Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgus ja valguse levimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks me näeme kehi?

Lõik failist

Valgusallikas
-Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata
ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi.
Valgusallikad jagatakse

a.Soojuslikud – Annavad
lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal , lõke, hõõglamp , äike
b. Külmad - Annavad valguse
kõrval vähe soojust. Näit: päevavalguslamp , jaaniuss , televiisori ekraan , virmalised
1)Mis näitab, et valgusel
on energiat?
Et
valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse
käes.
2)Mida nimetatakse valgusallikaks ?
Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha.
3)Miks valgusallikas vajab
energiat?
Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb
valgusallikale anda energiat.
4)Milline osa valgusest
võimaldab esemeid näha?

Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks
valguseks.
5)Kuidas nimetatakse
soojuskiirgust?

Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka
Valgus ja valguse levimine #1 Valgus ja valguse levimine #2 Valgus ja valguse levimine #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Konnakivi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Optika ehk valgusõpetus

Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine

Füüsika
thumbnail
4
docx

Miks me näeme kehi ?

Miks me näeme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seetõttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . Näiteks: lõke, elekripirni hõõgniit ja päike. Jahedad või külmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus olles ise jahedad. Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik nähtamatu valgus

Füüsika
thumbnail
4
doc

Valgusõpetus ehk optika

Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus.

Optika
thumbnail
6
docx

Valgusvihk

Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Optika ehk valgusõpetus - 8. klass

Valgusõpetus ehk optika. Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavaid kehi. Soojuslikkude valgusallikate põlemisel tekib soojusenergiat- päike, tuli ja hõõglamp. Külmade soojusallikate puhul jäävad kehad põlemisel külmaks- luminestsentslamp, teleriekraan ja virmalised. On olemas UV- kiirgus, IV- kiirgus ja valguskiirgus. Valguse levimine on füüsiakine nähtus. Valguse levimiseks nimetatake valguenergia kandumist ruumi. Valguse levimine. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda. Valguvihku, mis moodustub teineteistest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teneteisele lähenevatest kiirtest, nimetatakse koonduvaks

Füüsika
thumbnail
6
doc

Füüsika 8. klassi materjal

Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Ühik on 1 W (vatt). 1J 1W=1s 9) töö (A) Töö = jõud x teepikkus A=Fxs A = töö F = jõud s = teepikkus Tööühik = jõuühik x teepikkuse ühik 1 J = 1 N x m 10) kineetiline energia (E) mV2 E = kineetiline energia m = mass V = kiirus E= 2 Kineetiline energia E on võrdne keha massi ja kiiruse ruudu poole korrutisega. OPTIKA EHK VALGUSÕPETUS Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Soojad valgusallikad on kehad, mis kiirgavad valgust seetõttu, et on kuumad. Samuti kiirgavad infravalgust. Näiteks: lõke, Päike, elektripirnis olev traadike jne. Külmad valguallikad kiirgavad soojust, olles ise külmad. Ei kiirga infravalgust, seetõttu tarbivad vähem energiat. Näiteks emased jaanimardikad, virmalised, teleriekraan jne.

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund.

Füüsika
thumbnail
9
docx

Füüsika 8. klass

   Infraheli, kuuldav heli ehk hääl ja ultraheli on heli liigid.    Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist lahus.    Müraks nimetatakse inimest häirivat tema tervist ja heaolu kahjustavat heli.    Füüsikas nimetatakse müraks korrapäratu võnkumise tulemusena tekkivat heli. VALGUS Valgus kujutab endast lainet.  Valgus kannab energiat.  Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha.  Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks.  Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt.  Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad.

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun