8. Nahaalune rasvkude hoiab soojust, kuid nahk annab soojust ära. Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini
kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi v...
e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus. f) Nad mõjutavad organismi ainevahetusreaktsioone. 5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi? Sesti nii saab piisavalt erinevaid makro- ja mikrotoitaineid. Nt loomsed toiduained sisaldavad täisväärtuslikke valke, milles on eriti tähtsad sellised aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. 6. Kirjuta seedetrakti osad selles järjestuses, kuidas toit neis liigub. Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima.
siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp §
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Seedeelundkond algab suuavaga, see asub keha eesosas alumisel poolel § Järgneb söögitoru ja pugu, nemad on toidumahutiks § Edasi lliigub toit makku ning sealt mahukasse soolde § Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu § Gizzard- magu § Intestine- sool Vihmaussi vereringe: § Vereringe on suletud § Südant vihmaussil ei ole, sellena talitlevad ringsooned mis kokkutõmbudes vere liikuma panevad § Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad §
kõõlustele. Lihased jaotuvad kuju järgi: Jämelihased Lamelihased Rinnna-, kõhu- ja vaagna õõs Suu õõs- Mokad- Esik(Suu) Hambad- Suulagi- eesmine- luuline - Tagumine- pehme Keel- Aitab suunata, maitsta toitu, inimestel rääkida Keeletipp- Keeletipp, Keelejuha, Keelepära Söögitoru- 3e kestaline, ülesandeks toitu juhtida Magu- Toidu ajutine säilitamine, lihljem ka lõhustamine Neel, hambad Paiknevad ala ja ülalõualuu külge Kiskjatel on relvadeks Hambad jagunevad: Peakroonilised hambad Lühikroonilised hambad Habad moodustavad hambakaare - lõikehambad - kihvad - Purihambad Lehmal habaid: piimahabaid: 20 Jäärhambaid: 32 Hobune: P: 28 J: 40-42 Siga: P: 28 J:44 ühe ja mitme kihilinemagu
reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida?
· rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere · rinnapiim ei põjusta allergiat · pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust · rinnalaps on tervem · rinnalaps ei söö end paksuks · ilusamad ja paremad hambad- igemed 11. Hingamiselundite iseloomustus · moodustavad hingamisteed ja kopsud · hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs ja selle kõrvalurked- ( puhastab, soojendab ja niisutab õhku ) neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga ) kõri -(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest ) hingetoru (veniv, elastne torujas elund, mis algab kõrist ja hargneb allosas bronhideks ) bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat
Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhastatud jääkidest. 3) Mis toimub toiduga suuõõnes?
Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult
............Nakatumisviis............ ..........Haigusest hoidumine............ Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega Bakter Salmonelloos Soolestik Toiduga Puhtuse hoidmine
loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas
· Seedeelundkond Joonis ülevalt alla: suuava, kõri, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust
….…Haigus…….Peamine kahjustatud piirkond..…........Nakatumisviis…….….. …….…Haigusest hoidumine.……..… Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega Bakter Salmonelloos Soolestik Toiduga Puhtuse hoidmine
elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga nakkav viirushaigus. Sümptomid Nohu, köha, aevastamine, ninakinnisus, kurgu- ja peavalu, halb enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne
* osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri 9.Nimeta 4 inimese vere ülesannet. * ainete transport * temperatuuri ühtlustada ja säilitada * organismi kaitsta * sisekeskkond ühtseks tervikuks siduda 10.Vastata teksti põhjal küsimustele (muutused organismis füüsilise tegevuse korral, kuidas on need seotud vereringe ülesannetega). 11.Järjesta õigesti hingamiselundid sisse- või väljahingamise korral (töö joonisel on vead). Sissehingamisel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Väljahingamisel vastupidi. 12.Miks peab hingama läbi nina? Miks ei ole soovitav hingata läbi suu? Nina karvakesed ja lima, mis püüavad organismi kahjustavad bakterid kinni enne organismi sattumist, seepärast ongi soovitatav läbi nina hingata, sest siis väldid rohkem haigusi. Viisakam on hingata läbi nina. 13.Leia õiged vastusevariandid (sisse- ja väljahingamine). 14.Täienda skeemirakuhingamise kohta; vasta skeemi põhjal küsimustele.
