Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2
kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine verre jämesool - seedimata toidujäänuste kogunemise koht pärak - toidujäänuste väljutamiseks
piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just
21. MILLINE VERI VOOLAB A) KEHA VERESOONTES B)KOPSUARTERIS C)KOPSUVEENIS D)BRONHIAALSETES ARTERITES E)BRONHIAALVEENIDES- A) KEHA VERESOONTES- ARTERIAALNE B) KOPSUARTERITES- VENOOSNE C) KOPSUVEENIS- ARTERIAALNE D) BRONHIAALSETES ARTERITES- ARTERIAALNE E) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE 22. SELGITA STARLINGI SEADUST- MIDA SUUREM ON SÜDAME DIASTOOLNE MAHT, SEDA SUUREM ON LÖÖGIMAHT, JA MIDA VÄLJAVENITATUM ON SÜDA, SEDA SUUREM ON KONTRAKTSIOONIJÕUD. 23. NEELU PIKKUS- NEEL ON um. 12 cm PIKK ÕÕNESELUND(lad.k. PHARYNX). 3-OSALINE: 1) NINAMINE 2) SUUMINE 3) KÕRIMINE OSA 24. KUS TEKIB SAPP- MAKSAS, MAKSARAKUD TOODAVAD SAPPI 25. KUS PAIKNEB SÖÖGITORU- PAIKNEB HINGETORU TAGA JA LÜLISAMBA EES NING LÄBIB DIAFRAGMA. 26. KUS TOIMUB ELEKTRIIMPULSS INIMESE SÜDAMES?- SIINUSSÕLMES (60-80) 27. NIM. MIS FAASIL NÄEB INIMENE UND- PINDMISEL FAASIL 28.MENARHE- ESIMENE MENSTRUATSIOON (TOIMUB TAVALISELT 12-13 AASTASELT) 29. PERIFEERNE- ÄÄRMINE, ÄÄRES
muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 m ja laiuseks 0,5 m , paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et, paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (suurem laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine 62 kanali poole , ja paisu pinge tugevam tüüriv toime. Ka tuleb arvestada, et tõkkekiht ehk laengukandjatest vaesustatud tsoon on neelu pool laiem, kuna lätte ja neelu vahelisest pingest tekib piki kanalit pingelang. Sellest tulenevalt on neelu pool siirdele mõjuv vastupinge suurem. Neelu vool on suurim, kui paisupinge on null ja see väheneb paisule antava negatiivse pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni. Sel juhul kulgeb lätte ja neelu vahel mingi väga väike vool. Paisule pärisuuna pinge andmisel tõkkekiht ja tüüriv toime kaovad.
joonisel 5.1. JOONIS 5.1. Nagu alati eri juhtivusega pooljuhtide liitumiskohal, nii ka siin, tekib paisu ja kanali vahel P-N-siire ja tõkkekiht. Sellise P-N-siirdega väljatransistori töötamiseks on vaja siirdele anda vastupinge. Mida suurem on vastupinge, seda laiem on tõkkekiht ja seda kitsamaks jääb juhtiv kanal (väheneb kanali juhtivus) ja nii hakkabki väljatransistori neelu vool sõltuma paisule antavast vastupingest. Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 m ja laiuseks 0,5 m , paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et, paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (suurem laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine kanali poole , ja paisu pinge tugevam tüüriv toime
teda oli ta aegluse tõttu lihtne püüda. Tapetult jäi ta veepinnale ujuma, kindlustades püüdjate suurel hulgal rasva ja kiusplaate. Toitumine Vaal liigub aeglaselt, keskmise kiirusega 4 kilomeetrit tunnis ning neelab koos veega planktonit. Mõne minuti pikkuste ajavahemike järel sulgeb ta lõuad, surub keele vastu suulae külgedelpaiknevaid kiusplaatide narmaid ja pigistab vee suuõõnest välja. Narmaste külge nagu sõelale kinnijäänud pisiorganismid tõugatakse seejärel keele abil neelu. Vaalal on tõeliselt hiiglaslikud lõuad, ent tema söögitoru on äärmiselt kitsas, seetõttu on ta võimeline toituma vaid pisiolenditest. Neid neelab ta päevas ligikaudu 1200 liitri jagu.
Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrvast algab kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Eelnevast selgub, miks tugevate helide korral, näiteks plahvatuse ajal, tuleb suu lahti hoida. Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi ka lennuki
Elva Gümnaasium Alkoholi mõju Referaat Ragnar Rinne Elva 2010 ALKOHOLI MÕJU Sisukord 1 lk...Sissejuhatus 2-3 lk...Alkohol ja tervis 3-4 lk...Alkoholist tulenevad haigused 5 lk...Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja sellest, kas kõht on tühi või täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g kor...
Kooli nimi Närimistubakas Referaat Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Koht aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Oma referaadis räägin ma lähemalt närimisktubakast, närimistubaka mõjust ja selle kasutamisest. Samuti närimistubaka kasutamise tagajärjedest. Referaadi koostamisel oli minu eesmärgiks saada teada, milline on närimistubaka mõju, kahjulikkus jne.................................3 NÄRIMISTUBAKA ISELOOMUSTUS...................................................................................4 NÄRIMISTUBAKA KASUTAMINE........................................................................................5 NÄRIMISTUBAKA MÕJU ORGANI...
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast ta...
süsteemi elunditesse. Ägedat haigust iseloomustab viiruse suur sisaldus veres. Tavaliselt piisab haiguse diagnoosimiseks tüüpilisest kliinilisest pildist ja sellest, et heterofiilsete antikehade test on positiivse tulemusega. Enamik sümptomitest kestab kuni 10 päeva, kuid väsimus ja kaela lümfisõlmede suurenemine võivad püsida vähemalt 3 nädalat. Ülemäärane väsimus võib kesta isegi 6 kuud ja kauem. Õendusdiagnoosid 1) Neelamishäire (00103), mis on seotud suu ja neelu anomaalia, millest annab tunnistust neelamisraskused. 2)Puudulik soojusregulatsioon (00008), mis on seotud haigusega, millest annab tunnistust normaalsest kõrgem kehatemperatuur. 3) Akuutne valu(00132), mis on seotud bioloogilise (infektsioon) kahjuteguriga, millest annab tunnistust enesele keskendumus. Profülaktika Tõhusa vaktsiini väljatöötamist on takistanud piiratud teadmised viiruse bioloogiast ja immunoloogiast, samuti vähesed kogemused immuunkomprimeeritute vaktsineerimisel
28 Pikkov lk 34 Pikkov lk 35 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 29 Pikkov lk 35 (järg) pn-siirdega väljatransistori väljundtunnusjooned, mis esitavad neeluvoolu IK sõltuvust neelu ja lätte vahelisest pingest UNL erinevate pingeväärtuste puhul transistori baasi ja lätte vahel UPL. 3.5.2. MOP-transistorid MOP-transistorides on paisuks õhuke metallikiht, mis on pooljuhi pinnast eraldatud õhukese dielektriku (tavaliselt ränidioksiidi SiO2) kihiga. Eristatakse kahte tüüpi MOP-transistore
Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik. Tõenäolislet kaitsevad mandlid organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. 1.3. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad alla neelatud võõrkehad kinni jääda. esimene kitsus on neelu üleminekul söögitoruks ja see on seedekanali kitsaim koht. Kui ese pääseb siit läbi, läbib ta ilmselt kogu seedetrakti otsast lõpuni, juhul kui allaneelatud ese pole eriti pikk või terveservaline. 1.4. Magu on seedekanali ülaosa reservuaarja toidu annustaja, mis lükkab toidumassi sobivates kogustes edasi peensoolde. Toitu töödeldakse enneedasi toimetamist. Magu mahutab umbes 1,5 liitrit toitu, kuid tühjana tõmbub üsna väikeseks
Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen) AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita) Tagada ninahingamine Kõrvatilgad ei sobi! Soojendamine ei ole lubatud! Kõrvapõletiku ennetamine Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%) Retsidiveeruvate otiitide korral kuulmekilede sunteerimine. Korralik hügieen Kurguvalu Lastel enamasti viiruslik haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletikku. haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest põletikust. Viirusliku kurgupõletiku kaebused Kurguvalu Nohu Köha Silmapõletik Kõhulahtisus Nahalööve Halb enesetunne Kõrge palavik Nakkus levib käte vahendusel (nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva) Neelumandli põletik e tonsilliit Äge algus Neelu tagaseina, kurgukaarte,kurgunibu, kurgumandlite punetuse ja turse. Kurgu- ja neelamisvalulikkus - Kõrge palavik
alalõualuunääre - seroosse nõre ja lima segu. Veisel suurim. 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Neelamine järgneb peale seda, kui toit on hästi mälutud. Neelamisel on kaks faasi: tahtlik ja tahmatu. Tahtlikus faasis lükatakse toidupala keele abil kurku. Kui toidupala satub kurku, siis sensoorsed närvilõpmed saavad signaali, et miski on neelus ja algatavad tahtmatu faasi ning vallandub neelamise refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on, et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s.
eluaastani. 3.Kuidas toit liigub Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või "kütuseks", mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks. Seedimine algab niipea kui toidupala suhu võetakse ja seda närima hakatakse. Sülg niisutab toitu, muudab selle libedaks ja aitab seedida. Suust liigub mälutud toit neelu ja satub makku. Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on 3 täis. Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde. Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu. Kõige aktiivsem seedimine toimub peensoolde alguses. Ülejäänud peensooles toimub juba vajalike toitainete imendumine verre. Rasvade lagunemisel tekkinud väikesed aineosakesed
Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema. Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima.
• KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL • HOIA NIIMOODI TUGEVAT SURVET AVALDADES VÄHEMALT 10 MINUTIT • SAMAAEGSELT VÕIB NINAJUURELE JA KUKLALE ASETADA KÜLMA KOMPRESSI • KUI SA EI SUUDA NINAVEREJOOKSU PEATADA (KESTAB ÜLE 10 MINUTI), KUTSU 112 VÕI TRANSPORDI KANNATANU HAIGLASSE PÕRUTUS, VENITUS, NIKASTUS JA NIHESTUS • PÕRUTUS ON LÖÖGI VÕI KOKKUPÕRKE (VÄLINE JÕUD) JÄREL TEKKINUD VIGASTUS, MILLE KORRAL NAHK
Toitub inimese poolseeditud toidust. Erituselunditeks on keha külgedel paiknevad erituskanalid. Nad on lahksugulised loomad (isasel on kõver tagakeha). Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis.
kinni, või surra nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Partidele jäävad sellised rõngad kergesti noka ja pea ümber, kui nad rannavees põhjast toitu otsivad. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad,
Kaireen Käen INIMESE ORGANISMI SKELETILIHASED Essee Tallinn 2020 Skeletilihased ehk vöötlihased on ainsad tahtele alluvad lihased inimese organismis- see tähendab, et skeletilihased on kontraktiilsed vöötlihased. Struktuuriks on pikad ning niitjad rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile
Suuõõs on seedekanali algusosa. Ülevalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, kõrvalt põsed ja alt suupõhja lihased. Suuõõs jaguneb suuesikuks ja hambakaartest seespool asuvaks pärissuuõõneks. Suupilu piiravad mokad, mis veistel on lühikesed ja vähe liikuvad – neid ei kasutata toidu haaramiseks. Kõva suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ja tema toeseks on vahelõualuude ja ülalõualuude suulaejätked ning suulaeluud. Pehme suulagi sisaldab limanäärmeid ja moodustab vaheseina neelu nina- ja suuosale. Põsed koosnevad nahast, lihastest ja näärmeid sisaldavast limaskestast. Süljenäärmeteks nim. suhu avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad suurteks ja väikesteks süljenäärmeteks. Suuri süljenäärmeid on kolm paari – kõrvasüljenäärmed (parootised), alalõuasüljenäärmed
10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine:
2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine.
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht
· Nahamuutused kaaries ja väljalangemine · Põletikulised tunnused veresoontes, limaskestadel · Sekundaarne erisus · CRV tõus · Halb enesetunne, väsimus, nõrkus · Silmade kuivus ja punetus, võib tekkida valkjas eritis · Subfebriilne palavik · Teiste näärmete haaratus: nina, välissuguelundid ja neelu limaskest · Sagedamini haigestuvad naised Mis sümptomitega on tegu? HEAD ÕPPIMIST! · Jane · Inge · Ester · Nadezda · Monica TÄNAME!
Kui suhu satub toit või vedelik hakkab kohe rohkelt sülge erituma. Sülje lima muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Seedimine toimub ensüümide toimel. Sülg sisaldab ka ühendeid, mis hävitavad suus leiduvaid baktereid. Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduvat ensüümi amülaasi, mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub sealt edasi neelu. Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu. ERITUSELUNDID JA JÄÄKAINETE EEMALDAMINE Ainevahetuses moodustunud jääke kõrvaldavad erituselundid. Erituselundid on (tähtsaimad) neerud, kopsud, soolestik, nahk Neerud- osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist, nad reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres *Oakujulised paarilised elundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu
väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine –
http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine 4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei
toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad. Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra.Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid.Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid.Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. Miks jäätmeid sorteerida?
1) konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon - Niewkoop`i keskus (mis selle roll) - tekib kortikaalrotatsioonil halli sirbi piirkonda, osaleb Spemanni organisaatori arengus wnt signaaliraja osalusel Speman-Mangoldi organisaator (mis selle roll) - gastrula dorsaalregioonis paiknev struktuur, mis vastutab neuraaltoru tekke induktsiooni eest amfiibide embrüos ja algatab gastrulatsiooni; selle moodustavad neelu endoderm, pea ja seljakeeliku mesoderm ning blastopoori ülahuul pudelrakud/invaginatsioon - pudelrakkude moodustumisega marginaaltsoonis algab gastrulatsioon amfiibis; need on kõige dorsaalsemad vegetatiivse pooluse rakud, mis tungivad teiste rakkude vahele - see põhjustab pudeli/kolvi kuju vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon) - algab 2h enne pudelrakkude ilmnemist;
5. Solkme areng. Kuidas toimub nakatumine liimuksolkmega? Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles. Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. 6. Milleks on vihmaussidel vöö, piki- ja ringlihased? Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased:
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. SOOLAKAMBER....................................................................................................3 2. SOOLALAMP..........................................................................................................5 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et teada saada milliste haigustega võib minna soolakambrisse ja millistega mitte, kuidas soolakamber inimese tervisele mõjub. Kuidas mõjub soolalampide toime inimesele,kust kohast soolakamakaid saadakse. Millest soolalambid koosnevad. Mille poolest võivad soolalambid erineda, kuhu soolalambid sobivad? 2 1. SOOLAKAMBER Soolakambris iiaksev läbi kaasaegse aerosoolse füsioteraapia ehk haloteraapia seansse. Soolaravi on aerosoolteraapia. Tänapäev...
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom. Emasloom muneb muna muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes Areneb munas vastne muna peab sattuma inimese soolde väljub vastne puurib ennast läbi sooleseina veresoonde kandub verega kopsu mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD: Ümarusse elab kõikjal 1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest. 2 osa elab parasiitidena taimedes. Näiteks kidu-ussid nagu kartuli-kiduuss ja kaera-kiduuss. Nad häbitavad taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni,
Samuti võib väga erineva pikkusega olla aeg, mille jooksul peale nakatumist (puredasaamist) loom silmnähtavalt haigeks muutub. Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini haigestub loom 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, enne rahulik olnud loom muutub agressiivseks või vastupidi. Loom erutub kergelt nii kuulmise kui nägemisaistingute puhul, kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, hakkab tekkima neelu halvatus, mille tulemusel loom ei saa toitu ega jooki neelata. Järgneb erutusstaadium, mis nimegi poolest näitab, et loom on äärmiselt kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal rännumaania, mis eelkõige leiab rakendust metsloomade puhul. Neeluhalvatus süveneb, loom ei saa enam toituda. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. Mida ette võtta, kui Teid on purenud marutaudikahtlane loom?
purihammas (12); b) piimahambad (20) - lõikehammas (8) silmahammas (4) purihammas (8); eespurihambaid pole. 12. Peensool: a) nimeta osad (3); b) nimeta suured näärmed, mille juhad avanevad peensoolde (2) Peensool: a) 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib
teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid
kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. (8) Kuidas tekib kuulmisaisting? Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik
8 Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra näo piirkonda punetavad laigud, nägu läheb tursesse ja sõber ei saa korralikult hingata? Millele sellised tunnused viitavad? Allergia mille tagajärjeks on anafülaktiline sokk ning surm. Kutsun kiirabi, mesilase nõel koos mürginäärmega tuleb ettevaatlikult eemaldada nahalt äralükkamise teel, asetan näole ning kõrile ning kuklapiirkonda külma. Nõelamine suhu, neelu imeda jääkuubikuid või väikeste lonksudega külma vett. 9 Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Hüpoglükeemiline seisund- veresuhkur on liiga madal. Anda kiiresti süüa, eelistatavalt magusat.
novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd!
- krooni piirkonnas katab email (enamelum), juure ja kaela piirkonnas tsement (cementum) - cavitas dentis -> canalis radicis dentis foramen apicis radicis - musculus constrictor pharyngis inferior - kinnituvad raphe pharyngis'ele - F: ahendavad neelu, kontraktsioonilaine levib ülalt alla Adventitsiaalkest NEEL PHARYNX - spatium peripharyngeum täidetud koheva sidekoega -> neel liikuv - umbes 12 cm pikkune naaberelundite suhtes - lülisamba kaelaosa ees Neelurõngas
Väga peened osakesed Vältida tolmu kogunemist: moodustavad õhuga suletud süsteemid, tolmu PLAHVATUS plahvatusohtliku segu. plahvatuskindlad elektriseadmed ja valgustus. Köha. Pinnapealne Kohalik Värske õhk, puhkus. hingamine. Neelu tõmbeventilatsioon või Pöörduda arsti poole. Sissehingamine haavand. hingamisteede kaitsevahendid. Kaitsekindad. Eemaldada saastunud riided. Loputada ning Nahk
seepärast on putukate eritised kristallilised. Omaette eritusava putukatel puudub. Kahjulikest jääkainetest vabanemisel on olulised ka kest, millesse aegamööda ladestunud ained kestumisel eritatakse, ning rasvkeha, mis lisaks energiavarude säilitamisele kogub endasse ka jääkaineid. Sõltuvalt putukast hoitakse neid aineid seal elu lõpuni või suunatakse pikkamööda Malpighi soontesse. Kesta sisse ladestuvad ained annavad sageli osa ka putuka värvist. Närvisüsteemi põhiosa moodustab neelu ümber asuv närvirakkude kogumik ehk peaaju, millest saab alguse rindmikus ja tagakehas kulgev kõhtmine närvikett. Sellest suunduvad närvid kõikide kehaosade ja meeleelundite juurde. Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill. Neid paikneb igal pool üle putuka keha, näiteks ainuüksi mesilase tundlal on neid kuni 15000. Kõige tähtsamad on haistmis-maitsmis ning kompimissensillid. Maitsmiskarvakesed tunnevad ära vedelikes lahustunud aineid
Motoorsed keskused: 1. Somatomotoorne keskus eesmises tsentraalkäärus(otsmikusagaras), juhitakse skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele. Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajak...
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Gonorröa ehk tripper Mis see on? Tekitajaks on bakter, mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta. Võib kahjustada ka neelu ja pärasoole. Kuidas ja millal avaldub? Enamasti ilmuvad haigustunnused 3-5 päeva pärast nakatumist, aga vahel võivad tunnused ilmneda ka hiljem. Naistel: rohekas-kollakas eritis tupes ja valulikkus kusemisel. Võib tekkida ka veresegune eritis. Meestel: rohekas-kollakas eritis peenises. Kuidas levib? Levib kaitsmata tupe-, päraku- suuseksi ajal partneriga, kellel on gonorröa. Gonorröad võib edasi anda ka siis kui välised ilminguid pole. Kuidas ravida?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
