Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandus Diktatuuririigile omaselt oli nii Saksamaa kui ka Venemaa majnduselu allutatud rangelt riigi kontrollile. Kehtestatud oli plaanimajandus. Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa, sealjuures oli riigi majandus orieneeritud eelkõige sõjatööstusele ja teedeehitusele. Venemaal rakendati algselt aga sõjakommunismiks nim. majanduspoli.- mille käigus riik konfiskeeris talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa tugeva rahulolematuse, mistõttu kommunistid olid sunnitud oma majanduspoliitikat muutma ning 1921.a võeti vastu NEP- mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929a. Stalini võimule tulekuga tehti NEP-ile aga lõpp
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile. Vastukaaluks kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu venemaa ja Inglismaaga aastal 1893 ja 1904 .Selle tuuma ehk Antandi eesmärgiks oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Need sõjalised tuumikud kujunesid oluliseks aspektiks maailmasõjas. Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõja algust tervitati...
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
Sellise kindlameelsusega võttis Adolf juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Natsid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisist jagu saada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu rahvas pidi teenima ning oma igapäevase tegevusega ,,toitma" üht suurt eesmärki: tõsta riigi sõjalist võimekust. Selle elluviimiseks võttis riik suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu ja riigis kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks, ehitati tuhandeid kilomeetreid kiirteid, mis võimaldaksid paisata sõjaväeüksusi ühest riigi otsast teise. Et aga taoline majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, vajas Hitler edaspidi võimukat sõda, et vajaliku tooraine jaoks finantstuge koguda. Kõiges negatiivses, mis tema juhitud riigis juhtus, süüdistas põikpäine diktaator juute, keda tema käe all hukkus terve II-maailmasõja vältel kokku ligi 6 miljonit
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...
Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. 1951.a VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, mis loodi 1955.aastal. Venemaa poolt loodud sõjaline organisatsioon NATO vastu, Moskva kaasas sinna ka tema mõju all olevad riike. 9. Esimene, teine ja kolmas maailm. Esimesse maailma kuulusid demokraatlikud riigid. Toimis turumajandus oli heaoluühiskond ning elatustase oli väga hea ja kõrge ning paranevad pidevalt. Teise maailma kuulusid kommunistlikud riigid. Toimis plaanimajandus, mis tähendas seda, et oli ette määratud kellele toota ja kui palju toota. (raske- ja sõjatööstused), ühiskonnas olid ebavõrdsused ning elatustase oli keskmine ja jäi maha esimesest maailmast. Kolmandasse maailma kuulusid vaesemad riigid. Majandus oli väga nõrk, ühiskond oli maha jäänud ning elatustase oli madal ja esines vaesust. 10. Heaoluühiskonna tunnused. a) kõrge elatustase; b) sotsiaalne turvalisus (toetused, pensionid jm) c) Majanduslik turvalisus 11. Mõisted.
ahis¬tatud. Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale
Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned, Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik
haldusjaotus valdadeks) I maailmasõda Märksõnad 18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital Tartu Riiklik Ülikool, kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti (ka taasiseseisvumine), Suur majanduskriis, plaanimajandus, käsumajandus, riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19
Vabariigi Valitsus. Vabariiki juhtis presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. peaminister, kes täitis ka riigipea kohustusi. Majandus: Toimus radikaalne maareform. Majandus: Majandus edenes jõudsalt. Riik Riigistati mõisade maad, tehnikad, kariloomad sekkus majandusellu tunduvalt rohkem kui jm. Peale vabadussõda ülikiire majandustõus, varem. Toimis justkui plaanimajandus. eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aastaga rajati Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele, sadu uusi tehaseid ja tööliste arv mille toodangu koguväärtus suurenes ligi 1,5 kolmekordistus. Suur majandustõus tõi aga korda. Põllumajanduses suurenesid põllupind 1923. aastal kaasa kriisi, kuna pangad olid ja kariloomade arv, millele aitasid kaasa jaganud hiiglaslikke laene
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna ...
vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval. - Poliitikas - Siis polnud erienvaid parteid vaid ainult kommunistlik. Jälgiti käske, vähem iseseisvust. NSVL hoidis alistatud rahvaid kontrolli all. Lapsed olid samuti kommunistlikus parteis, muidu said karistada. Välismaalt ära lõigatud. - Majandus - Siis li plaanimajandus ja kõik tehti Moska käskude järgi (hiljem kohalik plaan). Kolhoosid ja sovhoosid. Puudus eraettevõtlus Olid turud. Põllumajandus ja seakasvatus olid tähtsad. Kaevandati põlevkivi ja fosforiiti, saatedi venemaale. Masinaehitus. - Kultuuris - Kommunistide propaganda. Sotsialistlik realism. Punkarite ja hipide liikumine. Joodi palju. - Hariduses - Fokuseeriti Nõukogude ajaloole, propaganda. Õpetati NSVL põhiseadust.
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Itaalias kujunes välja Rahvuslik Fašistlik Partei. Kõigis antud riikides aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda, mis veenis inimesi oma riigi vägevuses. Tänu tõhusale propagandale suudeti eksiteele viia ka teisi maailmariike ning sageli ei teatud tol ajal, kui halvasti nendes riikides oma inimesi koheldi ning milliseid kuritegusi toime pandi. Lisaks oli kõikides riikides allutatud majandus rangelt riigi kontrollile ning kehtestatud oli plaanimajandus. Majanduselu oli eelkõige orienteeritud sõjatööstusele. Algselt rakendati Nõukogude Liidus sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat, mille käigus konfiskeeris riik talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa suure rahulolematuse ning kasutusele võeti NEP, mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929. a. Stalini võimule tulekuga tehti aga NEP-ile lõpp ning taaskord algas julm hirmuvalitsus. Erinevalt Hitleri ja Stalini juhitud riikidest, puudus Mussolini Itaalias
Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...
Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – põhineb kontseptsioonil „nõudlus – pakkumine“. Põhineb konkurentsil ja ideel, et kui kõik saavad majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni
Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida– kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa – lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini “musta neljapäeva” tagajärjed. Töötuid oli
*Kujunes diktatuur *kehtestati ühepartei süsteem *Hitlerist sai diktatoorit ehk füürer *Sõna ja teised kodanikuvabandused kaotati *keelati abielu juutidega *Vaimuhaiged ei tohtinud lapsi saada *Noorte kasvatamine Hitlerjugendi kaudu Holokaust- Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiid(rahvus,hävitamine) Loodi sõjaväeline organisatsioon SS(Salapolitsei Gestapo ) Majandus 1.Tugev riigi kontroll 2.Arendas sõjatööstust 3.Ehitas kiirteid 4.Kehtestati plaanimajandus 4.aastakud Välispoliitika : 1.1935 tühistas Sksamaa ühepoolselt Versailles rahulepingu 2.viis sisse üldise sõjaväekohustuse 3.Loodi võimas armee Wehrmacht 4.Saksa-Inglise mereväe lepe, millega Suurbritannia lubas Saksamaa suurendada sõjalaevastikku 5.Saksamaaga liideti Saarimaa 6.Saksamaa Reini aladele sõjaväe 7.1936 teid sõjalise liidu (saksamaa,itaalia,jaapan) Eesti Vabariik 1920-1930 aastail
suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk. Stalin oli saanud suure võimu kogu riigis oma toetajate abiga, kelle ta ise oli ametisse pannud. Lõpuks oli tal täielik kontroll. Pidi algama plaanimajandus, kus riik jälgis plaani järgi tööstuste tootmismahtusid. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks. Töö koormus oli viidud üle võimete piiride, vaevu jagus toitu ja puhkeaeg jäi minimaalseks. Enamus surid sellistes tingimustes. Samal ajal korrigeeriti Stalin maailmarevolutsiooni strateegiat. Erinevalt Leninist, otsustas Stalin sõjalise jõu kasuks
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
Venemaal toimus 1918-1920 kodusõda, mille võitsid enamlased ehk punased. Peale Lenini surma sai Venemaa valitsejaks Stalin, kes tõrjus eemale kõik konkurendid ja kindlustas enda võimu. Ta oli karm mees. Kuna Stalin tahtis, et kogu maailm oleks kommunistlik, tuli teostada Maailma revolutsioon. Selleks alustas ta tööstuse eelisarendamist, loobus NEP-i poliitikast. Nii pidi Venemaa saama kiiresti tööstusriigiks. Tööstuse põhirõhk oli sõjatehnikal. Rakendati ka plaanimajandus. Kuna kommunistid eitasid eraomandit, siis toimus ka suur kollektiviseerimine. Kõik eraomadile tuginevad talumajapidamised ühendati vägivaldselt kolhoosidesse. Riigil polnud vaja ka inimesi, kes oleks võinud segada revolutsiooni teostamist või teisi inimesi mõjutada, et nad hakkaksid Stalini vastu, tehti vangilaagrid ning väga väga palju inimesi saadeti Siberisse. Inimesi hirmutati ka sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks.
- ajend: SLV võeti NATO liikmeks · lahkhelisid - vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berliin) - erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga) · tunnused: 1) võim ühel parteil, parteijuht ka riigipea - NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabariik - NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid 2) partei kontrollis kõike - nt kultuur, teadus, usk - julgeolekuorganid 3) majandus riigistatud - eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti - plaanimajandus (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud) 4) suur rõhk sõjaväele - nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8% aga NSV Liidus ca 1,8% elanikkonnast
võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3. Turumajandus- nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajakas on`nähtamatu käsi`. 4. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid. 5. Plaanimajandus algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele. 6. naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses. 3
ÜHISKOND Millised on põhimõtted, mida järgitakse järelvalve korraldamisel valitsejate üle? Idee pärineb Charles Montesquielt. (võimude lahususe printsiip). 1. Ühiskonna järelvalvest ei piisa, vajalikud on ka erilised kontrollülesandeid täitvad institutsioonid. 2. Võim peab olema jagatud mitme institututsiooni vahel, sest see loob vatastikuse kontrolli võimaluse 3. Järelvalveorganite nimetamise protseduur peab olema vaba pol. Mõjutustest, vastasel juhul võivad kontrollorganid saada valitsusparteide käsutäitjaks. Mil viiisil teostatakse järelvalvet seadusandliku võimu e. parlamendi tegevuse üle ? Üks kontrollimoodus on valitsejate käsutuses- saadikute tegevuse monitoring (seire). Muuta kuluaaritegevus võimalikult nähtavaks ja kontrollitavaks. Seadusandliku võimu tegevuse seaduskohasuse kontroll. Õiguslikku järelvalvet teostab riigi kõrgeima astme kohus...
Võim oli ühe, kommunistliku partei käes. Samas ei pruukinud see partei kanda tingimata kommunistliku partei nime. Võis olla ka rohkem kui üks partei.Võim parteis kulus pea- ehk esimesele sekretärile.Kommunistlik partei kontrollis kõiki riigistruktuure ja organisatsioone. Oluline roll oli julgeolekujõududel.Valimistel reeglina üks kandidaat, kelle poolt hääletas 99,9% kodanikest.Majanduse kõik harud olid valdavat riigistatud. Plaanimajandus. Kogu kultuurielu oli allutatud KP kontrollile ja suunistele.Suur osa riigi SKP-st läks sõjaväele. 1) Võim kommunistliku partei käes, kus tegelik võim peasekretäri käes (diktatuur). 2) Kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone kontrollis kom.partei, mida omakorda kontrollisid julgeolekuorganid. 3) Kogu majandus valdavalt riigistatud.Klassistruktuur: bürokraadid, töölised ja kollektiviseeritud talupojad.Oli plaanimajandus. 4)Kultuur tohtis teenida ainult sotsialistlikku
Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri roll kuulus partei peasekretärile Valimised: hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kanditaadi poolt demokraatlikke valimisi ei toimunud Plaanimajandus: pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse teisejärguline oli tarbekaupade tootmine riik reguleerib majandust tarbekaupade ja toiduainete defitsiit konkurents ja eraomand puudus 3. Nimeta Nõukogude Liidule iseloomulikke jooni a) Stalini ajal tugevnes isikuvõim jätkusid repressioonid toimus võimuvõitlus Stalini lähikonnas
1. Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. (Kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalne turvalisus, arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, kehtestati mitmesugused töötu- ja
Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus. USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia. Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm. Kolmanda maailma riikides oli majandus tavaliselt nõrk ning suurem osa inimesi elas viletsuses. Arenenud tööstusriigid: mida kujutab endast heaoluühiskond, kus ja millal see kujunes, millised probleemid ja miks tabasid arenenud riike 1970. aastail, millised muutused toimusid 1970. aastail
NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik inimeste vajadustega ei arvestatud. Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks pärast Mihhail Gorbatsovi tagasiastumist 1991. aastal. Iseseisvateks riikideks said: Armeenia, Aserbaidzaan, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzst...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa, sealjuures oli riigi majandus orieneeritud eelkõige sõjatööstusele ja teedeehitusele. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. Riik sekkus majandusse juhul, kui ettevõte kuulus juudile või eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. Majanduselu oli allutatud rangelt riigi kontrollile: riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu, lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi; kehtestati plaanimajandus (nelikaastad); rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks; ehitati tuhandeid kilomeetreid kiirteid. Need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd, mis tõstis suuresti Hitleri populaarsust. 1938. aastaks oli Saksamaa majanduskriisi tagajärgedest lõplikult üle saanud ja riigi kogutulu ületas eelmise kõrgpunkti. Tõusid ka palgad, vähenes tööpuudus, suurenes toidukaupade tarbimine ning kasvas rõivaste ja kodukaupade käive.
Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputsi sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega. Viimane andis innovatiivsetele inimestele võimalused kahjustatud majanduse taastamiseks. Hakkasid tekkima väiksemad ettevõtted ja elavnes kaubavahetus. Tänapäevaga võrreldes oli 18 aastat tagasi elu Eestis paljuski erinev. Praegune aeg on nii mõneski mõttes stressirohkem, kuna on tekkinud tööpuudus, mis tollel ajal probleemiks ei olnud. Inimesed ei pidanud muretsema homse päeva pärast. Töökoht ja eluase oli alati saada ning toit oli pidevalt laual
Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine – Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 – 1989
ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5. Mida näitavad SKP ja RKP
Anti passid ning küüditatud said tagasi kodumaale. 1950 EKP VIII Pleenum- täieliku Moskva võimu kehtestamine. ,,Kodanlik natsionalism" pleenumi eesmärk oli välja otsida, milline on kodanlik natsionalist. See oli tolleaegne sõimusõna riigivastane, suur kurjategija. Algas hirm, stalinistlik aeg, surutud ühiskond. Täielikult moskvameelsed juhid. Suurenes ideoloogiline surve MAJANDUS Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks 1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud ära. Otsiti kulakuid Industrialiseerimine suur-ja rasketööstuste rajamine, kaevandused, ei arvestatud Eesti oludega. Probleem võõrtööjõud. Eestis puudusid spetsialistid ja neid toodi NL-ist sisse, kuid teistest
Totaalne mobiliseeritus Kõigil oli sõjaväe kohustus Massiteabevahendite kontrollimonopol Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb. Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide
Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 1989
Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine, inimesi hoiti pideva hirmu all ning sõnavabadust piirati. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. NSVL oli tugev nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur, sest kommunistid võtsid üha enam võimu. Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit majanduskriisis vaevlevas riigis nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali
Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökon...
ka laste riided ning seda said lubada omale kõik. Üks halvemaid asju oli see kui koolis mingi kuri õpetaja oli ja sa sellele õpetajale ei meeldinud siis see õpetaja võis sind ka füüsiliselt karistada (joonlauaga vastu näppe lüüa). Tollel ajal õpetati välja selliseid inimesi keda parasjagu vaja läks näiteks raamatupidajad. Nõukogude aeg oli töökoht kohustuslik, kõigil pidi töökoht olema, sest plaanimajandus nägi nii ette (inimesed pidid olema võrdsed). Pildid Pildil on siis see nõukogude aegne joogiautomaat. Sajusaared osta.ee oksjoni kuulutus 2015 Lapsed kolhoosi põllul kartuleid korjamas. Õhtulehe artikkel 2020 Nõukogude aja tühjad poeletid. Õhtulehe artikkel 2012 Kasutatud Allikad Manjana K. (2022). Tik Tok. Vaadatud aadressil https://www.tiktok.com/@manjana_ Wikiwand. Loetud aadressil https://www.wikiwand.com/et/Eesti_NSV Endine töökaaslane
Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 Islandi väljak - Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev haljastatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel. _____________________________________________________________________ Iseloomusta NSVL süsteemi ( majandus, poliitika, õigused, vabadused ) ? 1988 perestroikas oli NSVL majandus põhjas, plaanimajandus ei vedanud ka vilja. Töölistel, puudus motivatsioon oma tööd hästi teha. 80ndate lõpus hakatakse vaikselt lubama eramajandusi. Seega hakkas tekkima ka omavaheline konkurents. Varem ei saanud kaupade hindu ei tõsta ega langetada. Nüüd see oli aga võimalik ning kaubavalik muutus mitmekesisemaks. Maal algab tööpuudus, sest kolhoosid läksid pankrotti. 90ndate lõpuks on edukamad maainimesed teinud aga oma farmi ning võtnud mõned töölised, kes siiski olid veel laisad tööd tegema
c) Nõukogude Liit vähendas kontrolli IdaEuroopa sotsialistlikeriikide üle d) Nõukogude Liit lõpetas sekkumise Afganistaani sõtta 6. Nimeta idabloki lagunemise põhjused! Nõukogude Liidu mõju vähenemine Varssavi lepinguorganisatsioon Nõukogude vägede riikidest välja viimine plaanimajandus + majanduslik allakäik massiliikumine 7. Missugused sündmused toimusid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus? 1986-1987 nn fosforiidikampa, st protestiliikumine Virumaale kavandatava fosforiidi kaevanduse vastu 1987 august MRPAEG loomine eesmärgiga tuua päevavalgele MRP salajase lepingu
Üliriikideks nimetati külma sõja ajal Ameerika Ühendriike ja NSV Liitu. Mõlemad olid suuremad kui Euroopa senised suurriigid, veelgi võimsamalt olid nad maailma teistest riikidest üle sõjaliselt. See asjaolu andiski põhjust neid üliriikideks nimetada. USA ja NSV Liit olid vastandliku ühiskonnakorraldusega riigid. Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata tohututele inim-ja materiaalsetele kaotustele Teise maailmasõja ajal tugevdas võit hitlerliku Saksamaa üle NSV Liidu positsioone maailmas. Vaieldamatu oli tema sõjaline võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat. 1948. a. jäi peale demobiliseerimist armee ridadesse ikka veel 2,9 miljonit sõjaväelast, mis oli arvuliselt niisama palju kui USA-l, Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku
II Nõukogude Liit (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1950. aastate lõpp-1960. aastate algus oli nn Hruštšovi sulaaeg (räägitud § 26 juures). Peale Hruštšovi tagandamist sai NLKP Keskkomitee uueks juhiks Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja
II Nõukogude Liit (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1950. aastate lõpp-1960. aastate algus oli nn Hruštšovi sulaaeg (räägitud § 26 juures). Peale Hruštšovi tagandamist sai NLKP Keskkomitee uueks juhiks Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
