Valgus ja valguse levimine (0)

Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi.
Valgusallikad jagatakse
a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal , lõke, hõõglamp , äike
b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit: päevavalguslamp , jaaniuss , televiisori ekraan , virmalised
1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes.
2)Mida nimetatakse valgusallikaks ? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha.
3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat.
4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks.
5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks.
6)Missugune osa valgusest on organismidele ohtlik? Ohtlik osa ultravalgusest võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele aga mõjub surmavalt.
Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi.
1. Valguskiir - valguse levimise suunda näitav joon.
2. Valgusvihk - ruumi piirkond, kuhu valgus levib.
3.Valguse sirgjoonelise levimise seadus: valgus levib sirgjooneliselt (vari)
4. Valgusvihu kuju järgi jaotatakse valgusvihk:
a. hajuv valgusvihk - koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiirtest.
b.Paralleelne valgusvihk - koosneb paralleelsetest valguskiirtest.
c.Koonduv valgusvihk - selle moodustavad teineteisele lähenevad valguskiired.
5.Mis on korrapärane peegeldumine ? Korrapärane peegeldumine on kindlas suunas peegeldumine.
6.Kuidas peegeldub hajuv valgusvihk tasapeeglilt? Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv
7.Kuidas käitub paralleelne valgusvihk nõguspeeglil?
Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne.
8.Milline on valguse peegeldumine ja neeldumine valges kehas? Peegeldub tagasi enamus valgusest ja neeldub 5%.
Valguse peegeldumine
1) Langemisnurk on langeva kiire ja pinna ristsirge vahel.
2) Peegeldumisnurk on peegeldunud kiire ja pinnaristsirge vahel.
3)Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
4)Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne.
5)Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv.
6.Peegelpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas
7.Valge valgus on liitvalgus , mis koosneb värvilistest valgustest.
8.Kuidas on omavahel seotud keha heledus/ tumedus ja valguse neeldumine?
Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust neeldub ja vähem peegeldub.
9.Miks me näeme kehi?
Kehi näeme seetõttu, et neilt peegelduv valgus paistab meile silma.
10.Mida nimetatakse mattpinnaks
Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnak
11.Mida nimetatakse varjuks?
Varjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab seda osaliselt.
12. Mida nimetatakse täisvarjuks
Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas ei valgusta nimetatakse täisvarjuks
13. Mida nimetatakse poolvarjuks?
Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas valgustab osaliselt nimetatakse poolvarjuks
14. Spekter vikerkaarevärviline riba.
15. pekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma , sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt.
Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranž , kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne.
16. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi .
Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.