KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON (0)

KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON
1. Mis on dispersioon?
Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks
2. Milliseid uurimisi saab läbi viia tänu dispersioonile?
Tänu dispersioonile saab uurida aine muutumisnäitajat ja valguse lainepikkust.
3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik?
Dispersioon on füüsikaline nähtus.
4. Mis on spekter ?
Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid.
vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel
5. Kes uuris esimesena spektrit?
Esimesena uuris spektrit Newton .
6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad.
Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre
7. Milleks kas. spektraalaparaate?
spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks.
8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab?
Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts.
9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat?
Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri.
10. Mis on spektrograaf?
Spektograaf on spektraalaparaat, kuhu saab mattklaasi asemele panna fotoplaadi spektri jäädvustamisks.
11. Mis on spektrometer?
Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat
12. Mis on spektroskoop ?
Spektroskoop on aparaat, kus kasutatakse pikksilma.
13. Mis on kiirgusspekter ?
Kiirgusspekter on vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel.
14. Kuidas liigitatakse kiirgusspektrit?
Kiirgusspekter jaguneb pidev- ja joonspektriks.
15. Iseloom. pidevspektrit.
Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused (ülemineks ühel värvilt teisele on sujuv ).
16. Nim. pidevspektri allikad.
Pidevspektri annavad kõrge temperatuuriga tahked kehad, vedelikud, tihedad gaasid.
17. Too näiteid pidevspektrite kohta.
Pidevspekter on päikese või hõõglambi valgus.
18. Iseloomusta joonspektrit.
joonspektrid – koosnevad erivärvilistest nn. kiirgusjoontest tumedal taustal
19. Nim. joonspektri allikad.
Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus kõrgel temperatuuril.
20. Too näiteid joonspektri kohta.
Joonspektri annab elavhõbedaauruga täidetud kvartslamp.
21. Mis on neeldumisspekter ?
neeldumisspektrid – näitavad, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine (keskkond) neelab.
22. Kuidas liigitatakse neeldumisspektreid?
Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui pidevspekter.
23. Mis on Fraunhoferi jooned?
fraunhoferi joonteks nim. päikesespektri taustal olevaid tumedaid jooni.
24. Mis on spektraalanalüüs?
Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.
25. Kuidas nim. teadusharu , mis tegeleb spektraalanalüüsiga?
Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga nim. spektroskoopiaks.
26. Miks on oluline ainete koostise määramine?
Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia , metallurgia , kriminalistika , keemia jt. Selleks, et vältida ohtlikke olukordi .
27. Millised eelised on spektraalanalüüsil võrreldes keemiliseanalüüsiga?
Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes palju eeliseid : SA ei mõjuta ainete keemilist koostist, samuti piisab analüüsiks väikesest ainekogusest; ainete koostist saab uurida ka eemalt, ilma ainet laborisse toomata (see lubab uurida taevakehade koostist).