Riigivõimu tasandid Opositsioon – koosneb ühest või enamast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tüh...
tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis ja vähendas ka kontrolli Ida Euroopas. Moskva mittesekkumise poliitika viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Hiina ja Nõukogude suhted paranesid. Poliitilise elu reformimine Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud partei tagurlikud juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsov valiti presiidiumi esimeheks riigipeaks, kel olid senisest suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. Poliitilise elu reformimine 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid.
Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 1) Nimeta erakondade rolle demokraatlikus ühiskonnas: Valijate esindamine, valitsemine Inimeste kaasamine poliitikasse Avalike eesmärkide sõnastamine 2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise a) positiivsed, b) negatiivsed küljed. a) Tavakodanikule soodsam, korruptsiooni vähendamine, erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põh...
riigis on tähtis võimu jagamine pealinna ja omavalitsuse vahel. Kasutatakse 2 põhimõtet: 1) föderaalriigid (USA, Venemaa) omavalitsusel on küllaltki suured õigused 2) unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi: 1) parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu 2) presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht Riiklikud kontrollorganid on: 1. õiguskantsler (Allar Jõks) tema ül. on põhiseaduse ja seaduste täitmise kontroll. 2. riigikontroll ülesandeks on jälgida majandust (riigivara) 3. kaitsepolitsei (KAPO) ül. on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra täitmise kontroll. Kontroll organite loomisel jälgitakse 2 printsiipi: 1. võimude lahususe põhimõte 2. seaduste ülimuslikus
VENE KÖÖK Evelina Teimurova K06- b Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni
avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1
maalitud kiilakas vanamees Fukuruma.Esimesed matrjoskad olid kallid.Peagi valmistasid neid mitmed.Matrjoskade eeskujuks võib pidada ka Venemaal traditsioonilisi üksteise sisse paigutatud puust lihavõttemune. Matrjoskamuuseumid Tänapäeval tegutsevad mitmes linnas matrjoskamuuseumid: Moskvas Leontjevi põiktänavas,Nizni Novgorodis. Kokkuvõte Teda sain ma seda,et Venemaa on presidentaalne vabariik .Sain teda ka seda ,et Venemaal on 46 oblastit.Venemaa piire ümbritseb 3merd,14riiki ja 2 ookeani. Allikate loetelu: http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vladimir_Putin2.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Dmitry_Medvedev_official_large_photo_ 1.jpg
A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile. N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus
keeruline? Oluline oli sp et u 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel, 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) hakati nõudma tugevamat korda. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Enamus rahvapooldatud Vabadussõjalaste Liidu liikmeid arreteeriti 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli parlamentaarne, 1938 presidentaalne, parlament muutus. (ühe-ja kahekojalised) demokraatlik, ebademokraatlik. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eeestlastel 45%maast- mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud. Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, puudus turg toodangule. Majandus tuli orienteerida läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine. 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi
REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu ...
1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist päevakorda vastavate seaduste ettevalmistamiseks. Seega presidentaalse riigi president mitte ainult ei vii ellu valitsuse kinnitatud poliitikaid, vaid pigem omab ta võimu neid poliitikaid valida ja arendada või tühistada.
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
Monarhia. 1.absoluutne monarhia-koguvõim kuulub ühele isikule. 2.konstitsiooniline monarhia-jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb põhiseadsuega kooskõl. Vabariik. Võimuesindaja on valitavad. võib olla 2tüüpi.1.parlamentaarne vabariik. Valitsus peab andma aru oma tegemistest. 2.presidentaalne vabariik. Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rah...
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik
Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4. Eesti ja Tsiili ajavahe on näiteks 7 tundi. Riik iseseivus 18. september. 1810. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze. President on Sebastian Pinera. Riigikord on presidentaalne vabariik. Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tsiili saarestikuna. Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia
Vapside pakutud põhiseaduse projekt pandi rahvahääletusele ja leidis 1933. aasta oktoobris ka laialdast toetust. 1933. aastast tegutses organisatsioon nime all Eesti Vabadussõjalaste Liit. Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania olid väga ägedad ning rikkad süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a aprillikuus toimunud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka
Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu. Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi,
demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim 15)Demokraatlikud riigid - vabariigid(parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on päritav), diktatuurid(ühe isiku valitsemine-võimutulek vägivaldsel või valimiste teel), kollektiivne diktatuur(sõjaväeline, vaimulik, parteiline) 16)Õigussüsteemi hierarhia: 1.rahvusvahelised lepingud 2.põhiseadus 3.seadused 4.määrused, korraldused, otsused 17)Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: SA, MTÜ, seltsid, seltsingud
annab seaduse alusel seadustega. Presidendi ja täitmiseks määrusi ja 3.riigieelarve korraldusi vastuvõtmine 3. algatab seadusi Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA o Parlamentaarne · konstitutsiooniline o presidentaalne · absoluutne Poliitika, erakonnad, valimised · Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erakonnad- kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu võimule saada, et oma seisukohti ellu viia. · Ideoloogia kindel raamistik, kuidas ühiskonna asju näha.
vabaturumajandust, konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Demokraatlikud vabadused järjest laienesid ning valimisõiguse said ka naised. Mitmes riigis aga ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest demokraatlikud traditsioonid olid nõrgad ja poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis vastu kongress ning iga nelja aasta tagant valiti uus riigipea(president). USA-s oli kahe partei süsteem, see tähendab seda, et olid demokraadid ja vabariiklased. Riigi välispoliitikas oli isolatsionism nii, et nad Euroopa asjadesse enam ei sekkunud. Nad olid huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast
lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti ülestõus 1791; Ladina-Ameerika riikide iseseisvumine 19.sajndi alguses) • USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. ...
A veebruar d) Eesti taasisesesivumine - 20 august 1991 e) NSV Liidu lagunemine 25 detsember 1991 f) Vene vägede lahkumine Eestist 31 august 1994 11. Millised muudatused toimusid NSVL a) välispoliitikas Lõpetati sõda Afghanistanis, Nõukogude terav vastasseis lääneriikidega kadus, välispoliitika oli paindlikum b) Sisepoliitikas vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem 12. Milline oli idabloki lagunemise tähtsaim a) välispoliitiline põhjus - Nõukogude liidu taandumine Ida-Euroopast b) siseriiklik põhjus 13. Millised olid endiste sotsialistlike riikide tähtsaimad ühised probleemid pärast kommunistliku reziimide kokkuvarisemist a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted
· konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e. Alkoholi keeluseadus, soodustas salaäri · Maffia- itaalia maffia tõus keeluseadusele, al capone-New York
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
sajandi algul Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel):
GORBATSOV JA PERESTROIKA (1985-1991) 1985. a. märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum peasekretäriks Poliitbüroo poolt M. Gorbatsovi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- MIHHAIL GORBATSOV (s. 1931). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus. 1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas Gorbatsovi aeglane, kuid pidev tõus partei liinis, kuni 1978. a. sai temast NLKP KK sekretär, varsti aga Poliitbüroo liige. Tema võimkonda anti põllumajandus, oli ta ju vahepeal omandanud Stavropoli Põllumajandusinstituudis teise kõrghariduse. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- PERESTROIKA...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Millised jooned on omased tööstusühiskonnale?tööstuslik tootmine, ratsionaalsus, tööaeg suurem kui puhkeaeg. 2.Millist heaolumudelit iseloomustavad järgmised tunnused: Heaolu eest vastutab igaüks ise- Liberatism Keskne heaolu eest vastutaja on riik-Sotsiaalne demokraatlik heaolu Riik pakub toetust ainult vaestele pensionieas inimestele-Liberatism Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsia...
Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites
2) NSVL sissetung ühendas vaenujalal olevad afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Algas sissisõda, mille võitmine käis NSVL üle jõu. Kokku kaotas NSVL üle 15 000 mehe. Väga rasked olid ka kohalike elanike kaotused: miljonid inimesed hukkusid või olid sunnitud kodu maha jätma. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikutl kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSV Liit on haavatav. Riigikord Riigipea on presidentaalne vabariik, Riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja on 5 aastaks otsevalimistel valitav president. Valimisvõiduks peab presidendikandidaat saama esimeses voorus absoluutse enamuse. Kui ükski kandidaat absoluutset enamust ei ole saavutanu, korraldatakse kahe enim hääli saanuga teine voor, selle võitmiseks piisab suhtelisest häälteenamusest. Presidendi võib veel üheks ametiajaks tagasi valida. Ka teise asepresidendi valib rahvas viieks aastaks.Kehtib 2004
a omavalitsus l b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Presidentaalne korraldus (USA näitel) 2.2. Eesti kui parla- PRESIDENT KONGRESS mentaarne demokraatia Riigipea SENAT ESINDAJATEKODA ÜLEMKOHUS igast osariigist 2 Saadikud vastavalt osariigi Valitsusjuht saadikut rahvaarvule Ülemjuhataja
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa-
........................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht
parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Parlamentaarne demokraatia- rahvas valib valimistel parlamendi, need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti hääletatakse valitsusse, valitsus annab aru oma tegevusest parlamendile ja peab oma ettepanekutele parlamendi nõusoleku saama, kui valitakse uus parlament, valitakse ka uus valitsus nt: Eesti, Läti, Saksamaa, Rootsi Presidentaalne demokraatia- rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse, ta ei pea arvestama sellega, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad, uus valitsus tekib peale uue presidendi valimist, president juhib valitsuse tööd(on pms peaminister), ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja, parlament tegeleb seadusandlusega nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa Mõlemad süsteemid on demokraatlikud. Ei presidendil ega
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (1918–1920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941– 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega,
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 to...
Kordamisküsimused Õ. lk. 29- 49 Kontrolltöö nr 2 1. Õ.lk 34 küs 1, kirjalikult vihikusse. Mida tähendab territoriaalne terviklikkus? Miks on see riigile oluline? 2. Millest koosneb riik? SKEEM Riik koosneb territooriumist , avalikvõimust ja rahvast. 3. Mis moodustab riigi territooriumi? Riigi territooriumi moodustab maa-ala, maapõu, terriotaalvesi ja õhu ruum. 4. Mis kujutab endast riigi avalik võim? Riigi avalik võim : riigiorganitesüsteem: riigikogu , valitsus , riigikohus. 5. Kuidas võib jaguneda riigi rahvastik? Riigi rahvastik võib jaguneda etograafiliseks ja poliitiliseks. 6. Loetle riigi spetsiifilisi ülesandeid. 1. Riigivõimu otsus on kõikidele riigiterritooriumil elavatele või viibivatele isikutele kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine. 5.Ma...
1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim. Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda ...
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindl...
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared.
nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta. Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni, et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis kokkuvõttes vähendasid NKLP osa ja tähtsusst riigi ja ühikonna juhtimisel. Oli tehtud samm demokraatia poole. Nimelt võeti vastu presidentaalne valitsemissüsteem, valiti Rhavasaadikute Kongress ning otsustamise õigus anti valitavatele nõukogule.Kõik need otsused näitasid, et NSV Liit suundub demokraatia poole, üheperteiline süsteem hakkas lagunema. 1988. aastal hakkasid tekkima mitmesugused liikumised, mida ei kontrollinud enam NKLP otselset. Tekkisid esimesed mittekommunistlikud parteid ja erakonnad. Erinevad liikuised ja parteid andsid rahvale võimaluse oma soove ja valikuid NSV Liidus näidata ja vastavaid
uued valimised välja kuulutada. Riigikogu nimetab Riigikohtu liikmed, ent ei saa neid pärast enam vallandada. 6. Millised riigivormid eksisteerivad tänapäeva maailmas (nimetus, selgitus, 2 näidet) (vt vih. ja õp. lk 62) Tänapäeva maailmas eksisteerivad riigivormid: Monarhia Vabariik Parlamentaarne Presidentaalne Segasüsteem Parlamentaalne Absoluutne Kõige suurem Võim presidendi (poolpresidentaal võim on käes, kes on nii ne) Riigipea (kuninga) Valitsejal on peaministril, valitsusjuht kui ka Peaminister ja võim on piiratud täielik võim. president on riigipea. president jagavad või pole seda Katar, Saudi riigiesindaja
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
