Mehaaniline liikumine (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
Kärolin Jakobson
Mehaaniline liikumine
Referaat
Juhendaja : Dmitri Luppa
Tartu 2013
Isaac Newton ( 1643- 1727 )
Isaac Newton oli astronoom , matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia , loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.
Ta õppis 1661-65 Cambridge ’i ülikoolis ja oli 1669 -1701 selle ülikooli professoriks.
Isaac oli veel Cambridge’i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige.
Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi.
NEWTONI ESIMENE SEADUS
Newtoni esimene seadus ütleb:
Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks . Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks.
NEWTONI TEINE SEADUS
Newtoni teine seadus ütleb, et
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem:
Kus:
a on kiirendus
F jõud
m on mass
Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul:
Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole põhjustatud kiirendusest vaid vastupidi, kiirendus sõltub jõust.

Kiirendus

Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus.
Liikumine ehk mehaaniline liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja liikumise trajektoori järgi.
GRAVITATSIOONISEADUS
Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus:
Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Gravitatsiooniseaduse valem:
Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu:
Hõõrdejõud
Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele .
Hõõrdejõudu on kahte liiki:

Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.

Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.
Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega.
Elastsusjõud
Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.
Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist:
17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke’i seaduseks.
NEWTONI KOLMAS SEADUS
Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt :
Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja.
KEHA IMPULSS
Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.
Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v.
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.
Impulsi jäävuse seadus:
Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Kokkuvõte:

• Vastastikmõju mõõduks on F
  
• Keha inertsuse mõõduks on mass m
  
• Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal.
  
• Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga:
  

• Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega:
  

• Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides.
  
• raskusjõud on:
  

Kasutatud kirjandus:

• https://www.google.ee/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton
  
• http://www.annaabi.ee/