Neel mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Neel - toit võib kinni jääda 3. kõri – häälepaelad 4. hingetoru – 15-20 cm 5. 2 bronhi – kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu – vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid – kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 – 21% , CO2 – 0,03% väljahingates 02 – 16 %, CO2 – 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku.

Hingamine, hormoonid, närvisüsteem

0

Neeldumiskoefitsendiga 99 - 100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained Toime organismile Südame löögisagedus suureneb

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

0

Neelamine on reflektoorne akt, mille vältel vajaliku konsistensi ja optimaalse mahuga u. 7-15 kuupsentimeetrit toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu s.o. neelamisakti I faas, mis on tahtele alluv kestvusega 0,7-1 sek. Neelamiseks on vajalik teatud rõhk ja kõikide kõrvalteede-kõriõõne, neelu ninaosa, suuõõne sulgumine.

Seedeelundid

0

Neeldunud katioonidest on tavaliselt mullas Ca, Mg, K, Na, NH4 ja H. Anioonidest H2PO4, PO4, HBO4, SO4, HCO3 ja CO3. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1) neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4 2) neeldunud vesinik H Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus.

Mullateaduse alused

0

Neelamisvõime on aine omadus neelata valgust rohkem kui kiirata ja selle mõjul soojeneda (tõuseb siseenergia). Keha koguneelamisvõime on võrdeline kehas neeldunud lainetuse kogukiirgusvooga ja pöördvõrdeline kehale väljastpoolt langeva elektomagnetlainetuse kogukiirgusvooga.

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

0

Neeldumisspektrid - kiirte teele asetatakse keha, neelab ühtesid või teisi spektri kiiri, vastavalt keha poolt neelatud kiirte värvusele saame pideva spektri taustal tumedad jooned/ribad. Tumedad jooned pidevspektri foonil on neeldumisjooned, mis kokku moodustavad neeldumisspektri.

Kiired ja spektrid

0

Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul.

Aatom

0

Neeldunud doos on põhiline dosimeetriline suurus kiirguskaitsealastes trükistes, kuid siiski ei ole see suurus täielikult piisav kiirguskaitse eesmärkideks, sest erinevat tüüpi ioniseerivad kiirgused toimivad inimkoele erineva efektiivsusega.

Dosimeetria

0

Neelamismahtuvus 10 - 40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg -kloriidid. Kloriite leidub sageli mõõduka kliima tingimustes mood.

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

0

Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) –aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%)

Eksami materialid

0

Neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel.

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

0

Neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist.

Fosfor- ja lämmastikväetised

0

Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb.

GEOFRAAFIA atmosfäär

0

Neelamisvöime - arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %. Niiske ekvatoriaalne kliima – iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.

MAATEADUS

0

Neel on ca 12 cm pikk, naaberelunditega koheva adventitsiaalkesta abil seotud õõneselund lülisamba kaelaosa ees, algab otse koljupõhimiku alt ja ulatub VI kaelalülini.

Anatoomia: siseelundid

0

Neelamis - ja imemisrefleks c)Tingimatu refleks on valurefleks ........................................................................................................

Inimese talitluse regulatsioon

0

Neelamine – seisneb selles, et mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvaist ühendeist raskesti lahustuvad ühendid, mis sadestuvad mullas.

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

0

Neelatada on raske. Häiritud on neerude töö. Kuna keha ei saa piisavalt toitaineid, siis on madal magneesiumi, naatriumi ja kaaliumi sisaldus organismis.

Toitumishäired

0

Neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi.

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

0

Neelamismahutuvus 20 - 40 mg-ekv/100g. Paisumisvõime, kleepuvus ja sidusus on pisut suuremad kui kaoliniidil. Happega töötlemisel märgatavaid muutusi ei toimu.

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

0

Neelamisrist - lõikega) materjale, milleks on: Boorteras (boori üle 3%); Boorkarbiid B4C; Hafnium Hf; Kadmium Cd k ef: Reaktori võimsuse muutmine.

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

0

Neeldumine tähendab kius olevate ebapuhtate kui ka infrapuna-piirkonnas (IR) ja ultraviolet-piirkonnas (UV) valgusvoo neeldumist,kiu materjalist.

Valguskaablid

0

Neeldumis - ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained.

Võrtsjärv

0

Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm) Kus kasutatakse? Meditsiinis Astronoomias

Röntgenkiirgus

0

Neel on limaskestaga kaetud silindrikujuline lihaseline organ, mis kuulub üheaegselt nii hingamis-, kui seedeorganite koosseisu.

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

0

Neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi.

Mullateaduse eksam

0

Neeldumisspekter - näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.

Valguse murdumine

0

Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse.

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

0

Neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool.

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

0

Neel on hingamisteede ja seedekanali ühisosa, mis paikneb ninaõõne, suuõõne ja kõri taga (lihaseline torujas elund).

0

Neeldumisspekter on kiirgusspektri „negatiiv“. 13. Spektraalanalüüs – aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi.

Fotoefekt

0

Neeldumine – saab ära kasutada erinevat neeldumist erinevates materjalides, patsiendidoosi saab vähendada valides õige kV.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad. Kui toit läbib kurgu, siis suletakse neelu ühendus hingamisteedega.

Seedeelundkond

0

Neeldumisspekter on kiirgusspektri „negatiiv“ st gaas neelab samadel lainepikkustel, mis ta kõrgel temperatuuril kiirgab.

Füüsika valgusõpetus

0

Neel - pharynx – Olemas on ninamine osa, suumine osa ja kõrimine osa. Asend püsine, 12cm pikk õõneselund.

Anatoomia lühidalt

0

Neeldumismaksimume uv - piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt.

Proteaasi aktiivsuse määramine

0

Neelab uv - kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia).

Õhu koostis

0

Neeldumisspekter - spkter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru.

Füüsika mõisteid

0

Neel - juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool

Inimese süstemaatiline kuuluvus

0

Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha.

Seedimine, imendumine ja toitained

0

Neelamis - ja imemisrefleks Tingitud – omandatakse elu jooksul nagu kaitse –ja käitumisrefleksid.

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

0

Neelamisel on tõenäolised kahjustused seedeelundkonnale, kuid otsest mürgitust tavaliselt ei järgne.

Veeldatud gaaside vedu referaat

0

Neel – tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru.

Seede- ja erituselundkond

0

Neelamine – toidu suust makku liikumise protsess suuõõne, neelu ja söögitoru ühistöö.

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

0

Neeldumine 280 - 380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi.

Analüütiline keemia

0

Neeldumisdoos – kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massi ühiku kohta, ühikuks Gray.

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Neel - seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi

Hingamine, hormoonid, närvisüsteem

0

Neeldumisspekter on optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest.

biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine.

0

Neeldumisspekter - Näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine(keskkond) neeldab.

Füüsika kontrolltööks kordamine

0

Neelamis - , kõne- ja amüotroofiline hingamislihaste lateraalskleroos, nõrgenemine

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

0

Neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.

Mullateaduse üldosa

0

Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.

Seedeprotsess

0

Neeldumisspektrid – näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab.

11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA!

0

Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris.

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND

0

Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool.

Atmosfääri koostis ja ehitus

0

Neeldumisspekter on kiirgusspektri „ negatiiv“. Neeldumisspekter võib olla ka pidev.

Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs

0

Neeldunud elementaar - ja mikrofibrillide pinnal ja moodustab nende vahel pidevaid vahekihte.

Kordamisküsimused, puiduteadus

0

Neeldumisdoos - näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka.

Füüsika "Mikromaailm"

0

Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga.

Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs.

0

Neeldumisdoos – näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus.

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

0

Neeldumismaksimumid on 506 nm, 473 nm ja 446 nm. Karotenoidi sisaldus uuritavas proovis:

KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID

0

Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta.

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

0

Neeldumiskeskkonda või - ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks.

Üldkeemia

0

Neeldumisnäitaja on füüsikaline komponent, mis väljendab aine neelamisvõimet.

Analüütiline keemia

0

Neelamisvõime — mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid.

Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused

0

Neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid, mida nim. kasvuhoonegaasideks.

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

0

Neelama – „Horo“ Katki tegema – „Hati“ Tee – „Ava“

Takuu keel

0

Neeldumis spekter - vikerkaare taustal on tumedad jooned või taust on valge.

Kosmoloogia 12. kl

0

Neeldumistoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus.

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

0

Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale

Kiirgusbilanss

0

Neelamis - ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus.

Bakterid ja bakteriaalsed haigused

0

Neel - regu-b hääldamise ja künehingamise koostööd.

Kõnetegevuse psühholoogia

0

Neeldumine — mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega

Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused

0

Neel on koht, kus lahknevad toidu ja õhu liikumisteed.

Hingamiselundkond

0

Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide.

Mullateaduse üldosa

0

Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse

Hingamiselundkond

0

Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse.

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

0

Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku.

Anatoomia: siseelundid

0

Neelavateks aineteks on tavaliselt boor, hafnium või kaadmium.

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

0

Neeldumisspekter - pideval spektril mustad neeldumisjooned.

Füüsika kontrolltööks II

0

Neeldumisspekter - Pideva spektri taustal tumedamad jooned.

Laineoptika

0

Neeldumine on valguse muundumine keha siseenergiaks.

Kehade soojenemine ja jahtumine

0

Neeldumisspektril on mustad jooned pideva spektri taustal.

Aatomi põhiolek

0

Neel - ristuvad õhu ja toidu liikumisteed

Süda, vereringe, veri, hingamine

0

Neeldumine – valguse muundumine siseenergiaks

Füüsika katseteks

0

Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune.

Seedeelundkond

0

Neeldumine jälle on suurem lühilainelisel kiirgusel.

Elektrotehnika eksamiküsimused

0

Neelamisel on kaks faasi: tahtlik ja tahmatu.

Seedimisfüsioloogia

0

Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist

Päikesekiirgus

0

Neel on u. 12 cm. pikk õõneselund

Seedeelundid

0

Neeldudes soojuseks - Aktiivsus/ vähkitekitav.

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

0

Neel - toit liigub söögitorru

Küsimused - lihastik, seedeelundkond, hingamiselundkond

0

Neel – õhu suunamine kõrri

Hingamine

0

Neeldumis - ja emissioonispektrid.

Molekulaarbioloogia aruanne

0

Neel - suunab õhu kõrisse.

Hingamsielundkond

0

Neelamis - ja kiirgamisvõimest.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Neelav – peegeldav materjal.

Vibratsioontõbi

-1

Neeldumisspekter – näitab milliste lainepikkustega valguslaine antud aine neelab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter, nt külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab.

Spektraalaparaadid ja spekter

-1

Neeldumisspekter – Kui lasta valge valgus läbi külmast mittehelendavast gaasist, siis tekivad pideva spektri taustale tumedad jooned.

Fotoeffekt

-1

Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine.

Kiirgus-ja neeldumisspektrid ning nende uurimine

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti