Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta
Kõige rohkem eksporditakse Beligast keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall-ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam. Naaberriikidega on Belgia suhted head, seda soodustab juba keeleline segunemine ning väga tihedad majandussuhted Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Selline kaherahvuse kitsalterritooriumil koos eksisteerimine on põhjustanud ka mõningaid poliitilisi pingeid. Flandria edukus majandustegevuses ei ole tasakaalustanud niigi pinevat seisu. Mõneti on Euroopa Liidu pealinna staatus Brüsselis ühendanud kahe erineva rahvuse sulandumise probleemi. Prantsuskeelsetel aladel on valdavalt katolikuusk. Tunnistatakse ka protestantlust, mis on pigem flaamlaste usutunnistus.
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria alistus ultimaatumile. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss.4. aprill 1938 korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis kinnitas austerlaste toetust ühinemisele. Hitleri plaan oli hävitada Kesk - ja Ida Euroopa ainus demokraatlik riik Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli aga kaitseleping Prantsusmaaga, seega võis ründamine paisata sõtta kogu Euroopa. Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. septembril 1938 sõlmisid aga Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Riik alistus nõudmistele. 14
Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt
teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana, Andaluusia, Murcia ja Valencia on puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad. Enamik oliivi- ja puuvillakasvatustest on Andaluusias. Maailmas on esikohal Hispaanias toodetud oliiviõli. Põhjapoolne rannikuala on spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Hispaanial on Prantsusmaaga suurim kalalaevastik Euroopa Liidus. Hispaania varustab ennast puuviljadega(aplesinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, banaanid jne) ja juurviljadega(sibulad, kartulid, tomatid, kapsad jne), varustatakse ennast ka oliivide, suhkrupeedi, nisu kaera ja rukkisega. Hispaanias eksporditakse põhiliselt apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunasid, pirne, virsikuid, ploome, aprikoose, tomateid, sibulaid ja oliive. Maailmas on
revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale Poola olid sellega nõus. • 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja salajasele lisaprotokollile. • Selle kokkuleppega jagati kogu Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin
Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati Edward III (1327- 1377) 1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud
a ja andsid 1911.a. iirile autonoomia, mida tuntakse home rule´i seadusena Majandus : teistest euroopa riikidest varem kehtestatud turumajanduse põhireeglid, riik ei tohtinud sekkuda majandusse.Lihtrahvas oli vaene. Välispoliitika : Suunatud Saksamaa vastu, sotsiaalprogrammide jaoks kogutud raha läks ka paremate sõjalaevade ehitamiseks, mis olid kiiremad kui Saksamaa omad. Liitlassuhted Venemaa ja Prantsusmaaga 1907.a. Antanti Liit ! Koloniaalpoliitika : Koloniaaltülid Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroco pärast, Venemaaga Iraani pärast ja Saksamaaga Türgi ja Mesopotaamia pärast. Hoidsid ja tugevdasid koloniaalvõimu. Inglise-Buuria sõda(1899-1902), mis õõnestas konservatiivide positsiooni. Oli tsiviliseeritud ja mittevägivaldne. PRANTSUSMAA: Riigikord : parlamentaarne vabariik(Prantsusmaa 3. Vabariik), valitses liberaal-demokraatlik reziim. Sisepoliitika : Vaesuse küsimusi planeeriti lahendada, aga need probleemid lükati siiski tagasi, vastuolud
Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati Edward III (1327- 1377) 1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud
Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal
Tegelikkuses oli nii mõnigi valitseja valmis tunnistama valgustusaja ratsionaalseid ja kesksemaid mõtteid, aga seda liberaalsemate poliitiliste õiguste ning kodanike riigi valitsemises ulatuslikuma osalemise arvel. Valgustusideede laialdane levik igatahes tagas, et esindusdemokraatia ja põhiseadusliku riigikorra nõue said 18. sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust
Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? 1918. aasta novembris lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu keskriikide- Saksamaa, Austria, Ungari jne üle. Suurt osa maailmast haaranud hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta:
Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne ...
riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast vett ja häid elutingimusi. See omakorda võiks inimestel silmad avada, et igalpool maailmas ei ole elu nii ilus ja muretu kui meil siin ning panna mõtlema selle üle, kas oleks võimalik sinna midagi parata. Ka meie Euroopa kultuuriruumis oleme andnud oma panuse hiiglaslike prügisaarte tekkimisse. Maailma suurima prügisaare pindala võrdub umbes 3 Prantsusmaaga! See ei ole mitte kuidagi aktsepteeritav, kuid ometigi ei mõtle me sellele iga kord, kui mingit jooki kõrrest joome või friikartuleid ühekordse kahvliga sööme, et mitte nõusid pesta. Kontrollimatu plastikutarbimisega me lihtsalt hävitame oma koduplaneeti ja seda ei mõisteta täieulatuslikus tõsiduses enne, kui Maa elukõlbmatuks hakkab muutuma. Teine laialdasemlt levinud ja sotsiaalmeedias rohkem tähelepanu pälvinud probleem on sõjatsoon Islamiriikides
Euroopa liit. Vajaduse nii majandusliku ,kui ka poliitilise tingis II Maailmasõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees.Poliitiline koostöö sai alguse 1948. Aastal, kui toimus Euroopa kongress.Seal osalesid 16 riiki ja kongressi silmapaistvamaks tulemuseks oli Euroopa Nõukogu loomine aasta hiljem(tegutseb Euroopa liidu küljes tänaseni).Julgoleku alane koostöö sai lahenduse 1949. Aastal NATO loomisega.Siit tulenevad järgi majandusele ja sellega seondule.Kuigi 1949.aastal oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge sellest ainuüksi ei piisa.9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 19...
USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL). Takistada Ida-sakslaste põgenemist Lääne-Saksamaale. Läbis tervet Saksamaad. Suessi kriis(1952-1956)- Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr, aga Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA-
Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ).
2 Hollandi keeles Koninkrijk België; Prantsuse keeles Royaume de Belgique; Saksa keeles Königreich Belgien. Belgia on riik Euraasia mandril, Euroopa maailmajao loodeosas. Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik ümbritsetud Põhjamerega. Selles riigis on parasvöötme mereline kliima ning seetõttu sajab palju vihma. Belgia pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam punkt on 0 m ning see asub Põhjameres, kõige kõrgem punkt on 694 m ning selle nimi on Signal de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad.
liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795.aastal sõlmisisd Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu. 1797.a tegid seda sama Austria. Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat riiki. 1798.a alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaa- vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi.
· valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri Andorraga, Prantsusmaaga, Gibraltariga, Portugaliga ja Maroko osa. Loodus Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Hispaania on niiske merelise kliimaga põhja- ja looderannik on metsarohke. Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed ja Kantaraabia mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim
Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga, Sveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud, kus paiknevad riigi sügavaimad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide järkuks kirdes on Dolomiidid ning piki poolsaart kulgevad Apenniinid. Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani Etna ja Vesuuv. Riigikord
Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ).
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõu...
kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus. Olles suunanud oma pilgud Kesk - Idale, kaotati enamus oma võidetud aladest Euroopas. Peale seda naasis Napoleon Prantsusmaale, kus aga selgus et kodanlik valitsus oli kokkuvarisemise äärel. 1799. aastal 9
Rahvastiku iseloomustus Prantsusmaa NIMI klass Tallinn 2008 Joonis 1. Prantsuse Vabariik Prantsusmaa täielik nimetus on Prantsuse Vabariik (inglise keeles: France, prantsus keeles: République Française). Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsus...
Prantsusmaa osaks, siis nende ,,avaliku korra operatsioon" muutus kiiresti täie-mõõduliseks sõjaks. Alzeerlastel oli nüüd ainult iseseisvumise eesmärk. Neid toetasid ka Araabiamaad ja ülemaailmsed anti-kolonistlikud ideed. Prantslased arutasid samal ajal ,,Prantsuse Alzeeria" teema üle: kas jätta nii nagu on, läbi rääkida kompromiss iseseisvuse ja täieliku integratsiooni vahel Prantsuse vabariigis või lubada täielik iseseisvumine. FLN suutis konflikti Prantsusmaaga tuua linna tänavatele ja kutsusid üles üleriigilise üldise rünnaku ja pommide paigaldamist avalikesse kohtadesse. Alziiri lahing algas 30. september 1956, kui kolm naist paigaldasid pomme kolme erinevasse asukohta kaasaarvatud kesklinna Air France kontorisse. FLN korraldas keskmiselt 800 laskmist ja pommipanekut kuus, mille tulemuseks olid mitmed tsiviilsurmad ja võimude tugev vastus. Kindral Jacques Massu sai
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal.
Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult rajada (lääneriigid ei andnud laenu). See halvendas suhteid kanali seniste omanike ja Prantsusmaa Egiptuse Piirkonnas nõrgenes Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, kasvas NSVL ja USA tähtsus. Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Berliini müür Ehitati, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis oli põhjustatud Lääne-Berliin vs. Soodustas kommunistliku propaganda läbikukku-mist nii Ida-Saksamaal kui kogu kommunismi-leeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Saksa DV
Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur & vilets varustus • Ründas Ida-Preisimaa mobilisatsiooni !1 4. Läänerinne: • Algas 2. augustil (1914) Saksa sissetungiga Belgiasse. • Loodetud kiiret võitu ei tulnud, Belgia osutas vastupanu. • Piirilahing 21.-24. august Prantsusmaal. Sunniti koos Inglismaaga taganema.
Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vastasseis oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni kohta maailmas. Selleks soovis ta endale allutada veel koloniaalalasid Aafrikas. Enamik koloniaalriike oli aga juba vallutatud ning see tähendas seda, et tuleb ümberkorraldusi teha. Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel Kindlasti võib kindlalt öelda, et üheks põhjuseks oli ka liidusuhete süsteem, mis tekitas pingeid ja konkurentsi vastasleeride vahel. Kõigepealt tekkis Kolmikliit, kus Saksamaa sõlmis liidulepingu Austria-Ungariga. Veidi hiljem ühines Itaalia sellega ning tekkiski Kolmikliit. Vastukaaluks
Talle meeldisid ka jalutuskäigud, ballid ning ratsutamine aga aja möödudes ning raseduste tõttu veetis ta aina rohkem aega kirjutuslaua taga. Rahuaastatel hakkas Maria Theresia end ning ümbritsevat rohkem analüüsima. Keisrinna nägi ennast oma sõdurite emana. Riiklike finantside seisu paranemine lubas Maria Theresial tegeleda ühe tema kirega ehitamisega. Üks tema lemmiksaavutus oli Schönbrunni loss. 1. mail 1756. aastal kirjutati alla lepingule Prantsusmaaga, milles nähti ette, et kui Austrial õnnestub Sileesia tagasi võita, loovutatakse Prantsusmaale Belgia. Seda ei juhtunud kunagi. Näib maailmaajaloo irooniana, et just neil päevil, mil loodi liit Prantsusmaaga, sünnitas Maria Theresia selle lapse, kes ohverdas Prantsumaale oma elu: Marie-Antoinette'i. 24. juunil 1756. aastal tegi Austria teatavaks, et Austria ja Prantsusmaa vahel sõlmitud liit ei saa Preisi
kirik ja ametivõimud. See keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Diderot jätkas tööd illegaalselt ja viis selle 1772a lõpuni. ,,Entsüklopeedia" uudsus seinses eelkõige selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need
sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre
1.Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga s...
Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisi...
