6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris?12. 7.Mis on kristallvõre defekt? Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korraparast. 8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? Difundeeruva osakese suurus, dif. mehhanismist, temp, aine kristallmodifikatsioon 9.Joonistage võimalikud metallide tsoonistruktuurid? 1)valentstsoon on vaid osaliselt täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? kus h -- blancki konstant, -valguse lainepikkus, -valguse sagedus. 11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas?v= 112.Analüüsi piiramatu
(disjunktsioon), loogiline kus seda hoitakse seni, kuni andmesiinile oma mäluregistri etteantud kujuga impulsspinget, korrutamine (konjuktsioon) ning käsudekooder ta ära tunneb * bittide olekud. Samuti toimub või loendab sündmusi. DMA loogiline alternatiiv ehk välistav juhtautomaat- käsu järgi määrab andmesiini kaudu andmevahetus kontroller on ette nähtud otseside või. Nende põhifunktsioonide juhtautomaat protsessori protsessori ja mälu vahel
EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger
SOOJUSHULK Q J ERISOOJUS c J/kg*K SULAMISSOOJUS J/kg AURUMISSOOJUS L J/kg MASS m kg TEMPERATUUR T või t K või C Agregaatolekud-aine tahke, vedel ja gaasilised olekud Reaalne gaas- gaas mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist(reaalselt eksisteeriv gaas) Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunelime soojusliikumise tagajärjel Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel Konvektsioon- ????? Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel
Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika, semantilise võrgu esitus. Semantiline võrk on mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid. 34. Statistilised meetodid masintõlkes. 35. Päringud loomulikus keeles. 36. Semantiline koosvõime. Eesti tegevused semantilise koosvõime alal. Avaandmed, linkandmed, semantiline veeb. Semantilise koosvõime all mõistetakse tarkvarasüsteemide võimet teistelt infosüsteemidelt saadud andmeid adekvaatselt kasutada
Kasutatakse signalit entity, architecture sees ja variable-t process, function-i sees. 75. Milleks kasutatakse VHDL keeles TEXTIOd? Failist lugemine, kirjutamine. Failist loetud tulemuste võrdlemine eeldavate tulemustega, laadida ja kirjutada mälu sisu faili. 76. Mis erinevus on Mealy ja Moore masinatel? Mealy olekumasin sõltub nii sisendist, kui ka hetke olekust ja Moore masin sõltub ainult hetke olekust. 77. Kirjutage Moore masina baasil stopperi (Omab ainult ühte nuppu – olekud start, stop, reset, start jne) olekudiagramm. Alguses on S0. Kui on S0 ja btn on 1, siis liigub S1-te. Kui on S1 ja btn on 0, siis liigub S2. S2 tähendab, et stopper loendab. Kui on S2 ja btn on 1, siis liigub S3-e. Kui on S3 ja btn on 0, siis liigub S4-ja. S4 tähendab seda, et stopper on stop seisundis. Kui on S4 ja btn on 1, siis liigub S5-te. Kui on S5 ja btn on 0, siis liigub S0-i. S0 on reset seis.
Veeauru küllastusrõhk - (psat) antud temperatuuril õhus olevatele vee molekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna Pa; Suhteline niiskus (RH) õhu veeauru osarõhu suhe küllastusrõhusse;õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe; Küllastustemperatuur (tsat, °C) temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid. 7. 8. Peamised kliimakoormused (loetleda). Temperaruur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus, soojuskiirgus, tuule suund ja kiirgus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, sademete ja temperatuuri koosmõju (jäätumise ja sulamise tsüklid), niiskustootlus, ventilatsioon. 9. Sisekliima ja selle mõjud. 10
(mitte aga hiir, klaviatuur ja ekraan) enamat end module spetsifitseerimisel), Käitumuslik hierarhia module p2: Tarkvara on saadaval: SINTEF, Telelogic, Näited: olekud, protsessid, protseduurid. ............ Cinderella Mitmed sardsüsteemid peavad vastama reaalaja Struktuurne hierarhia end module (www.cinderella.dk).
ooteaja tekkimise tõenäosused: E 2,1 a=a a2 keskmine järjekorra pikkus: L1= 1-a as keskmine ooteaeg kõigi saabuvate klientide jaoks: W 1= 1-a 21. Ahelkommutatsiooniga sidevõrgu mudel. Marsruudid. Olekute ruum. Mitteblokeerivad olekud. Selle mudeli tuleb vaadelda kui kadudega mudelit. Kus on olemas j kahepoolset ühendust sõlmede vahel ja iga ühendus sisaldab n(j) kanalite arvu. Marsruut kõige võimalikke ühendusteede arv võrgu kahe sõlme vahel. Sidesüsteemi olekute ruum S kõigi võimalikke olekute kogum. S on lõplik suurus kanalite arvu lõplikuse tõttu. Kõned ei blokeerita, kui marsruudil r sisalduvas igas ühenduses j on vähemalt üks vaba sidekanal. 22
. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja
salvestatud olek. *See aeg on lisakulu, vähendab rakendustele jäävat protsessoriaega. *Kuluv aeg sõltub protsessori võimalustest. Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemi haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsesside liigitamine *Järjestikulised ja paraleelsed *Tekitajateks ja tekitatuteks *Sõltuvad ja sõltumatud *Sünkroonsed ja asünkroonsed Lõime olekud *New- uus lõim. *Runnable- töötav. *Blocked- blokeeritud. *Dead- tegevuse lõpetanud. Rutiin *Rutiin *programm või programmi osa, mis võib leida mingit üldist või sagedat kasutust, regulaarselt korratav toiming, tööle rakenduv koodisektsioon programmis. Planeerija. *Planeerija valib valmis protsesside nimekirjast sobiva ja annab talle protsessoriaja. *Planeerimisotsuseid võidakse teha järgmistes situatsioonides. -1.Protsess läheb tööolekkust ooteolekusse -2
· akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. POORSUS · Poorsus on pooride maht tahkes kehas · eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka · poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta.
põlemisel standardtingimustel vabanevat soojushulka. 19. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. · TD II ütleb, et ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. · Termodünaamilised protsessid: 1) pööratav protsess protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi; 2) mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras. 20. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus. · Entroopia on suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. · Avaldised pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral.
niiheaste üksikud inimesed, kui terwe inimese sugu siia maa peale loodud, selle pärast ei ole ka kellegil õigus waimuund magama jääda. /.../ Sõna, emancipirt ärgu kartku siin aga weel keegi, meie Eesti pinnal ei ole sellel weel wähimatki tähendust. Kui ka eesti naisterahvas ligi sada aastat waimu hariduses põlvest põlwe edasi tungida katsuks, siiski ei jõuaks ta weel praeguste teiste kultuurmaade naisterahvaste waimuhariduse tipuni, sest; meie terwe maa ja rahhwa olekud sünnitavad sellele teele ära wõitmata takistusi ette. Selle pärast jätku ka targad mehed, kes meie naisterahwast oma hariduste hakatuste teedelt juba wõera hirmutus sõnadega tagasi tõrjuda tahavad, sõna emancipirt üsna pruukimata tall ei ole Eestimaal juure wõimugi! Paraku on vist Lilli Suburgil rohkemgi õigus, kui me seda tahaksime. Ka 1930ndail, pea 50 aastat hiljem, kuulub nt Pallase Kunstiühingusse üksainumas naiskunstnik Karin Luts
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q...
koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks, mis moodustavad kogumiku (energiatsooni) 7. Materjalide neli võimalikku tsoonistruktuuri? 8. Millised on metallide tsoonistruktuurid? 1) täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon osaliselt kattuvad, 2) valentstsoon vaid osaliselt täidetud elektronidega 9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtidele ja isolaatoritele? olekud valentstsoonis on täidetud ja puudub kattumine valents- ja juhtivustsooni vahel. Valents ja juhtivustsoon on eraldatud teineteisest nn. keelatud tsooniga. . 10. Miks metallid on väga head elektrijuhid? Üldiselt on elektrivälja poolt antav energia küllaldane, et suurt hulka elektrone metallides ergastada neile vabadele olekutele ja seetõttu on metallid hea elektrijuhtivusega 11. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal
Eksperiment ja Bohri teooria Kuna Bohri teooria oli teoreetiline ja põhines postulaatidel, mis olid vastuolus klassikalise füüsika põhimõtetega, siis oli vaja eksperimenti, mis seda teooriat kinnitaks Eksperiment · J. Franck ja G. Hertz 1913 · Eesmärk - kontrollida aatomite statsionaarsete olekute olemasolu · Idee kui aatomile anda mingi hulk energiat, siis juhul, kui statsionaarsed olekud on olemas, võtab ta vastu ainult teatud portsjoni, mis vastab kahe statsionaarse oleku energiate vahele. · Katses pommitati elavhõbeda aatomeid neile energia andmiseks kiirendatud elektronidega, mis olid elektrivoolu tekitajateks gaasis · Vaadeldi voolutugevuse sõltuvust pingest · Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V
Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid- Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. o Termodünaamiline protsess Termodünaamiline protsess- kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (gaasi lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris). Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad ( leiab aset kui kaks (lõplikul määral) erineva temperatuuriga keha kontakti viia) o Süsteemi siseenergia ja selle muut
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Valguse difraktsioon. Difraktsiooninähtuse seletamine lähtudes Huygensi-Fresneli printsiibist. Difraktsioonvõre. Difraktsiooniga seotud nähtused ja nende kasutamine. Interferentsi ja difraktsiooni jälgimise tingimused. Polariseeritud valgus ja selle saamine. Polaroidprillid ja LCD ekraan. 12. KLASS "20 sajandi füüsika" (60h) Aatomifüüsika. Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel. Vesiniku kiirgus. Bohri aatomimudel. Bohri postulaadid. Statsionaarsed olekud. De Broglie hüpotees. Mikroosakeste lainelised omadused. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Mikromaailma täpsuspiirangud. Kvantarvud. Pauli printsiip. Aatomi kirjeldamine nelja kvantarvuga. Elementide perioodilisuse süsteem. Mikromaailma uurimisvahendid: elektronmikroskoop, tunnelmikroskoop, aatomjõumikroskoop. Tahkise struktuur. Energiatsoonid tahkises. Lubatud tsoon ja keelutsoon. Metalli, dielektriku ja pooljuhi elektrijuhtivuse seletamine lähtudes tsooniteooriast. Kiirgus ja spektrid
9. Termodünaamika II alus (printsiip) a. Ringprotsess. Pööratav ja mittepööratav protsess b. Carnot’ ringprotsess ja selle kasutegur c. Termodünaamika II alus (printsiip) d. Entroopia ja süsteemi oleku tõenäosus A. Ringprotsess. Pööratav ja mittepööratav protsess Pööratav protsessi saab teostada vastupidises suunas nii, et süsteem läbib vastupidises järjekorras kõik samad olekud, mida ta läbis pärisuunas. Pärast protsessi ja tema pöördprotsessi ei tohi keskkonda jääda mingeid muutusi. Pööratav saab olla ainult tasakaaluline protsess. Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses lähenduses pidada pööratavaiks. B. Carnot’ ringprotsess ja selle kasutegur
Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasiline- puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. 6. Aine omadused. Füüsikaline- omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
