10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam
1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast, nn õilisvabadest. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. 3. Kolmas seisus ehk laboratores- need, kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhilised töötajad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam- vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa rikkustest tootsid talupojad, oli kõrgkeskaegne ühiskond agraarühiskond. Õiguslik ja sotsiaalne süsteem Mõisniku peale ei saa kaevata Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust
Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid ette järjekordse retke Pühale Maale, Jeruusalemma. 6. Esimene ristisõda ja aselle tulemused - 1096-1099 - Jeruusalemma vallutamine - Philippe Teine - Moodustati Jeruusalemma kuningriik - Damaskise piiramine - Ebaõnnestumine poliitiliselt ja sõjaliselt 7. Miks jäi Teise ja Kolmanda ristisõja põhieesmärk saavutamata? - Teises ristisõjas said väed lüüa Türklaste käest, Püha Maa jäi moslemite kätte. - Kolmandas ristisõjas oli Kristlased alguses üsna edukad, kui läksid peagi riidu sõjasaagi pärast
sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt.
ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks. II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa-Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad
Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile aeg-ajalt raskusi, oli Püha Rooma riik X-XII sajandil siiski tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning
Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid