Bioogia kt 2 (0)

Bioogia kt 2
Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe.
Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi)
Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel.
Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad , kruvikujulised.
Eeltuumsed ehk prokarüoodid ( bakterid - puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle).
Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks.
Viirused ei ole eel- ega päristuumsed.
Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga
Tsütoplasmas on vett, aminohappeid , nukleotiide , mono - ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS.
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid , mille kaudu TOIMUB AINETE LIIKUMINE TUUMA SISEMUSSE JA SEALT VÄLJA.
Tuumasisene plasma ehk karüoplasma-sisaldab DNA-d, RNA-d, valke, ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. TUUMA KÕIGE OLULISEMAD OSAD ON KROMOSOOMID !!!!
Tuumas on tuumakesed ja selles piirkonnas toimub kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. RAKUTUUM REGULEERUB KÕIKI RAKUS TOIMUVAID PROTSESSE. Tuuma kõrvaldamine = raku jagunemisvõime kaotus, ainevahetuse aeglustus, raku hukk . ENAMASTI ON IGAS RAKUS ÜKS TUUM!
Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nim HOMOLOOGILISTEKS! HOMOLOOGILISED KROMOSOOMID SISALDAVAD SAMU PÄRILIKKE TUNNUSEID MÄÄRAVAID GEENE!
Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnas, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Aine ja väliskeskkonna vahel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel.
RAKUMEMBRAAN KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST (töötavad ensüümidena, transportijatena, retseptoritena)!  fosfolipiidid kahes kihis, valgud peal või vahel. (Loomarakkude membraanis sisaldavad lisaks veel kolesterooli—kolesterooli ül membraanil molekule siduda ha tagada membraani elastsus erinevatel temperatuuridel ). Fosfolipiidi molekuli üks ots on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani. Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani.
RAKUORGANELLID
TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK jaguneb sileda- ja karedapinnaliseks.
Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid - ribosoomid .
Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahariidide sünteesimisest.
Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.- sünteesi järgselt liiguvad tsütoplasmasse, seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule.
Tsütoplasmas leidub veel-LÜSOSÜÜMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
GOLGI KOMPLEKSIS jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekese ja lüsosoomidesse.
Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemuses on DNA ja RNA molekul , harjased. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine.
TSÜTOSKELET on valguline võrgustik tsütoplasmas, annab organismile tugisüsteemi ja liikumise.
Valguline võrgustik koosnab: *peenetest niitidest ekh mikrofilamentidest.
*keskmise jämedusega niidid
*jämedad niidid ehk mikroturukese ehk mikrotuublid.
Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest.
Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
TAIMERAKK
*ümbritseb rakukest - kaitse ül välismõjude eest, turbori(siserõhu) eest, taime püsimine, kuju andmine.
*koosneb plastiididest- kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest.
* KLOROPLASTID rohelised, topelt membraan .
LEUKOPLAST värvaineta, ilma pigmendita plastiidid, kõige lihtsamad. Säilitamise jaoks.
KROMOLAST sisaldavad pigmente kollasest tumepunaseni.
Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Tsentraalvakuool = väikesed vakuoolid vananedes kokku. Vakuoolid on eelkõige veemahutid
SEENED
Seened on heterotroofid. Seentel on tuum. Kest on kitiinist. VAATA RAUDWARA!
Seened toituvad: * Parasiidid - majavamm , kartuli lehemädanik, küüneseened jne.
*Sümbioos- seen saab puult orgaanilist ainet puujuur +seeneniidistik=mükokiisa seen võtab mullast vett tänu mükokiisale.
*Saprotroofi, ehk toituvad surnud org. Ainest.
Plussid+: *lagundajad, *toiduks, *kultuurhallitusseen- toiduainetööstuses, *pärmseen, *med, *parasiitseentega kahjurite tõrje.
Miinused-: *majavamm, *hallitusseened, *allergia tekitamine niisketes kohtades, * küünte ja nahaseened, *taimede parasiidid.
BAKTERID- bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarütoodie rühma. Bakterid on üherakulised organismid.