TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 19 OT: Raskuskiirendus Töö eesmärk: Töövahendid: Maa raskuskiirenduse määramine Pendel, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, prisma pendli tasakaalustamiseks, millimeetripaber Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje umber, nimetatakse füüsikaliseks pendliks
vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta
i = 1÷6 g = 9, 71 Δg = 0, 105 Tabel 1 6. JÄRELDUSED Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti.ja süstemaatilist viga. Saadud tulemuste süstemaatiline viga ja kvaliteet oleneb aja mõõtmise täpsusest, pendli õla mõõtmise täpsusest ning saadud tulemuste ümardamisest. Meie saadud keskmine raskuskiirendus on 9, 71 ms2 , kuid tegelik raskuskiirendus on 9, 81 ms2 . Sel juhul on 9,71 suhteline viga ehk erinevusprotsent 100% − ( 9,81 · 100%) = 1, 02% . Viimasest järeldades, võime öelda, et saadud tulemuste kvaliteet on hea. Raskuskiirendus g = 9, 71 ± 0, 105ms2 . 3
2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2
3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A [Type text] 4. TÖÖKÄIK Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma
füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g l = pendli pikkus ja g = raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest Füüsikalise pendli vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l mga ,kus l = pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes, a =
2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l -pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Katse l, m n t, s T, s T2, s2 g l, g- g l, nr. 1. 0,78 20 35,56 1,78 3,16 9,77 0,04 2. 0,56 20 30,50 1,53 2,33 9,51 0,25 3. 0,77 20 35,13 1,76 3,1 9,77 0,04 4. 0,74 20 34,41 1,72 2,96 9,89 -0,08 5
Kõik kommentaarid