenud ja sellest pääsemislootuseta inimkonnast lõplikult ja teravalt maha kanti.
viisi: ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühest otspunktist kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurgad mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis (kahe teodoliidiga mõõtmine) keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile (tähisele) kaks kaldenurka või seniitkaugust. 12. Prisma ja instrumendi kõrguse mõju kõrguskasvu saamisele trigonomeetrilise nivelleerimisega? 13. Kuidas toimub teodoliitkäigu trigonomeetriline nivelleerimine ja kõrguskasvude tasandamine? Kõigepealt mõõtsime esimeses jaamas tagasivaate (t) ja edasivaate (e) nii, et kompensaatornivelliir oli ühel kõrgusel, teise mõõtmise jaoks muutsime nivelliiri kõrgust. Esimese mõõtmise kõrguskasvu arvutasin valemist hm = tm em, teise mõõtmise kõrguskasvu hp = tp ep
....................................... 19 7. Geomeetriliste kehade kujutamine ........................................................................................................... 22 Püramiidi lõikamine tasandiga ......................................................................................................................... 22 8. Geomeetriliste kehade lõikumine.............................................................................................................. 23 Kahe prisma lõikumine .................................................................................................................................... 23 Kolmas osa. Tehniline joonestamine.............................................................................................................. 27 Kujutised .......................................................................................................................................................... 27 9. Vaated............................
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses.
3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik? Dispersioon on füüsikaline nähtus. 4. Mis on spekter? Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit? Esimesena uuris spektrit Newton. 6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad. Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre 7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat? Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri. 10. Mis on spektrograaf?
nukleiinhapete koosseisu kuuluv suhkur, valemiga C5H10O5 Esineb laialdaselt looduses ja inimeste sees (DNA, RNA). Avastati 1891.aastal. Valge värvusega tahke aine, vees hästi lahustuv. Arabinoos Samuti üks pentoosetest sahhariididest Leidub hulgaliselt looduses, kõige rohkem pektiinis ja hemitselluloosis. Tähtis aine molekulaarbioloogias ja bioteaduses. Veeslahustuv aine, värvitu kristalljas nõela või prisma kujuline. Ksüloos Esimene pentoone suhkur, mis isoleeriti puidust ja on selle järgi oma nime saanud (kreeka keeles “Xylon” = puit). Isoleeriti/avastati 1881.aastal. Kasutatakse lahustina, sünteesis või meditsiinis. Aine välimus on sama, mis Arabinoosil, kuna nad on samuti üsna sarnased ained. Lüksoos Viimanealdoos, mis kuulub pentoosi monosahhariidide hulka. Esineb harva looduses – teatud bakterites komponendina.
2. Valguskiireks nim joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda 3. Geomeetrilise optika põgiseadused on valguse sirgjoonelise levimise seadus, murdumise seadus ja kiirte pööratavuse printsiip 4. Peegeldumist ebatasesekt pinnalt nimetatakse valguse hajumiseks 5. Valguse levimissuuna muutuimist üleminekul ühest keskkonnast teise nim murdumiseks 6. Prismast väljunud valgus kaldub alati prisma aluse poole 7. Valguse üleminekul 1st keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinust suhe jääv suurus, mida nim kas absoluutseks v suhtelisekks murdumisnäitajaks 8. Absoluutne murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10
teenindusettevõtetes ja toitlustusettevõtetes. Uurin ka tsekki, mis peab seal peal olema. Ning annan ülevaate oma teadmistest euro kohta. ETTEVÕTETE KÜLASTAMINE 1. Kolm kaubanduslikku ettevõtet 1.1 Järve Selver Makseviisid: · Sularahaline makseviis · Kaardimakse · Kliendikaart · Kinkekaart Rahulolu: · Makseviisid toimivad suurepäraselt, kõige olulised on esindatud. 1.2 Rocca al Mare Prisma Makseviisid: · Sularahaline arveldamine · Kaardimakse · Kinkekaart Rahulolu: · Makseviisid vastavad ootustele. 1.3 Keskturu Maxima Makseviisid: · Sularahaline arveldamine · Kaardimakse · Kliendikaart Rahulolu: · Makseviisid on klientidele väga sobilikud. 2. Kaks toitlustusettevõtet 2.1 Vanalinna McDonald´s Makseviisid
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. Eesti Vabariigi sünnist möödub homme 93 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestati oma elujõudu. 1921. aastal saavutas Eesti eesmärgi, mille poole püüdles temast sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Eestil ohverdada oma vabadus enamaks kui ...
St=2Sp+Sk kus H on kõrgus ehk külgserv, P=2(a+b); vastastahud paralleelsed ja võrdsed NB kui püströöptahukas on korrapärane, siis põhjaks on rööpküliku asemel romb 31.Püstprisma - ruumiline kujund; kaks Ül.1185,1187 võrdset põhja, hulknurgad; külgtahud Otsustada, kas lause on tõene või väär. ristkülikud; külgserv on püstprisma kõrgus, 6) risttahukas, mille kõik tahud on ruudud, on mõõdab põhjadevahelist kaugust; korrapärane korrapärane prisma - väär, sest põhitahud prisma: põhjad on korrapärased hulknurgad peavad olema korrapärased kujundid Leida, kas on olemas antud servade arvuga püstprismad. SELGITUS: n-nurkne prisma, servade üldarv 3n NB erijuhud: kuup, risttahukas, kolmnurkne 1)servade arv 8, antud püstprismat pole
kõrvale rohkem kui punased. Värvide teke valguse murdumisel veepiisas Kuidas on võimalik vikerkaart näha Vikerkaare esinemine Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule. Vikerkaare värvid Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton, kes 1672 avaldas artikli "A new theory about light and colours". Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Tegelikult on
1) Manuaaltahhümeeter- kaalub vähe(umb 4kg), al 1985a. Teodoliit-mõõdab suunalugemeid, aga kaugusi mitte Lõputud peenliigituskruvid Maksab 5 tonni 2) Servotahhümeeter- sisseehitatud mootor, erinevus manuaaliga. Märkimistöö efektiivsus tõuseb 30% Kaalub 6kg. Keeramine täpne ja usaldusväärne Hind 10 tonni 3) Tahhümeeter automaatse prismajälgimissüsteemiga Töö käib ikka kahekesi, aktiivsed/passiivsed prismad. Prismade automatne täppviseerimine. Hind 15 tuhhi 4) Tahhümeeter prisma jälgimisega süsteemi ja kaugjuhtimisega Tahhümeetri taga ei pea inimest olema Tahhümeeter starditakse seispunktist, seejärel käib kogu juhtimine sauaga mõõtja poolt. Hinnaks 20 tonni + pult 5 tonni otsa Joone parandid tahhümeetrilisel mõõtmisel 1)Prisma konstant 2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk) 3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132 4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm
Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga |kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti
Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas...
osta. Nii jõuabki märkimisväärne osa kodumaistest mahesaadustest tarbijani ilma vahendajate abita. Sageli toovad talunikud kauba lausa koju kätte. Mahetoitu müüvad poed Mahemarket Biomarket Lõuna-Eesti Taluturg Ökopood Mahewärk Mahe Mees Ökosahver Ökotreff Mahetoit tavakaubanduses Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaalimast Haabersti, Mustakivi ja Ülemiste Rimides Stockman Selver Prisma Maksimarket LA MUU Eesti esimene ökojäätis. La Muu missioon on muuta puhtast toorainest ökojäätis Eesti eelistatuimaks jäätiseks. La Muu valmib ainult mahepõllunduslikust toorainest, on valmistatud traditsioonilise Itaalia gelato jäätisemasinaga, ning mis peamine - maitseb naeruväärselt hästi! LA MUU TOITUGE TERVISLIKULT ! AITÄH KUULAMAST !
kindlast punktis (O), mida nim. Ringi keskpunktiks, on mitte suurem kui r. Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn / 180 , l=xr 6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad.
.............................19 3.12 Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa?.............................20 Diagramm 12.........................................................................20 4.JÄRELDUS.................................................................................. 21 2 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida ja kirjeldada, kuidas suhtlevad Lasnamäe Prisma Peremarketis müüja-kassiirid klientidega. Kuna ma ise töötan samuti müüja- kassiirina, siis oleks huvitav teada, kuidas minu kolleegid klientidega suhtlevad ja mida teatud olukordades ette võtavad. Uurimismeetodiks valisin lihtsa ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Vastuseid lugedes sain teada, mida arvavad teenindajad klietidega suhtlemisest. Küsimused valisime ühiselt kogu klassiga välja. Sorteerisime kõige sobivamad ja lisasime ankeeti.
Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ...
Kui mõõde on suurem lubatust, siis tsementi mahupüsivaks ei loeta. Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm d=131 mm Tsemendi tugevusklassi määramine Tsemendi tugevuse määramiseks valmistatakse kolm prisma kujulist proovikeha 4x4x16cm. Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul
gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=F Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks...
Relatiivsusteooria on avalikustatud aastal 1905) Erirelatiivsusteooria - Erirelatiivsusteooria käsitleb muu hulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Tehniline mehaanika põhineb füüsikal ehk teadusel, mis uurib liikumisi looduses, millest suur osa on Newtoni seadustel. Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispetsiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja inerferentsi ning eeldas valguse polaarisatsiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueetis kaks peegelteleskoopi. Ta eristas seitset spektrivärvi vastavalt seitsmele hallile, seitsmele pla vikerkaarevärvile. Tema optikaalne peateos "Optcks" ilmus 1704.a
VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1
ajalugu.Nõustun, et kultuurilised identiteedid ei kao vähemalt lähitulevikus, sest see kõik ei käi üleöö ja võtab aega aastaid. Samuti arvan ma, et maailmas ei teki seda kultuurilist ühtsust, sest see poleks lihtsalt reaalne. Pigem toob see endaga kaasa konflikte. Fukuyama on tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga küll nõus, kuid samas nagu ka pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Samas teiselt poolt ta usub, et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude. Fukyama nõustub Huntingtoniga, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Erinevalt Huntingtonist arvab Fukuyama, et moderniseerimine toob kaugemas tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks ...
Hea Eesti Vabariik, Palju õnne sünnipäevaks! Sinu sünnist möödub homme 94 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Sina. 94 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor j...
me vikerkaart. Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaare värvideks on: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja . näeb kahekordset vikerkaart, mis asub äljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha.
Elus käib alati hea halvaga käsikäes ja ometi tahaks loota, et lõpptulemus on kõigil õnnelik. Kuid, kas alati peab tõesti õnneni jõudmiseks kogema nii palju valu? Kahtlusi? Pettumusi? Pisaraid? Lootuste purunemist? Samas, kui kõik oleks alati hästi, kas suudaksime armastusest, õnnest, sõprusest rõõmu tunda või seda üldse äragi tunda? Kas oskaksime ära tunda teist inimest tema õnnetuses ja hädas? Neid küsimusi vaatlen läbi kõikvõimalike inimsuhete prisma - alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutlen maailma, kus iga inimene teab juba sündides, kes on tema jaoks see õige. See üks, kellega koos kujuneda isiksuseks, kellega nautida noorust ja kellega vanaks saada. Poleks probleeme, kõhklusi ega pisaraid. Elu oleks alati stabiilne, turvaline. Tundub tore? Võibolla mõneks ajaks, aga pikemas perspektiivis? Vaevalt. Sellises elus puuduksid värvid. Just tugevad emotsioonid ja elukogemused on need, mis aitavad meil
Newtoni 2. seadus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Seega mehhaanikas mõjuvad jõud alati paarikaupa. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega.
Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. See on minimalistlik stiil, oma olemuselt mediteeriv, sissepoole suunatud. Muusikas on suur sisemine tasakaal, mis leiab tee ka kuulajani. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale". Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor ning auliige, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ta on pidevalt rahvusvaheliste festivalide ja kontserdide keskne helilooja. Temast on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. 2009
4 59 7 8,239 1,17700 1,38533 9,83283 0,00002 5 59 7 8,243 1,17757 1,38667 9,82329 0,00002 Keskmine: 1,17729 9,82806 Tabel 3: Raskuskiirenduse määramine pöördpendli meetodil L=38,2±0,3 cm a1=16,3±0,3 cm a2=21,9±0,3 cm Prisma n t, s T, s P1 7 8,499 1,21414 P2 7 8,493 1,21328 ARVUTUSED (1) MATEMAATILINE PENDEL Keskmine raskuskiirenduse g väärtus: Raskuskiirenduse g väärtuse määramatus:
Isaac Newton oli Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, ta õppis 1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor ning 1672. aastal Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Carl von Linné (1707-1778) Carl von Linné sündis 23. mail 1707 Rashult'is. Carl oli Rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegne
Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eristatavad, aga kõrgemaid toone saab selgemalt määratleda pigem teoorias kui kõrva järgi." Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest . Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Arvo Pärt on loonud palju teoseid, kokku üle 150. Lisaks ka tintinnabuli, mis on eriomane ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini meloodia- ja kolmkõlahääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab
toodetega. Lisaks tavapärastele - sea-, linnu- ja veiselihast valmistatud lihatoodetele on erinevat maitset hindavat klienti silmas pidades toodud turule ka hirvelihast tooted. 6.1 AS MAAG AS MAAG Lihatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte. Ettevõtte põhitegevusalaks on lihatoodete tootmine ja turustamine. Maag Lihatööstus turustab oma tooteid Rannarootsi ja Isukas kaubamärkide all. Lasnamäe Prisma kaupluses müüdakse Moskva keeduvorsti ja Laste keeduvorsti kulinaarialetis lahtiselt. Säilitada temperatuuril +2….+6 14 6.2 Tooted Doktori E-vaba keeduvorst Koostisosad: Sealiha (44%), vesi, veiseliha (13%), kamar, lõssipulber (sh. laktoos), sool, kartulitärklis, glükoos, hüdrolüüsitud taimne proteiin, vürtsid, kirsipulber, lõhna- ja maitseained,
Hulknurga küljed on ümberringjoone kõõlud. - Kõõlhulknurk Siseringjoon puudutab hulknurga külgi. - Puutujahulknurk O-keskpunkt, R-ümberringjoone raadius, r-siseringjoone raadius. 29. Kõõl- ja puutuja hulknurk, apoteem. Hulknurga küljed on ümberringjoone kõõlud (Kõõlhulknurk). Siseringjoon puudutab hulknurga külgi (Puutujahulknurk). Apoteem ehk r on siseringjoone raadius. 30. Korrapärane prisma, selle pindala ja ruumala leidmine. Prisma on korrapärane kui tema põhjaks on korrapärane hulknurk. St = 2Sp + Sk Sp = n∙a∙r : 2 Sk = P∙H / n∙a∙H P = n∙a V = Sp ∙ H 31. Püramiid. Korrapärase püramiidi pindala ja ruumala leidmine. Püramiid on ruumiline keha, mille põhjaks on korrapärane hulknurk ja külgedeks ühise tipuga kolmnurgad. St = Sp + Sk Sp = n∙a∙r : 2 Sk = n∙a∙m : 2 V = 1⁄3Sp∙H 32. Võrdeline seos ja selle graafik.
30/kg Pasta Spaghetti 500 g 1.35/500g Pasta Spaghetti 400 g, 2.15/400g 2.70/kg gluteenivaba 5.37/kg KOKKU: KOKKU: 4.39 11.83 Tabel 1.Võrdluseks on toodud väga sarnaste tavatoodete ja gluteenivabade toodetega toidukorvi maksumus Prisma kaupluses. Kaupade hinnad pärinevad Prisma poelettidelt 5 seisuga 15.12.2018. 2. LAKTOOSITALUMATUS EHK HÜPOLAKTAASIA Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavas koguses laktaasi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei suuda imenduda läbi peensoole seina, mistõttu peab see enne
lineaarne väljundkarakteristik. 3. Valge valgus Valgus, mille osadeks jagades tekivad kõik teised põhivärvid. Kuni Isaac Newtoni töödeni valguse spektri uurimisel, arvas enamus teadlasi, et valge värvus on põhivärvus, millest tekkisid kõik teised värvused. Siis kui valgele valgusele midagi lisati. Newton tõestas, et see ei ole nõnda, kui lasi valgel valgusel läbida kahte prismat. Kui prisma lisaks valgele valgusele midagi, peaks teine prisma omalt poolt veel midagi lisama ja veel rohkem värve tekitama. Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud valguse, mida murdes läbi prisma valguslained murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 4. Valguse allikad Valgus on seotud elektromagnetlainete spektri nähtava osaga, mille lainepikkus on vahemikus 0,4 - 0,7 m ja sagedus 750 - 430 THz
· Inimene näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. · Punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. · Värve pole võimalik eristada. · "A new theory about light and colours". Isaac Newton 1672. aastal. · Harvemini näeb kahekordset vikerkaart, mis asub väljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Vikerkaar Miks on vikerkaar värviline? · Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. ·Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaare nägemine ·Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. ·Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha.
Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Tunnustused: 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Teoseid: Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966)
teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et
1.Milline nendest väidetest peegeldumise kohta ei ole õiged? Vastus: peegeldumisel võib valguse kiirus muutuda. Valguse murdumine Valguse murdumine- valguskiire üleminek ühest keskkonnast teise ning kiire suuna muutumine. Miks? Põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid. Prismat iseloomustavad murdev nurk ja alus. Murdes nurk- nurk prisma tahkude vahel, kuhu valgus langeb ja kust väljub. Alus- tahk murdva nurga vastas. Kontrollküsimused: 1.Olgu esimese keskkonna suhteline murdumisnäitaja teise suhtes n12. Mis on teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese suhtes? Vastus: 1/n12 Valguse dispersioon Värviliste valguste eraldumine üksteisest on tingitud dispersioonist, milleks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sültuvust valguse sagedusest või lainepikkusest.
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
murdumisnäitajad. · Mida madalam on päike, seda kõrgem vikerkaar. Punane üleval, violetne all. Topeltvikerkaar on vastupidi. · Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda. · Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon. · Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre. · Spektrograaf spektri jäädvustamiseks · Spektromeeter mõõdetakse spektri üksikuid paromeetreid · Spektraskoop on spektri vaatlemiseks. · Absouluutselt must keha kasutatakse spektri intensiivsuse määramiseks. Neelab kogu peale langeva valguse. · Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid. · Kiirgusspektrid spektrid mida ained teatud tingimustel kiirgavad. · Kiirgusspektrid jagunevad kolmeks.
* Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse murdub valguskiir ristsirgest eemale. * Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valguskiir sirgjooneliselt. * Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu. * Valguse levimise pööratavus. (Kui joonisel keerata valguse levimise suund vastupidi, jääb valguskiire tee joonisel ikka samaks.) * Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. * Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge
Nii on inimesel väga selektiivne kontakt oma sisemaailmaga.Kannatuse situatsioonis ilmneb rohkelt subjektiivselt negatiivseid tundeid. Ühelt poolt võib see olla vägagi ebameeldiv, teisalt toimub omamoodi tasakaalustus- ilmuvad tunded, mis enne olid maha surutud ja kontakt sisemaailmaga muutub terviklikumaks. Selline terviklikkus, eriti just tunnetega, on oluline tingimatu armastuse avaldumise eeldus. Näide: valge valgus läbi prisma lastuna murdub eri värvi valgusteks, samuti eri spektriosi läbi prisma lastes saab tagasi valge valgus. Tingimatu armastus on nagu valge valgus, mis saab ilmneda, kui esindatud on kõik spektriosad, erinevad tunded. 5.Pikaajaline viibimine ängistuses-määramatuses - Äng on teiste tunnetega võrreldes erandlik- sel puudub konkreetne objekt või teiste sõnadega on selle objektiks kõik. Selles suhtes on sellega vaid 1 sarnane tunne- tingimatu armastus. Tingimatult
arvutiga juhitavate täisautomaatsete kompleksideni välja. Uuritavat või võrdlusobjekti läbinud valguse kiirgusvoogu võib mõõta erinevate andurite ja registreerivate seadmete abil. Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp, erinevaid lampe kasutatakse selleks, et need kiirgavad erinevate lainepikkuste vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat
arvutiga juhitavate täisautomaatsete kompleksideni välja. Uuritavat või võrdlusobjekti läbinud valguse kiirgusvoogu võib mõõta erinevate andurite ja registreerivate seadmete abil. Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp, erinevaid lampe kasutatakse selleks, et need kiirgavad erinevate lainepikkuste vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat