Vikerkaar - referaat (1)

Vikerkaar

Iga veepiisk on oma moodi unikaalne : võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranžiks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe.
Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüri nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mitmeks värvuseks, näemegi me vikerkaart.
Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine , peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaare värvideks on: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja . näeb kahekordset vikerkaart, mis asub äljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised.
Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha.
Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm , piserdused, kaste, udu ja jää.
Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena.
Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. äga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena.
Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab , kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. äikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. änu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades. -violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine osa sinakas -violetne ja ülemine punane.
Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalamal horisondi kohal Päike asub. Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. üllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. ülearvuline vikerkaar on harv nähtus. koosneb mitmest nõrgast vikerkaarest, mis asuvad peavikerkaare sisemisel küljel, väga harva aga kõrvalvikerkaare välimisel küljel. Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga.
Tanel Särgava
11.a klass
20.05.2009