ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE ...
heaks Püha Peetruse Basiilika kallal. Maderno surma järel liitus Bernini juhitud rühmitusega ning lõpetas Madernol pooleli jäänud Palazzo Barberini juureehitused ja fassaadi. Tema tähelepanuväärsemad tööd on: San Carlo alle Quattro Fontane, Sant'Agnese in Agone, Sant'Ivo alla Sapienza, Oratorio dei Filippini 1652 1672 Barokk kirik Carlo Rainaldi kavandatud Piazza Navona, Püha Agnese hukkamispaik, Rooma Kiriku lasi ehitada paavst Innocentius X. Borromini töötas hoone fassaadi kallal aastatel 1653-1657. Muutis kahe torni vahelist kaugust ning muutis seinad nõgusaks. Ehituse lõpetas Carlo Rainardi poeg Girolamo Rainardi. On legend, et Bernini Nelja jõe fontääni Rio de Plata skulptuur on seetõttu küürus, et ta kardab kiriku fassadi kokkuvarisemist tema peale. Ehitatud 1637 1650 Hoone kuulus Oratooriumi kogudusele, mis loodi Filippo de Neri poolt. Selle järgi ka nimi.
keelt Talle on tähtis tema loomingu interpretatsioon https://www.youtube.com/watch?v=8as_BN5h5YQ Tunnustused 2007. aastal võtis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Grammy auhinna parima koorisalvestuse eest. Esitati Pärdi plaadi "Da Pacem" lugusi "Da Pacem" võtis ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias 2009 - Eesti Vabariigi Elutööpreemia 2010 - Baltimaade kuvandi rikastamise auhind(USA) 2011 - Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad 2011 - Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige Skulptor: Saeküla Simson Täname kuulamast!
AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. ...
Tööaastad, loominguperioodid · 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) · 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu · 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks · Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli · 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema- Anna Maria Mozart · 1787 suri Mozarti isa- Leopold Mozart · abiellus kaks korda LOOMING Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse Mozarti looming on Viini klassikutest kõige
araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast. Paavst kroonis vastutasuks Pippini kuningaks. Frangi riigi õitseng saabus Pippini poja, Karl Suure ajal. Ta valitses Frangi riiki 768-814. Kogu oma valitsusaja vältel ta viis läbi sõjaretki erinevatesse piirkondadesse. Kokku pidas ligi 50 retke, kus ka ise osales juhina. · KIRDE SUUND Vallutas enda alla sakside ala. Toodi ettekääne, et saksid on paganad, kuid
· Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil) · Saja aastane sõda 1337-1453 (musta surma katkuepideemia) · Kliima jahenemise periood. · Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM. · Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad. · Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2
Samuti mõistsid nad hukka sõjad ja surmanuhtluse. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna- Prantsusmaa aadlist. Aastal 1198 paavstitroonile asunud Innocentius III otsustas katarluse välja juurida. Kui esialgsed rahumeelsed missioonid nurjusid, alustas paavst 1208 katarite vastu ristisõda, kuhu suundusid paljud põhjapoolsed aadlikud, kes lootsid saada endale ketseritelt võetud maad ja varad. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamata lõplikult maa pealt pühkida. Pärast ristisõja lõppu, kui enamik täiuslikke oli tapetud, ei kadunud katarlus ometi, vaid jäi talupoegade seas püsima, küll aga mugandasid talupojad seda oma äranägemise järgi.
Inkvisitsiooni on erinevate autorite poolt nii kaitstud, kui ka laidetud. Inkvisitsioon loodi ketserluse ( ketseriks loeti usklikku, kes tundis küll katoliiklikku õpetust, ent sellegipoolest seda eitas) jälitamiseks ja väljajuurimiseks vägivalla, mitte veenmisega. Tuhanded mitte milleski süüdi olevad inimesed langesid inkvisiatsiooni ohvriks tänu pealekaebamisele või siis inkvisiitorite himust saada enesele nende varandus. Inkvisitsiooni kõrgeim juht oli Rooma paavst. Üldiselt andsid paavstid inkvisaatoritele piiramatu võimu tegutseda ja see tõigi kaasa süütute inimest huku. Oli ka riike kus inkvisitsioon sõltus vahetult kuningavõimust (Hispaania, Portugal). Kes olid inkvisiitorid ja mida nad enesest kujutasid inimestena ning kirikutegelastena? Inkvisiitorite peamiseks oli dominikaani ja frantsiskaani ordu, kuid leidus esindajaid ka teistest mungaordudest, vaimulike seast ja isegi selliseid mehi, kellel puudus vaimulik seisus.
peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg Rafael-Sixtuse madonna Kõrgrenessanss Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood
latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel. Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja ristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutuste kaudu valdusi saada. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade
idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt.
idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt.
Frangi riik aga lagunes sootuks. KATOLIKU KIRIK Diakon – madalaim vaimuliku amet; ta teenib missal, ristib ja laulatab Preester – koguduse juht, kes peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks
Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab
püstitamisega seotud probleeme. Kogu ülesande raskus paistab välja ka kuju hiiglaslikes mõõtmetes: pea kaalub 35,6 tonni ja on 3,7 m kõrge, mõlemad käed kaaluvad üle 9 tonni ja vahemaa ühe käe juurest teiseni on 23 m. Kuju toodi Pariisist kohale ja kaeti saponiidiga. Raadiotelegraafi leiutanud G. Marconi, kes oli kavandanud kuju valgustuse, õnnistas kuju sisse tuhandete kilomeetrite kauguselt Itaaliast Genova lahelt. Õnnistamist korrati 1965 a. paavst Paulus VI poolt, kui kujule paigaldati uus valgustus ja 1981 a. paavst Johannes Paulus II poolt, kui tähistati 50 aasta möödumist kuju paigaldamisest. Mööda raudteed saab sõita Corcovado mäele, kus lõpp-peatus on 40 m enne mäetippu. Sealt viivad 220 trepiastet kujuni, kus asub vaateplatvorm. PETRA HAUDADE JA KALJUDE LINN Petra see nimi tähendab kreeka keeles kaljut. Linn asub tänapäeva Jordaanias, ida pool suurest orust, mis ühendab Surnumerd Aqaba lahega.
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega
15.sajandi lõpul oli ta juba kuulus Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510
Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal
Tallinnast tuleb minna laevaga Soome Soomes tuleks jätta auto lennujaama parklasse Lennujaamas tuleb minna oma lennuki peale ja sealt reisida ümberistumisega Barcelonasse Lennu aeg oleneb lennufirmast ja ümberistumistest Sagrada Família kirik Suur katoliku kirik Barcelona üks suurimaid turistiatraktsioone Arhitektiks on Antoni Gaudi(1852-1926) Hakkas projektiga tegelema 1883. aastal Ehitus algas 1882 ja eeldatavasti valmib see aastal 2026 2010. aastal pühitseti kirik sisse paavst Benedictus XVI poolt Sagrada Família kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torre Agbar pilvelõhkuja Barcelonas 144,4 meetrit kõrge Kõrguselt kolmas hoone Barcelonas 38 korrust, neist 4 maa-alused Hoone valmis 2005. aasta juulis
KOLMAS RISTISÕDA Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. See oli kõige kuulsam ja esinduslikum ristisõda. Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid
BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: C...
Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Püha Miikael on inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Peaingel Miikael on Iisraeli kaitseingel, Saksamaa, Brüsseli ja Kiievi patroon. lohet tapmas hingede kaalujana Tulimõõk Oda Kilp Kaalud tasakaalu, õigluse, harmoonia, jumaliku kohtumõistmise märk Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril, seda nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi
Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid:
maatükk läks pojale edasi, aga maatüki ülemineku pidi kinnitama see, kes oli maatüki andnud. Talupoeg pidi maaomanikule makse maksma maksude eest osteti sõjavarustust · Karl Martell pani alguse feodaalsuhetele maa jagamine sõjateenistuse eest · Kuningaks sai Karl Martelli poeg Pippin Lühike. · 751. aastal viimane merovingide soost kuningas kõrvaldati troonilt ( ei tapetud, vaid saadeti kloostrisse) Paavst andis Pippin Lühikesele kuningatiitli. Pippin andis paavstile maad( kirikuriik ) · Pärast Pippin Lühikest sai võimule tema poeg Karl Suur. · Ta tegi 50 sõjaretke, et laiendada Frangi riiki · Kagusuunas langobardide vasu ning nende riik liideti Frangi riigiga · Teine suund, kuhu suunduti olid saksid ( paganad Reini jõe ja E vahel) · Sõjad sakside vastu kestsid aastakümneid · Niipea kui sõjavägi lahkus, alustasid saksid ülestõusu
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust),
Kordamisküsimused muusikaloo kontrolltööks Keskaeg Kust on keskaeg saanud oma nime? Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Roomast. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
looduses toimuvate sündmuste kujutamisel külgvalgust. Tema maalides on palju õhku, pintsel kerge, figuuride jaotus vaba. Veetes Itaalias kolm aastat muutub tema maalimisviis päris palju. Piigid Loodud 1634-1635. Kujutab sõda Madalmaade vastu. Hollandi kindluse Breda alistamist 1625. hispaanlastele. Nimi hispaania sõdurite piikide järgi Innocentius X Valmistatud 1650. Kujutatud 76- aastane paavst, kes oli raske iseloomuga. ,,Liiga sarnane" 1 parim töö Velazquezelt. Ketrajad Madriidi vaibatöökoda. Esiplaanil ketrajad tööl, tagaplaanil müügiruum. Tähtis tegevus mitte figuurid. Õuedaamid Autori tegevus õukonnaportretistina. Pilt ei sulgu endasse. Kuninglik paar ilmselt pildist väljas. Keskel infanta, kelle kohal 2 õukonnadaami, ees kaks kääbust ja koer. Tänan kuulamast !
· 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon".
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loo...
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10
Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna (Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus) ja see jäi varemeisse. Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kuid sellekohta puuduvad igasugused ajaloo allikad. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188x156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid
3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj
ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London
-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tõlgetega, mis tavaliselt võetakse kokku nimetuse alla Vetus Latina. VT ladinakeelne terviktõlge pärineb 4. saj. Tõlkija on kirikuisa Hieronymos (347-420), paavst Damasius I korraldusel. Struktuur Vana Testament sisaldab kolme liiki tekste: 1. Juudi seadused "Seaduse raamatud" e. "Toora"e. "Pentateuch" e. "Moosese seadused" 2. Ajaloolis-müütilised jutustused maailma loomisest "Prohvetiraamatud". Autoriteks on juutide poliitilised ja usulised juhid, jutustused käsitlevad suures osas nende tegevust. 3. Poeetiline osa pealkirjaga "Kirjad".
võisid abielluda. Õigeusus oli olulisel kohal munklus, kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid. Miks kirikud lõhenesid? Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5 olulisemat krikupead olid võrdsed. Aegamööda paavstide võim kasvas - süvenes lõhe ida ja lääne vahel. 1054. aastal algas nn suur kirikulõhe e skisma. Miks? Paavst pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh vastas samaga: kristlik kirik läks kaheks (katolik,õigeusk). Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Araabia poolsaarel rändkarjakasvatajate e beduiinide seas. Uskusid paljudesse jumalatesse e polüteistlik. mingi 360 jumalat, püha puud, kivi,allikat kummardasid. Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7
8 Prantsusmaal on samuti üks ja sama sümbol mõlemal euromündil. Nii ühesel kui ka kahesel euromündil on kujutatud Joaquim Jiminez’i puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ning riigi moto "Liberté, Egalité, Fraternité" (vabadus, võrdsus, vendlus) Itaalia euromündid Kahesel euromündil on kujutatud Raffaeli joonistatud portreed Dante Alighierist, mida hoitakse Vatikani palee paavst Julius II järgi nimetatud tiivas. Mündil kujutatud Dante Alighieris oli poliittegelane ja Itaalia üks kuulsamaid 13 sajandi kirjanikke ja poeete. Tema üks kuulsamaid teoseid oli „Jumalik komöödia“. Ühesel euromündil on kujutatud Leonardo Da Vinci kuulsat joonistust „Vitruviuse inimene“ ideaalsetest proportsioonidest. Da Vincit peetakse maailma kuulsaimaks maalikunstinuks. Lisaks sellele oli ta veel leiutaja ja astronoom. Joonistus "Vitruviuse inimene" illustreerib
· Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas
09.11 EELUGU Ristisõdade ajastu 11-13.sajandil. Sakslaste "Drage nach Osten" 12.sajand. 1143 (1159) Lüübeki rajamine. Saksa kaupmehed Ojamaa ja Väina jõe kaudu Venemaale Järgnevad misjpnärid Väina jõe süüdmealale (liivlaste ala) ja maa taotlus. MISJONÄRID 1184 - Meinhard ristiusku kuulutama 1186 - Meinhard Liivimaa piiskopiks 1196 - Berthold Liivima piiskopiks 1199 - Albert piiskopiks 1199 - Rooma paavst Innocentus III kuulutab välja ristisõja Liivimaal. 1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL
14. sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul valmis seal neljatiivaline suletud konvendihoone. Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval: 1. Et ordu oli katoliikliku kiriku osa, mille eesotsas on Rooma paavst, langetas Rakvere ordulinnus paavst Johannes Paulus II mälestamiseks oma tornilipu poolde masti. 2. Korraldatakse turniire nagu vibulaskmine. 3. Rakvere Ordulinnuses asuva muuseumi igavust peletatakse põrgu- ja piinakambriga. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus 2. http://www.postimees.ee/080405/online_uudised/162330_foto.p hp 3. http://www.kuldnool.ee/old/?op=news&id=418 4. http://www.tegutse.ee/turism/?
inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele
Selleks jagas oma sõjameestele maatükke Oli läänisüsteemile alusepanija 9. Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike. (Karl Martelli poeg) sai võimule nii, et tema valitsusajal (741-768) tugevnesid Frangi valitsejate suhted paavstidega. Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks. Pippin läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma, võiduka retke järel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile ning pani 756. a. aluse kirikuriigile
Ta juurdles seda seletust mõnda aega, kui lõpuks ta mõistis, et võti vaimseks päästmiseks pole mitte jumala kartmine ega orjastamine religioossesse usuõpetusse, vaid uskuda, et usk üksi tooks pääste. See periood märgistas väga suure muutuse tema elus ja algatas reformatsiooni. (Biography.com editors 2016) 3 3. Kõrvaleheitmine Rooma katoliku kirikust 1517. aastal teatas paavst Leo X uue vooru patukustutustest, et aidata ehitada Püha Peetruse basiilikat. Sama aasta 31. oktoobril lõi vihane Martin Luther 95 väitekirjaga paberi ülikooli kabeli uksele (sel samal päeval tähistavad luterlased usupuhastuspüha). Kuigi ta oli kavatsenud, et need oleksid arutelu punktid, ’’95 teesi’’ kuulutasid välja patukustutuste laastava kriitika, laostades inimeste usku. Luther saatis ka koopia peapiiskop Albertile, et too lõpetaks patukustutuste sedelite müügi
sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1468.a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada kunstiväärtusi sakraalehitistes. 15. 18. sajand Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril 1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid. 18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad. Sellest ajast Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetaja Johann Christoph Brotze
inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning ka
See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad *Kõrvalpiht individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis *Simoonia kirikuametite müük
Liivimaa ristisõda, kui pöördepunkt Eesti ajaloos Liivamaa ristisõda on tuntud enamasti Eest Muistse Vabadusvõitluse nime all, leidis aset 13.saj. Liivimaa ristisõda avas ristisõdade ajastu.Laienesid kirstliku maailma piirid ja taheti paganlusega lõpp teha.Alguses tuldi Eesti aladel kaupa müüma, kaasa aga saadeti ka munk, kelle ülessandeks oli usku levitada.Liivlasedvõtsid ristiusu vastu , kuid peagi halvenes läbisaamine ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Liivlaste maaala vallutati kiirest ja pandi Eesti vastu võitlema. Ettekäändeks toodi see, et Ugandlased olid röövinud Pihkvasse suunduvat saksalte rongi.Ugandlased ei tunnistanud ennast süüdi ja samal aastal teigid sakslased esimese rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri
novembril, püha Nikolause surmapäeval 6. detsembril ja püha Nikolause säilmete ümbermatmise päeval 9. mail. Millest meile meie giid rääkis pikemalt oli fragment Bernt Notke Surmatantsu-maalist. See maal on siiamaani mul silme eest, nimelt just sellepärast, et seal olid need huvitavad luukered inimeste vahel. Inimesed olid erinevad kuningad, talupojad, aadlikud, paavstid. Sellest maalist sain ma aru nii, et ole sa kes tahes, kas paavst või tavaline inimene, siis surma eest ei põgene sa kuskile. Minumeelest oli see reis väga tore, ning võiks tihedamini kuskil ekskursioonil käia!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
