Galileo Galilei, Isaac Newton, Carl von Linne, Rembrant (0)

Galileo Galilei (1564-1642)

Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Galileo Galilei oli Itaalia astronoom , filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid aluse seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi . Samuti ekperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Galilei pani aluse füüsikale, mis põhineb katsetelt, ta avastas seaduse kehade liikumise kohta, leiutas termomeetri, avastas Jupiteri kaaslasi ja palju muud. Ta oli esimene, kes tuli ideele valguse kiirust määratleda.

Isaac Newton (1643- 1727 )

Isaac Newton sündis 25. detsembril 1643 Woolsthrope’i mõisa külalistemajas. Isaac Newton oli Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, ta õppis 1661-1665 Cambridge ’i ülikoolis ja oli 1669 -1701 selle ülikooli professor ning 1672. aastal Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika , sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi.

Carl von Linné (1707-1778)

Carl von Linné sündis 23. mail 1707 Rashult’is. Carl oli Rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegne elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus , Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carlus Linnaeus. Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna ’’ bioloogia ’’. Aastal 1757  tõsteti Carl aadliseisusesse. 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks. Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnéks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiens i pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. 1741 . aastal omandas ta Uppsala ülikoolis  doktorikraadi  meditsiinis.Ta pööras ümber  Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater ja palju muud.

Rembrandt (1606-1669)

Rembrandt Harmenszoon van Rijn sündis 15. juulil 1606 Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Rembrandt oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija  Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat  Amsterdamis  Itaalias õppinud ning ajaloolistele, mütoloogilistele ja piibellikele süžeedele spetsialiseerunud Pieter Lastmani (1583–1633) juures. Ta naasis pärast õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas  1624 . või 1625. aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kolleegi Jan Lievensiga(1607– 1674 ). 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens  (1596– 1687 ), kes oli tuntud luuletaja, helilooja , õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat.