Adolf Hitler (0)

Adolf Hitler
Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht, kellest sai Saksamaa diktaator aastatel 1934-1945. Ta sündis aastal 1889 Braunau Inni ääres. Adolf oli keskne juht natsismi välja kujunemises, II-maailmasõja alustamises ning holokaustis .
Adolfi vanemate Klara ja Aloisi peres kasvas kokku kuus last, kellest neljas oli tema. Omapärane on asjaolu, et tema vanemad olid väidetavalt sugulased. Oma haridusteed alustas ta algkoolis, kus käis kokku viis aastat. Peale seda astus üheteistkümne aastasena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta juba varemalt oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud, ebaõnnestunud.
Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et välja nuhkida salajast informatsiooni erinevate parteide ja ringikeste üritustel. Samal ajal saadeti ta ka propagandakõnelejate õppustele. 12. septembril 1919. viidi Adolf lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa töölispartei koosolekule, kus ta koheselt debattidel teravalt kaasa rääkida mõistis. Tal oli ebatavaline talent, mis täpsemalt seisnes selles, et Adolf suutis alati kaaslastele ka kõige ebameeldivamaid, jaburamaid mõtteid nii kaasakiskuvalt ettekanda, et viimased pea alati pead kinni hoides oma seisukohtadest loobusid ja füüreri ideedele käsi plaksutasid. Kõneledes jälgis teda iga silmapaar. Kui ta 31. märtsil 1920. aasta lõpuks sõjaväest vabanes, suutis sõnaosav mees ära elada juba vaid oma kõnemehehonoraridest. Sellise kindlameelsusega võttis Adolf juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks.
Natsid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisist jagu saada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu rahvas pidi teenima ning oma igapäevase tegevusega „toitma“ üht suurt eesmärki: tõsta riigi sõjalist võimekust. Selle elluviimiseks võttis riik suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu ja riigis kehtestati plaanimajandus . Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks, ehitati tuhandeid kilomeetreid kiirteid, mis võimaldaksid paisata sõjaväeüksusi ühest riigi otsast teise. Et aga taoline majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, vajas Hitler edaspidi võimukat sõda, et vajaliku tooraine jaoks finantstuge koguda. Kõiges negatiivses, mis tema juhitud riigis juhtus, süüdistas põikpäine diktaator juute , keda tema käe all hukkus terve II-maailmasõja vältel kokku ligi 6 miljonit. Hitler lasi rajada vangilaagreid, kus juute piinati, vägistati, näljutati ning tagatipuks tapeti . Selle toiminguga tahtis Adolf Saksamaal läbi viia genotsiidi, mis tal pea saja protsendiliselt õnnestus.
Adolf Hitler sooritas 30. aprillil 1945 Berliinis, salajases punkris enesetapu. Kui punaväed olid jõudmas Berliini alla, otsustas Adolf oma pikaaegse kaasa, Eva Brauni kätt paluda ning nad abiellusid. Füürer , nähes oma riigi lõplikku langemist, leidis koos naisega, et lähevad vabasurma. Nad neelasid mõlemad mürgitableti ja füürer suutis veel endale ka kuuli pähe lasta. Hiljem visati nad pommiauku ja valati bensiiniga üle. Põlenud surnukehad leiti Berliini vallutanud punasõdurite poolt täpselt kaks päeva hiljem.
Mina isiklikult arvan, et tänu heale kõnevõimele ning ebaharilikult julgele iseloomule , suutis ta koheselt võita oma parteikaaslaste ning tähtsamate riigijuhtide austuse. Juba noore mehena suutis ta kaasa rääkida parteikoosolekute debattidel ning selgelt oma äärmuslikke seisukohti välja käia. Adolf jäi poliitikutele eelkõige silma just oma nutikuse ning sõjameheliku tarkusega, mille pärast teda ka üheks ajaloo vägevaimaks juhiks peetakse. Teisalt leidub inimesi, kes selle kategooriliselt ümber lükkavad, pidades silmas tema julmust juutide vastu ning vastutuse võtmist miljonite süütute inimeste surmade eest. Tema omapärast militaartarkust kinnitab asjaolu, et Adolfi sõjastrateegiaid on kasutatud näiteks ka 21.sajandi militaaroperatsioonide läbiviimisel Lähis-Idas.
Lisa.
Adolf Hitler on andnud ka välja teose "Mein Kampf " ("Minu võitlus")