vahega. Peakvantarvule n = 1 vastab elektroni madalaim, tuumale lähim orbiit ja aatomi põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne, seega aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Seda väidet nimetatakse energia miinimumprintsiibiks. Energiat, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule, nimetatakse energiatasemeks. Aatomi kõiki teisi olekuid nimetatakse ergastatud olekuteks, milledele vastavad peakvantarvud n = 2, 3, 4... Need olekud on ebapüsivad, lubatud ergastatud olekust suundub elektron põhiolekusse, kiirates energiat. Vastavalt kokkuleppele kujutatakse energiatasemeid horisontaalsirgetena nii, et süsteemi "elektron - tuum" vastastikmõju potensiaalne energia on null siis, kui elektron on tuuma mõjupiirkonnast väljas. Sel juhul on aatom ioniseeritud.Tuumale lähenemisel aatomi potensiaalne energia arvuliselt väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo
Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3 > Tavaline raskbetoon 18002500 > Mullplast 15200 > Graniit 25002700 > Jää 900 > Harilik tellis 16001800 > Puit (mänd, kuusk) 400600 > Vesi 1000 > Silikaadtellis 17001900 > Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali > Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90% > Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus
105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? Termodünaamiline protsess võib olla kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (seejuures ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond taastub oma algolekus). Pööratav on niisiis lõpmata aeglane protsess, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala, temperatuur jne) lõpmata väikese varieerimise toimel. Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes
-mool. 1 mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule, ioone, elektrone ...) kui on kaheteistkümnes grammis 12C-s: 6,022.1023 osakest (Avogadro arv, NA) Keemilistes reaktsioonides loendatakse seega molekulide asemel moole. Mooliga on seotud molaarmass (M) - ühe mooli aine mass grammides. See on arvuliselt võrdne molekulmassiga. Põhiolekud : gaasiline ; vedel ; tahke Muud olekud haruldased või tehisolekud, vajavad ekstreemseid tingimusi: plasma (ioniseeritud gaas) ; superkriitiline vedelik (kõrgel temperatuuril ja rõhul vedeliku ja gaasi vahepealne olek) Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest: Puhas aine ja segu Puhas aine ehk aine kitsamas mõistes - süsteem (objekt, ese), mis koosneb ainult ühe aine molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest. Puhta aine koostist saab
süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel seguneda; *molekulide liikumine piiratud; *molekulide vahekaugus väike;
süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel seguneda; *molekulide liikumine piiratud; *molekulide vahekaugus väike;
Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus-temperatuuril. Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t]. Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus, kogukiirgus), soojuskiirgus, tuule suund ja kiirus, õhurõhk ja
Liikumine annab kineetilise energia. Osakeste kineetiline ja potentsiaalse energia annavad kehale siseenergiat. Molekulide soojusliikumine: Tahkistes molekulid võnguvad tasakaaluasendite ümber. Vedelikes lisaks võnkumisele edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. Gaasides toimub molekulide pidev kaootiline liikumine ja põrkumine teiste molekulidega. Molekulide liikumiskiirus on suurusjärgus 100 – 1000 m/s . Vaba tee pikkus (põrkest põrkeni) on u. 10−7 m. Aine olekud Tahke Vedel Gaasiline Plasma Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule. Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt. Ei muuda ruumala ega kuju. Ei ole kokkusurutav. Ei voola. Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt.
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
kus E2 on kõrgema ja E1 madalama taseme energia. Vesiniku aatomi üleminekud. Kvantfüüsika aatomipilt. Mõnede Schrödingeri võrrandi lahendeina saadud elektroni seisulained vesiniku aatomis on kujutatud selle slaidi alumises osas olevatel joonistel. Pildid on arvutustulemuste graafiline esitus. Kujutise heledus sümboliseerib elektroni leiutõenäosust vastavas ruumipunktis. Neid kujutisi nimetatakse ka elektronpilvedeks. Elektroni olekud määravad kolm kvantarvu n peakvantarv l - orbitaalkvantarv ml magnetkvantarv Elektroni keskmise kauguse tuumast määrab peamiselt peakvantarv Elektroni spinn Aatomite spektrite eriti täpsel uurimisel selgus, et paljud spektrijooned on lõhestunud moodustades nn.dublette. Nähtuse seletamiseks tuli senise 3 kvantarvule lisaks võtta kasutusele 4. Kvantarv, millel vatsavalt joonte kahestumisele võib olla 2 väärtust: +½ ja -½
talvine temp -75´C, suvine -130´C Punased objektid näivad punasena, sest 5. Niiskus mägedes ja ekvatoriaalses vöötmes 15-20 nad neelavad kogu nähtava valguse peale Termosfäär – temp. Kasvab kuni 200-300 km, virmalised punase jne Vee eri olekud. Kiirgusbilanss. Mustad pinnad neelavad valgust kogust Vedel, gaasiline, aur Keha poolt neelatud ja keha poolt kiiratud nähtavas spektri piirkonnas ja ei peegelda Sublimatsioon – jääst auruks kiirguste vahe. Atmosfääri ülipiirile saabub seda 2. Soojus
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht. 19. Hüdrosfäär. Mis on vesi, tema olekud ja iseloomustavaid karakteristikuid, soolase ja mageda vee jaotus. Tähtsamad veereservuaarid (mered, jõed, põhjavesi, liustikud jm). Maailmameri, selle jagunemine meredeks ja ookeanideks (suurus, sügavus). Merede jaotus avatuse põhjal. -Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.* Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5
tasakaaluliste olekute jada. Süsteem on alati väga lähedal tasakaalulisele olekule. Kvaasistaatiline protsess on idealisatsioon, kuid reaalset protsessi saab vaadelda kvaasistaatilisena, kui see kulgeb lõpmata aeglaselt. Reaalsetest protsessidest on kvaasistaatilisele väga lähedal gaasi paisumine sisepõlemismootori silindrites, õhu hõrenemine- tihenemine helilainetes. Pööratav protsessi saab teostada vastupidises suunas nii, et süsteem läbib vastupidises järjekorras kõik samad olekud, mida ta läbis pärisuunas. Pärast protsessi ja tema pöördprotsessi ei tohi keskkonda jääda mingeid muutusi. Pööratav saab olla ainult tasakaaluline protsess. 55. Termodünaamilise süsteemi töö. Ideaalse gaasi töö. Gaas avaldab anuma seintele jõudu, mis on arvutatav rõhu ja pindala korrutise kaudu. Kui selle jõu mõjul nihkub üks sein(näiteks kolvis), siis elementaartöö on võimalik arvutada järgmiselt: dA = pS ds = p dV ,
1.2. Aine erinevates olekutes * Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil. Aine ehituse mudel Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed Osakestest (molekul; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist aatom; ioon). liikumises. vastastikku. * Aine olekud: Aine olek Tahke olek vedel olek gaasiline olek plasma olek -) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrapäraselt; 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt üksteise kõrval; 3. Aine osakesed on üksteisega seotud (vastasmõju jõud); 4. Aine osakesed võnguvad vaid kohapeal; 5. Aine osakesed ei saa kohalt lahkuda; 6. Kui aine on tahkes olekus, siis
Klassikalise termodünaamika aluseks on 2 printsiipi (vahel tuuakse neid siiski 3). Termodünaamika I printsiip: Süsteemile antud soojushulk Q läheb süsteemi siseenergia muuduks U ning töö A tegemiseks välisjõudude vastu: Q=U A . (4.1) Pööratav protsess - protsess, mida saab teostada algsele suunale vastupidises suunas nii, et süsteem läbib kõik samad olekud, mis pärisuunas, kuid vastupidises järjekorras. Kuivõrd süsteemi oleku fikseerimiseks peab süsteem kui tervik olema tasakaalulises olekus, siis on läbib süsteem nii päri- kui ka vastusuunas tasakaaluliste olekute jada, st protsess on tasakaaluline. Seega, pööratav protsess on tasakaaluline protsess. Pöörataval protsessil on järgmine omadus: kui süsteemi üleminekul olekust (1) olekusse (2) saab süsteem soojushulga Q ning teeb tööd A, siis
1 Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks
protsessid Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td II seadusel: Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda nii, et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult vastupidises järjekorras ja jõuab algolekusse tagasi Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja keskkonna vahel. 31. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus
mitmetähelisi sõnu. Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks, kusjuures protsessis etendab olulist osa automaadi sisemine olek antud hetkel. Iga järgmine olek oleneb eelmisest. Et väljundsignaalide ja olekute vahetumine toimuks soovitud korrapärasusega, tuleb automaadi mällu salvestada programm ning ette anda algolek hetkel t = 0. Kuigi kõigi diskreetsete automaatide olekud ja signaalid muutuvad diskreetsetel hetkedel, liigitatakse automaadid sõltuvalt nende ajalisest käitumisest sünkroonseteks ja asünkroonseteks. Sünkroonsetes automaatides toimivad sisendsignaalid täpselt fikseeritud hetkedel, automaadi sisemine olek muutub aga ajal, mil sisendsignaalide toime puudub. Ajahetkede fikseerimiseks on sünkroonses automaadis olemas taktiimpulsside generaator. Asünkroonsetes automaatides toimub olekute
Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia – aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia – aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas – aine erinevate omadustega olekud Faasisiire – protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks
e) Näiteks: klaas, rasv, või, pigi, kautsuk. Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks
2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteisest eraldatud füüsikaliste eralduspindadega. Nt. suhkrulahus ja jää. Suhete alusel keskkonnaga jaotatakse süsteemid: Isoleeritud — süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga energiat ega massi. Suletud — süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga energiat, massi ei vaheta. Avatud — süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka massi. Süsteemide olekud on üheselt määratud olekuparameetrite ja funktsioonidega. Olekuparameetrid — makroskoopilised suurused, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Kindel parameetrite kombinatsioon määrab süsteemi oleku. Olekuparameetrid: p — rõhk T — temperatuur V — ruumala n — aine hulk Igasugune parameetrite muutus on termodünaamiline protsess ja nende muutus viib uue oleku tekkele. Olekufunktsioonid — suurused, mille väärtus on üheselt määratud ainult süsteemi olekuga ega sõltu
Mudelid on kas materiaalsed või abstraktsed. Mudelites nagu süsteemideski, võib üheks muutujas olla aeg. Sellest tulenevalt on mudelid pideva ajaga või diskreetse ajaga. Ulatuslikult kasutatakse matemaatilisi mudeleid. Põhilised lihtsustamise printsiibid: muutujate agregeerimine, ekvivalenteerimine, sõltuvuste lihtsustamine, süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused. Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse tema realisatsioonist, tulevikus toimuva puhul aga prognoosist. Protsesside (x(t)) liigitamine pidevuse alusel: 1 pideva aja ja pideva väärtusega protsessid 2 pideva aja ja diskreetse väärtusega protsessid
KONVERGENTS JA PARALLELISM Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkondades elavate, kuid evolutsiooni erinevatel harudel olevate organismide vormi ja käitumise vahekorda. Siit ka see, et iga keskkonna jaoks pole vaid üks sobiv liik. Lehekülg 13 Meie maismaa taim- ja loomkatte määrab ära vee erinevad olekud. BIOOMID Tundra. Põhja polaarjoone ümbruses, ka Lõuna poolkera arktilistel saartel. Iseloomulik on igikelts, vesi enamuse ajast tahkes olekus. Tüüpiline tundra floora koosneb sammaldest, samblikest, tarnadest, vaevakask, paju (kasvavad pahkluust mitte kõrgemale). Faunast: sääsed, polaarrebane, närilised, põhjapõdrad. Taiga. Põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala läbi P-Am üle Aasia. Vedel vesi puudub suurem osa aastast
..255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks in- ja outliideste adresseerimiseks. Kõik in ja outliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216=65535 baiti=64Kbaiti(220=1Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt
loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur - Loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. Sisendid, väljundid, olekud, üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm – milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm – hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat – milles algoritmi säilitatakse püsimälus 39.Aritmeetika . Loogika seade (ALU) Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