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine verre jämesool - seedimata toidujäänuste kogunemise koht pärak - toidujäänuste väljutamiseks
valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega
vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa. Hingamiselundite iseärasuks (suuremal osal) on nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda. Nad on alati õhuga täidetud. Kõik hingamisteed on seestpoolt vooderdatud virveepiteeliga. Limaskestas on näärmed, mis eritavad lima. Õhus esinev tolm ja mikroobid kleepuvad lima külge. Hingamisteede virveepiteeli ripsmed võnguvad sissehingatavale õhujoale vastupidises
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel. HINGAMINE 20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise
19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel. HINGAMINE 20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
Tugi- ja liikumis Luud, lihased Toestab, kaitseb Võimaldab liikuda Hingamis. Nina, ninaõõned, epiglottis, larynx Gaasivahetus Kopsud jne. Varustab verd O2 Aitab vabastada jääkainetest Seede. Alates hammastest, keel, neel, Lõhustamine söögitoru, magu, maks, peensool, Imendumine jämesool jne. Jääkainete eemaldamine NB! Hingamis- ja seedeelundkonna koostööl toimub varustamine
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime üh...
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted:
1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos
Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb,
*kaitset vajavad mesilased ja kiletiivalised Okasnahksed *suure soolasusega vees *lubiplaadikestest toes *peened lubijalad *keha viiekiireline *merisiilik *meritäht KLASS Roomajad *elavad maismaal *kael, pea, kere, jäsemed *siuglemine- liikumisviis *nahk tihe, kuiv, soomustega, kilbiga *palju roideid SISALIKUD, MAOD, KILPKONNAD, KROKODILLID Nastikud,boad,rästikud Stepi,soo, mere KLASS Linnud *elavad igal pool *2 paari jäsemeid- 1 paar tiivad *1 neel *2kordne hingamine *puudub uriinipõis KLASS Imetajad *püsisoojased *neljakambriline süda *piimanäärmed+ karvkate *sisetoes- skelett *looda areneb emakas *talvitutakse parasvöötmes 9) Selgroogsete klasside kohastumised elupaigaga Vees elajad:voolujooneline keha, ujunahad, nahk karvadeta, uimed, ruumikas kops, vähe järglasi, paks rasvakiht Kiired jooksjad: tugevad pikad jalad, tugev sale keha, väike puutepind maaga, tugevad lõuad, pikad sabad- tasakaal, manöövedamisvõime
Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis.
Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). 10. Vitamiinide tähtsus. Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise, kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd 11. Seedimine, protsess. Seedekulgla suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi 12. Eritoitumine. On toitlustamisviis, mille eesmärgiks on tagada tervisehäiretega inimeseparanemine või normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine. valkude lõhustumine aminohappeiks ja polüsahhariidide (nt tselluloosi ja tärklise)
Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. Rahvapäraselt kutsutakse haugi ka vetehundiks. Liigi kirjeldus Haugi keha on omapärase kujuga kere on pikalt ühekõrgune ja ka ühelaiune, pea suhteliselt pikk, pardinokataoliselt lapergune. Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad jagu ka kalamehe õnge tamiilist. Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused. Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge. Värvus muutub
iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre,
kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest.
VÄLISNINA nasus externus Koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk, lihased). Eristatakse ninajuurt (kinnitub otsmiku piirkonda), ninaselga, ninatippu (-otsa) ja külgmisi osi (ninatiivad). Nina kuju ja suurus varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx Kõri asub kaelal 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Ta on kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned, taga - neel. Kõriõõs sarnaneb frontaallõikel liivakellale. Ta on keskosas sissenöördunud kahe sagitaalsuunalise paariskurru varal (kõrikitsus), milledest ülemised on esikukurrud (vestibulaarkurrud) ja alumised häälekurrud (vokaalkurrud). Nimetatud kurrud jagavad kõriõõne 3-ks korruseks: kõriesik - ülemine laiem osa, kõrivatsake ja hääekõrialune õõs (laienenud osa), mis läheb üle hingetoruks. Kõri toes koosneb mitmest erineva suurusega kõhrest, mis on omavahel ühendatud sidemete
Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
· Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude,
lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Mööda neid elundeid kulgeb lõhustub toit. Söödud toit muutub inimesele kasutatavaks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu *lihaseliste seintega kott *seedekulgla kõige mahukam osa
täiendada piima ja · Fuktsioonid: mahlaga. Neelamine, liikumine, · Ööpäevase vajaduse mehhaaniline ja keemiline katmiseks on vaja juua 1 seedimine, imendumine, klaas apelsini mahla, kaks eemaldamine klaasi piima ja 47 klaasi õlut! Asukoht Suu, neel, söögitoru · Seedesüsteem asub · Toidu hindamine toimub väljas pool keha visuaalse, lõhna ja maitse kontrollimisega · Seedesüsteem loob · Suus toit peenestatakse, "keha avauses" sülje vahendusel käivitub optimalse ja kaitstud keemiline seedimine
hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi
õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis, sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine. Võtab vastu ärritusi. 11. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujune...