Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel:
Liike on teada umbes 100 000. Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja isegi mullas. Ehitus: Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser. Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast hüpotheekast. Kummalgi panteri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid. Iseloomulikeks pigmentideks on koratiin, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll A ja C. Varuaine on enamasti õlitilgakestena. Paljunemine: Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui
1. Võrdle alküüd- ja akrüülvärve. Alküüdvärv Akrüülvärv Eelised Puudused Eelised Puudused Hea voolavus Sisaldab Lihtne värvida lahtised Nakkub hästi lakibensiini Nakkub hästi poorid,millesse Imendub hästi (lahustipõhine värv) Palju võib niisketes Palju värvitoone Koltub ajapikku, värvitoone ruumides kergesti Tugev ja eriti pimedates Värvitoon ja tekkidab ruumides. läige püsivad kaua hallitus(väära vastupidav pind
soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad. Peale polümeeri ja liimaine sisaldavad polümeerliimid veel lahusteid ja kõvendajaid. Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega
· Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas · Moodustavad kromatiini, nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal · Inimese keharakus on 46 kromosoomi, suguraku tuumas 23 kromosoomi. 4) Rakumembraan: · Rakukest · Koosneb 2 kihist · Välispinnal asuvad süsivesikud · Membraanis on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus · Ümbritseb ja kaitseb rakku · Säilitab rakukuju · Välistab tsütoplasma laialivalgumise · Membraani välispinnal olevad retseptorid kannavad üle informatsiooni raku sisemusse · Läbi membraani toimub raku toitumine: a) difusiooni teel gaasiliste aineosakeste liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama kontsentratsiooniga keskkonda b) osmoon vedeliku liikumine tasakaalustumise eesmärgil.
Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke) · Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. · Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub kromosoomidel intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3). Aga mida suurem on materjali poorsus, seda väiksem on tema tihedus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist ehk eelkõige deformeerumist. Näiteks külmakindlus veega läbiimbunud materjalil langeb. Näide: mullpolüstüreen on aga väga suure poorsusega ning väikese tihedusega. Kuigi materjalil on suured poorid, siis ta ei ima vett endasse, kuna ta on mitte vett imav ehk hügroskoopne. Oma suurte pooridega tagab materjal suurepärase soojapidavuse ning oma väikese tihedusega tagab materjal kerguse ja hõlpsa käisitsemisvõimaluse. 7.3. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid.
Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1.1 Seente ehitus Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk mütseel. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule. Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest
) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d. Tuumas paiknevad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest
3) Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%, olenevalt erinevatest rakkudest).Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid jpm. Samuti on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.Kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitu tuumakest. Need on
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakes...
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik
Pindpinevus, ülekandenähtused 1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine? Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse 2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks? Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks 3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena? Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta. 4)Miks on villast tehtud teki all soe magada? Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust
Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks. valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Tuumaümbris koosneb kahest Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja paiknevad poorid, mille kaudu kannab edasi pärilikku infot. toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja. Tuumamebraanid on ehituselt Tuumamembraan (T, L) sarnased teiste Eraldab tuumaplasma rakumembraanidega. 2 kihti tsütplasmast ja reguleerib tuumamembraane, mille vahel pooride kaudu tuuma on õõs. ainevahetust.
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lü...
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
Tsütoplasma koostis: -60-90% vett ; -org.ained(süsivesinikud,valk,NH,lipiidid) ; -anorg. ained(katioonid,anioodid); -madalmolekulaarsed ühendid;- ainevahetuse vaheproduktid Ehitus: kanalite ja tsisternide süsteem Eristatakse: Karedapinnalist(ribosoomid peal) Sildedapinnalist(ensüümide peal) Tähtsus: 1)Seob organelle omavahel tervikuks 2)ainete transport Rakutuum ehitus: tuumaümbris koosneb kahest membraanist,milles paiknevad poorid mille kaudud toimud ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. tuumasisest plasmast nim karüoplasmaks (sisaldab DNAd,valke,RNA'd ja mimte suguseid madalmol ühendeid. olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks)
Cera microcristallina Hydrogenated polyisobutene Paraffinum Cyclomethicone (silikoonõli) Parafiinid Steariin Odavad kosmeetikatooted põhinevad reeglina mineraalõlil Erinevalt looduslikest taimeõlidest ei tekita allergilisi reaktsioone moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket Selliseid kreeme kasutades kogunevad toksiinid ja bakterid nahka ning selle tagajärjel tekivadki komedoonid, vistrikud ja nahk muutub elutuks Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaaegsel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada.
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
dusiruumi seinte alumised osad, alumised lavatasapinnad ja piirded. Kui pinnad on määrdunud takistab see kuivamist ning see omakorda hoiab pinna niiskena, mis on soodne mikroobide paljunemiseks. Kuumas saunas ei saa kasutada koristusaineid, kuna aurumine on intensiivne ja mõjub töötajale halvasti, seega puhastatakse sauna siis, kui saun on maha jahtunud. Sauna leiliruumi koristamisel tuleb kõigepealt niisutada lava ja lava taga olev toetumissein, see avab poorid ja mustus tuleb kergemini välja. Järgmisena tuleb kanda pindadele saunadele mõeldud üldpuhastusaine kasutuslahus, seejärel küürida pinnad pesuharja või hõõrukiga. Pinnad tuleb loputada leige veega voolikut kasutades. Seejärel tuleb pinnad kuivatada ning desinfitseerida ja uuesti loputada ning kuivatada. Pingid tuleb pesta samamoodi nagu lava, põrandat pestakse pesuharja või hõõrukiga. Kui põrand on pestud tuleb see loputada ning kuivatada. 3 KOKKUVÕTE
Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Kanalite ja põiekeste süsteem.kanalites toimub aunete vastuvõtmine ja transp ning põiekesed transpordivad. Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine. Tuumas on tuumake-rRNA ja ribosoomide moodustamine.Kromatiin-tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum. (pikad kriipsud) . Tuuma pinnal on poorid ja ribosoomid. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikkus ainet. 10% rakust, 2 membraani.
Tuum Sarnasused ja RNAd ja ribosoome, topeltmembraan valgu süntees, ATP süntees Mitokonder Tsütoplasmavõrgustik Kahte tüüpi, membraansed kanalikesed, Rakusisene ainete liikumine põiekesed Kare: valkude süntees 1.karüoplasma 1.Sisaldavad DNAd, 1.maatriks 2. Poorid (ribosoomid) ribosoome aine 3. Sile: glükogeeni süntees Ümmargune 2.Topelt-membraan Lipiidide süntees 2.pole poore 4.juhtimine Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, Annab rakule vormi, 3
väike läbimõõt 5. Tsütoplasma koostis: 1) Vesi 60%-90% 2) Lahustunud mineraalid 3) Orgaanilised ained (biomolekulid) Päristuumses rakus pidevas liikumises Seob raku osad tervikuks 6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu tunnuseid, määravad geene.
3 ÜLDOMADUSED 1. Mida loetakse materjali tiheduseks- tiheduse valem ja mõõtühik. Tihedus on materjali mahuühiku mass kuivas olekus (koos pooridega) Yo = G/Vo (kg/m3) Yo =materjali tihedus G = materjali mass (kg) Vo = materjaliruumala koos pooridega (m³). 2. Materjali poorsus ja materjalis esinevate pooride liigitus Poorsus näitab kui suure protsendi materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid, aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. Teralise ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab terade vaheliste tühemete mahtu protsentides kogu materjali mahust 3
Üks paljudest kasvuhoonegaasidest Kasutatakse: a) Kütteks b) Keemiatööstuse toorainena 2)Propaan C3H8 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 3) Butaan C4H10 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 4) Parafiin n-alkaanide (C16-C40) segu. Kasutatakse küünalde valmistamisel maskide tegemisel (avab naha poorid, mis võimaldab aktiivainete paremat imendumist alkaanide nimetamine Järelliide: *leia asendusrühmad *asendusrühmad reasta tähestikulises järjekorras *nummerda süsinikuahel alustades sealt otsast, millele asendusrühm on kõige lähemal *asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne)
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon
materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10... 15% kergetel, poorsusega 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask- grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasutamiseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt
II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi
(Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus. Ained läbivad rakumembraani:
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoom...
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel ,
batsillid.Spiraalsed bakterid e.spirillid.Keeritsbakterid e.spiroheedid.Jätketega bakterid.Niitjad bakterid. Eel-ja päristuumsete organismide tunnused: a)proakrüoodid ehk eeltuumsed-puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle nt.bakterid. b)eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas,ainus- ja hulkraksed organismid nt-,taime-,looma.-seene.-protistirakud. Rakutuuma ehitus. Tavaliselt ümar,ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid,tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakumembraani funktsioonid.Kontrollib kõike,mis siseneb ja väljub rakust.Kaitseb raku sisekeskkonda.Annab rakule kuju.Ühendab rakke kudedeks. Ülesanded a)mitokonder-toimub raku hingamine st. Glükoosi reageerimine o2-ga,mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ja h2o.b)
nt raud ja titaan.Isomorfismiks nim erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust.nt Ag ja Au.Kristalli defektid-kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane.Kristallis esinevad mitmesugused defektid,mis mõjutavad metallid omadusi.Kristallides esinevaid defekte liigitatakse:punktdefektid, joondefektid,pinnadefektid,ruumdefektid-nende puhul on tegemist makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist.näiteks poorid,praod. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused.-Tihedus on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle.Sulamistemp on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad.Kõvadus-materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha
sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate
Üldiselt armastavad puhast vett. Kõige ilusamad isendid kasvavad seal kus on veevool kiire, sest seal on neile toidu kättesaamine kõige parem. Aluspinna suhtes on nad küll leplikud kuid mudane pinnas nende kasvu ei soodusta. 4 (http://www.eestiloodus.ee/artikkel3942_3918.html) Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. (http://miksike
poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu TOIMUB AINETE LIIKUMINE TUUMA SISEMUSSE JA SEALT VÄLJA. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma-sisaldab DNA-d, RNA-d, valke, ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. TUUMA KÕIGE OLULISEMAD OSAD ON KROMOSOOMID!!!! Tuumas on tuumakesed ja selles piirkonnas toimub kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. RAKUTUUM REGULEERUB KÕIKI RAKUS TOIMUVAID PROTSESSE. Tuuma kõrvaldamine = raku jagunemisvõime kaotus, ainevahetuse aeglustus, raku hukk
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suu...
Külmunud pinnase mahumuutus sõltub niiskusest, lõimisest (terade suurusest) ja pinnasevee tasemest. Ebasoovitavate deformatsioonide vältimiseks tuleb hooned toetada allapoole pinnas külmumispiiri. Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate kihtide liikumatust üksteise suhtes. Ehitusalusena kasutatav pinnas koosneb skeletist, mille moodustavad mitmesuguse läbimõõduga pinnaseosakesed (terad), ja osakestevahelistest pooridest. Kuivades pinnastes on poorides õhk, märgades on poorid kas osaliselt või täielikult veega täidetud. Poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhet nimetatakse pinnase niiskuseks ja väljendatakse protsentides. Vähe niiske vesi on täitnud 50% pooride mahust; niiske 50%..80%; veega küllastunud 80%. Ehitusalusteks kasutatavad pinnased liigitatakse kalju-, poolkalju-, liiv-, savi- ja täitepinnasteks. Kaljupinnastes on mineraalosakesed omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks.
Ehitusniiskus -ehitusmaterjalide koositses olev vesi -sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide. Füüsiline lagunemine
13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20
pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine
organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku. Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma nendeta ained ei pääseks tuuma ega sealt välja. Membraanid muidu on kõikjal sama ehitusega. Tuumas on karüoplasma. Seal on DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid. Kromosoomid väga peened ja tähtsad niidid. Neid on näha ainult raku jagunemise ajal. Tuumas võib olla üks või veel rohkem tuumakesi, piirkondi, kus kromosoomidelt toimud rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
KRISTALLVÕRE DEFEKTID Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad olulist mõju metallide omadustele Kristallides esinevaid defekte liigitatakse: Punktdefektid Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami, millel puudub metallile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või
-Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis MUNAVALGE -2 tihedusega - Valkjaskollane - Sisaldab vett 87% - Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb - Toores munavalge lõhustab vitamiine - Omastavus ja H2S - Vananedes muutub laialivalguvaks MUNAVALGE TÖÖTLEMINE
voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad kodu loomadele-taimedele
rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum. Rakutuum juhib rakus kõiki raku talitlusi. Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor on võimeline transportima mõlemasuunaliselt. Imetajatel on tuumapoore umbes 3000-4000. Tuumakesi võib olla rakutuumas üks või rohkem. Tuumake on tihke moodustis, kus sünteesitakse ribosoomide RNA-d. Rakutuumas on ka kromatiin, mis on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad päristuumsete kromosoomid
Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. (Kalamees, 2000) Näätskorgik, majakorgik, majanääts viljakeha on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne, poorid ümmargused kuni nurgelised, mõnikord hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud. Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui 5 majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes
nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd; o kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud; o rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