Suessi kanal elektrijaama rajada sai kaks aastat hiljem (lääneriigid ei andnud ametlikult Egiptuse laenu). See halvendas Piirkonnas nõrgenes suhteid kanali seniste Suurbritannia ja omanike Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, Prantsusmaaga, kes kasvas NSVL ja USA planeerisid sõjalist tähtsus. väljaastumist. Berliini Ehitati, et takistada LääneBerliin vs. Soodustas kommunistliku müür massilist idasakslaste Saksa DV propaganda läbikukkumist põgenemist Läände, mis nii IdaSaksamaal kui kogu
Viikingid sõitsid oma pikkadel, hea läbivuse ja manööverdusvõimega laevadel piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi sisemaale. Kuigi iga laev allus enamasti oma pealikule, olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude,
82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Osaliselt moodustavad riigi piiri looduslikud tõkked, näiteks Põhjameri ja Läänemeri põhjas ning Alpid lõunas. Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tsehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat
protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna sellega nad tahtnud uurida ja avastada uusi asumaid. Paljudele riikidele, aga astusidki Lääneriigid vastu nagu Alzeerias, kus oli konflikt Prantsusmaaga, kes ei lasknud riigil iseseisvuda. See sõda kestis mitu aastat, kuid Alzeerlaste suur tahe viis neid selleni, et Prantsusmaa lõpuks tunnistas nende riiki. Paljultki ma arvan, et Aafrikas oli palju konflikte sellest, et emamaa ei lasknud neil iseseisvuda ja tunda end vabana. Iga riik tahaks omale enda riiki, kus kaasa rääkida oma riigi arengu ja demokraatia arendamise küsimustes. Kuid suurele emamaale oli kasulik seal olev odav tööjõud, vähema haridusega inimesed ja sellest
saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789- 1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. Sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitnud Inglismaa sai selle tulemusena endale Kanada. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ).
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid kilomeetreid eemal, siis ei mõjutanud see kodumaa territooriumit. Enamus Euroopa riike olid
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku k...
liitus ka Itaalia(kolmikliit) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) 5. Imperialism ja selle ilmingud. Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Briti impeerium vallutas 1902. endale buuride asumaad Aafrikas Venemaa võimutses soome üle, ning otsustas piirata Soome autonoomiat Inglismaa jagas maid Aafrikas ja Aasias nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga Itaalia vallutas 1911.a Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning nimetas selle Liibüaks. Autria-Ungari esitas Serbiale 10 nõudmist, mis olid alandavad, eesmärgiga vallutada Serbia. 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused. Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia patrioodi poolt 28.06.1914 Põhjused: • vastuolud suurriikide vahel: Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil
- 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922
· Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990
!! Kasutavad kättlemis meetodit Väga suured veini sõbrad ( omavad isegi istandusi ) Kasutavad palju metroosid, busse, ronge( ühistransporti) ja jalgrattad on ka n.ö " in " Luksemburgi elu , kultuur, etikett ja kombed : Väga suured jootraha jätjad ! Suured pidutsejad , kui vaid rahakott vastu peab Nad ei kannata hilinemist ! Häbenevad oma rahvus keelt ( letseburgi keel ) pigem on nad prantsuse keele armastajad Armastavad saada kingitusi nagu prantslased ! Tihedad sidemed Prantsusmaaga ! Luksemburgis huvitavaid kohti : PLACE D'ARMES PILT On linna ( Luksemburgi ) keskväljak On katkematult Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase ääristatud kuulsate ja maitsvaid hõrgutisi Kolmas tase Neljas tase pakkuvate restoranidega Viies tase
mere-, lennundus-, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium Mussoliini elu 19171945 7. aprilli 1926 üritas iiri naine Violet Gibson Mussolinit tulistada 31. oktoobril, üritas sama 15-aastane Anteo Zamboni 11. septembril üritas itaalia anarhist Gino Lucetti visata Mussolini autosse pommi, kuid see ebaõnnestus ,,Kuulid mööduvad, Mussolini jääb." Mussolini II maailmasõjas 1935. aastal kirjutas alla lepingule Prantsusmaaga takistamaks Saksamaa levimist Austriasse 1937. aastal hakkas Itaalia kaotama mõjuvõimu Balkanil ning Mussolini oli sunnitud vastumeelselt tegema koostööd Hitleriga Itaalia-Saksamaa liit vormistati Berliini-Rooma teljena Telge tugevdati 1939. aastal Itaalia ja Saksamaa vahelise Teraspaktiga, millega kohustati teineteist toetama mis tahes ründe- või kaitsesõjas. Sakslaste tegutsemise tõttu langes Itaalia 1943 aastal ning Mussolini kõrvaldati riigi juhi kohalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
