Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pindpinevus, ülekandenähtused - Küsimused ja vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine?
  • Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena?
  • Miks on villast tehtud teki all soe magada?
  • Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi kui lakata puhumast kõrre teisest otsast?
  • Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis kui lusikaga neid ei sega?
  • Miks veepinnal ujuvat puitketast on serviti veest välja tõsta kergem kui lapiti?
  • Miks on topeltklaasidega akentel õhuvahe?
  • Millise vedeliku korral võib olla vedeliku nivoo kõrgem klaasi servadest?
  • Miks ei saa rasvasele paberile tindiga kirjutada?
  • Miks on märgi kindaid raske käest võtta?
  • Miks on alust väita et vedelikel on nii gaasi kui ka tahkise omadusi?
  • Kui kõrgele tõuseb vesi klaasist kapillaartorus mis on viidud kaaluta olekusse?
Pindpinevus , ülekandenähtused
1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine?
Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse
2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks?
Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks
3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena?
Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta.
4)Miks on villast tehtud teki all soe magada ?
Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust
5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast?
Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja.
6)Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis, kui lusikaga neid ei sega?
Difusioon
7) Kummal juhul tulevad kraanist raskemad tilgad: kas siis, kui lekib soojaveetoru või külmaveetoru?
Kui lõhkeb külmaveetoru, sest 4kraadi juures kõige raskem
8) Naftareostuse korral on naftalaigus tormi korral merepind rahulikum kui väljaspool laiku. Miks?
Sest nafta püsib vee pinnal ja selle osakeste vahelised sidemed on tugevamad ning seetõttu on lained rahulikumad.
9) Miks veepinnal ujuvat puitketast on serviti veest välja tõsta kergem kui lapiti?
Sest lapiti on suurem pind mis puutub kokku veega. Väiksem pind kus tekiks pindpinevus ja selle tõttu hoiab ka vähem kinni. See nähtus on sarnane vaakumiga...
10) Miks on topeltklaasidega akentel õhuvahe?
Sest õhk on halb soojusjuht ja ei lase kanduda välisel temperatuuril sisse. See hoiab paremini soojust
11)Millise vedeliku korral võib olla vedeliku nivoo kõrgem klaasi servadest?
Vee- Pindpinevuse tõttu on vedeliku tase kõrgem kui klaas. Kuid on ka teisi vedelikke N:Elavhõbe
12) Miks on kastepiisad mõne taime lehtedel kerakujulised, mõne taime lehtedel aga ühtlase kihina?
Sest osadel taimedel on peal kaitsev kiht, mis sisaldab rasvast ainet ja seal pinnal ei teki täielikku märgamist teistel toimub.
13) Miks ei saa rasvasele paberile tindiga kirjutada?
Sest rasv ja tint ei segune omavahel.
14)  Miks on märgi kindaid raske käest võtta?
Sest märja kinda ja käe vahel tekkib side ning hõõrdumine. Eriti efektiivne on see kummikinnaste puhul.
15)Too näiteid difusioonist gaasides
Kui ühes toa otsas hakkab midagi lõhnama levib lõhn ikkagi teise toa otsa, levib ka siis kui õhk seal toas ei liigu. See on osaliselt tingitud ka õhu ringlemisest:soojem õhk liigub üles poole kõlmem alla poole...
16)  Miks ei suuda mõned väikesed putukad, kes on vee alla sattunud, sealt enam välja rabeleda?
Sest nad ei suuda läbi tungida veepinnal olevast kihist (midagi pindpinevuse taolist)
17)  Keedusoola kristall puruneb haamrilöögist peaasjalikult risttahukakujulisteks tükikesteks. Miks?
Sest keedusool on polükristall. Koosneb kristallide kogumikest ja nende struktuur on risttahuka kujuline.
18) Miks on alust väita, et vedelikel on nii gaasi kui ka tahkise omadusi?
Sest vedelik võib olla teatud tingimustel nii vedelik kui ka gaas . Osasid tahkiseid saab sarnaselt veega valada N:suhkur,
19)Kui kõrgele tõuseb vesi klaasist kapillaartorus mis on viidud kaaluta olekusse?
Arvan, et see peaks klaastorust välja tõusma, sest puudub maa külgetõmbejõud ja raskusjõud...
Pindpinevus-ülekandenähtused - Küsimused ja vastused #1 Pindpinevus-ülekandenähtused - Küsimused ja vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-07-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heino Pärn Õppematerjali autor
Pindpinevus, ülekandenähtused - Küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Füüsikaline- ja kolloidkeemia
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

sõelas ning kogumispannil. 2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt. *Sagedasimad pinnanähtused on adsorptsioon, pindpinevus, märgumine, kapillaarsus, pindaktiivsus jne. *Homogeensete süsteemide korral pinnaenergia osakaal süsteemi koguenergia suhtes väga väike. *Suurem osa osakesi asub faasi sees ega puutu eralduspinnaga kokku. *Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind.

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Füüsikaline keemia konspekt
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt. *Sagedasimad pinnanähtused on adsorptsioon, pindpinevus, märgumine, kapillaarsus, pindaktiivsus jne. *Homogeensete süsteemide korral pinnaenergia osakaal süsteemi koguenergia suhtes väga väike. *Suurem osa osakesi asub faasi sees ega puutu eralduspinnaga kokku. *Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind.

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Soojusõpetus
15
doc

Soojusõpetus

protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik; protsess, mille ainsaks tulemuseks on energia üleminek külmemalt kehalt soojemale soojusvahetuse teel, ei ole võimalik. Entroopia S on suurus ,mis iseloomustab süsteemi ja väliskeskkonna vahelise soojusvahetuse kulgemise suunda ning isoleeritud süsteemi iseeneslike protsesside kulgemise suunda. Küsimused: 1. Mispärast on märgade puude kütteväärtus väiksem kui sama liiki kuivadel puudel ? 2. Miks õhu pumpamisel jalgratta kummidesse jalgrattapump soojeneb? 3. Kahes ühesuguses ämbris on ühepalju vett temperatuuril 10 0C. Esimesse ämbrisse asetati maakivi temperatuuril 80 0C ja teise sama massiga terasetükk temperatuuril 80 0C. Kuidas soojeneb vesi mõlemas ämbris ? 4. Kasepuude kütteväärtus on 1,5% vôrra väiksem männipuu kütteväärtusest.

Füüsika
Füüsika meie ümber
31
pdf

Füüsika meie ümber

Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25

Füüsika
Ehituskeemia I
21
docx

Ehituskeemia I

Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pakub tootjatele vahende

Ehituskeemia
10 klassi füüsika kokkuvõte
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri ­ seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust. Pindpinevusjõudude tekkimise mehhanism Vedeliku vahel mõjuvad tõmbejõud

Füüsika
Mehaanika-kinemaatika-jõud ja impulss ning muud teemad
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajekt

Füüsika
Füüsika teooria ja valemid-10 klass
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui ke

Füüsika




Kommentaarid (2)

rrahell profiilipilt
rrahell: väga hea materjal. Aitäh :)
23:33 07-02-2013
merjekas profiilipilt
merjekas: väga hea!
21:50 01-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun