Isaac Newton (0)

Isaac Newton ( 1643 -1727)
Kuulus inglise füüsik, astronoom ja matemaatik.

• Sõnastas :
  
  • Klassikalise mehaanika põhisedused
    
  • Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse
    
• Avastas:
  
  • Valguse dispersiooni
    
• Arendas:
  
  • Valguse korpuskulaarteooriat
    
• Töötas välja:
  
  • Diferentsiaal - ja intergaalarvutuse.
    

Legend Newtoni õunast – Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole?
Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Alghariduse sai Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllatuseks ei hoolinud Lincolnshire’st pärit nooruk koolitööst aga üldse, nii et teises klassis oli ta edukuse poolest viimasel kohal.
Olukorda tõi hämmastava muudatuse järgmine sündmus. Millegipärast ei võinud üks vanem koolipoiss vaikset unistavat Isaacit sallida. Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale ja peksis teda rusikatega meeletult seni, kuni teine pikali kukkus. Läbipekstud ja porine kakleja jooksis häbistatult minema ega kiusanud enam kunagi Isaacit.
Newtoni seadused
Tehniline mehaanika põhineb füüsikal ehk teadusel , mis uurib liikumisi looduses, millest suur osa on Newtoni seadustel.
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalis seadust.

• Esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
  
• Teine seadus väidab, et kehale mõuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
  
• Kolmas seadus väidab, et kaks keha võutavad teineteist jõududuega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
  

NB ! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada „Einsteini relatiivsusteooriat.“
Einsteini relatiivsusteooria - Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele, mida põhjustab muu hulgas mass. Relatiivsusteooria on avalikustatud aastal 1905)
Erirelatiivsusteooria - Erirelatiivsusteooria käsitleb muu hulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast.
Tehniline mehaanika põhineb füüsikal ehk teadusel, mis uurib liikumisi looduses, millest suur osa on Newtoni seadustel.
Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispetsiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja inerferentsi ning eeldas valguse polaarisatsiooni olemasolu.
Newton avaldas korpuskulaarteooria , millele tuginedes konstrueetis kaks peegelteleskoopi.
Ta eristas seitset spektrivärvi vastavalt seitsmele hallile, seitsmele planeedile ja seitsmele vikerkaarevärvile.
Tema optikaalne peateos “Optcks” ilmus 1704.a
Newton formuleeris optika neli põhiseadust:

• Valgus levib sirgjooneliselt.
  
• Valguskiired on sõltumatud, iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas.
  
• Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti ttõmmatud pinnanormaal ühes tasandiks. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.
  
• alguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis . Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast .