ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
jamesgphotography.co.uk/g ·Suvel on suurvesi ·Põõsarinne alleries/snowdonia-photography-and- ·Talvel on madalvesi ·Puurinne, nt mägedes mänd ja kask, pöök, wales-photography/ ·Järvi on seal vähe, põhiliselt mägede tamm jne ·Rohttaimerinne, nt ülane jne juures ·Maa ega vesi ei külmu ·Soojalembeline taimestik
sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga vaheldusrikas. Rahvuspargi metsad on mitmekesised, kuid kõige rohkem on esindatud mänd. Rahvuspargis on palju haruldasi taimi, millest tuntumad on kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett.
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline
kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm, tamm,pärn, mänd, kääbuspalm. Suuremad jõed:Tajo, Duero,Ebro,Guadina. http://www.partidocastellano.org/imagftp/im17064To ledo.jpg Härjavõitlus Tähtsaim ja iseloomulikum spordiala. Igas linnas on olemas plaza del toros. Võitlus jaguneb neljaks osaks. Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8. klassi keskkooli lõpetamist, saab asuda normaalkooli. Normaalkooli kestus on kaks aastat, pärast seda saab
kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru . Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Läänemeri
pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Vello Pähn 3. POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER, dirigendid Hando Põldmäe ja Riivo Jõgi
KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess
Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised
Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine pilt on erinevate klimaatiliste ja topograafiliste tingimuste tulemuseks ning mõnes kohas on see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal, kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas ja soodsamas kasvukohas on ka mändi.
Punkt asub maaüksusel, mille katastritunnus on 44901:007:0160. Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 754 ha. Sellest haritavat maad on 2,2 ha, metsamaad 689,4ha, muud maad 53,4 ha ning veealust maad 20,6 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 1,5 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika- kõdusoo. Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus. Enamlevinud puu on mänd, mis on iseloomulik ka niiskele pinnasele. Puude keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine kõrgus jääb vahemikku 16-17 meetrit. Osakaal, Puistu keskmine vanus, Puistu keskmine kõrgus, m % aastad Mänd 92 47 17 Kuusk 4 47 17
Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud.
lehis; Veekogude reostumine; tööstusjäätmed; õhusaastus tööstuspiirkonnas (happevihmad); veeressursside ammendumine; metsaraie lehtmetsades; taime- ja loomaliikide mitmekesisuse vähenemine; Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Parasvöötme metsad jaotatakse: 1. Lehtmetsad laialehised puud (tamm, vaher, pöök) 2. Segametsad okaspuud koos kitsalehiste puudega (kuusk, mänd, kask, lepp) 3. Okasmetsad okaspuud (kuusk, nulg, lehis, seedermänd) Tavaliselt käsitletakse sega- ja lehtmetsad koos. Eesti jääb segametsade vööndisse. Pruunmuld on viljakas muld, mis kujuneb välja siis, kui sademete hulk ja aurumine on enamvähem tasakaalus. Sisaldavad palju huumust. Metsarinded: 1. Sambla- ja samblikurinne 2. Rohurinne 3. Puhmarinne 4. Põõsarinne 5. Puurinne (ülemine ja alumine)
lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger
valgejänes. Tiinus kestab 60- pisinärilistest, moodustavad valdava osa 75 päeva. Pojad sünnivad väiksematest taimed ja raiped.Tiinus vältab aprillis või mais. lindudest. tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne Harilik pihlakas on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...
Nafta import: 34% Venemaalt 16% Norrast 12% Suurbritanniast 12% Liibüast Põllumajandus: Haritavat maad 52% Maakasutus: 52% põllumaa 32% metsamaa 4% rohumaa 12% muu Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus: 32% kaetud metsaga Peamised puuliigid: kuusk mänd lehis Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas
transporti ootama, sest ka bussijuht polnud teadlik meie superkärmest tegutsemisest. Kuid ega ei läinudki kaua kuniks me bussi saime ja sõit kodupoole võis alata. Mina olen väga rahul selle päevaga, sest ma võin enda arvele kirjutada vähemalt ühe heateo looduse jaoks! Ma loodan südamest, et taolisi käike tuleb nende 3 aasta jooksul veel väga mitmeid. Mis jäi meelde : · Mida kiirem on võsa kasv, seda vastupidavam liik tuleb istutada · Liivane ja kuiv pinnas - mänd ; liivane ja niiske pinnas - kask ; savi ja viljakas muld ; kuusk · Okaspuud kasvavad aeglasemalt kui lehtpuud · Kitsedele menüüsse ei kuulu kuused, küll aga söövad nad neid sellepärast, et koos kuuskedega toovad inimesed metsa mineraalaineid
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni. Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes ja püstine hiirehernes, viljakamatel muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas
Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad
Palumets 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? a. Taimed a.i. Puurinne a.i.1. Harilik mänd a.i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1
Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei Nt: mis on populatsioon
Hutud, tutsid ja teised Aafrika probleemid Koostanud : Agne Nurs, Kerttu Peekmann, Triinu Mänd, Teele Kapsta Hutud ja tutsid Hutude ja tutside tülid Rwanda genotsiid, kus hutudest koosnev Rwanda valitsus hävitas saja päevaga ligi miljon tutsi hõimust pärinevat inimest. - 1994 · 99,9 % nägi vägivalda · 90,6 % uskus, et nad tapetakse · 87,5 % nägi surnukehi või kehaosi · 79,6 % kaotas mõne pereliikme · 69,5 % nägi kellegi tapmist või vigastamist · 61,5 % ähvardati tappa · 57,7 % nägi tapmist või vigastamist matseetega
sisemajanduse koguproduktist. Umbes 30% riigi maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Kuubal kasvatatakse: Suhkurt Tubakat Tsitrust- apelsinid ja greibid Kartulis Riisi Troopilisi puuvilju- mango, papaia, ananass Cassavat Kuuba on suuruselt teine kasvuala kõigis maailma riikides. Peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks. Tulu on hinnanguliselt $ 200 miljonit. Männimetsas domineerib Kariibi mere mänd (Pinus Caribaea). Kasvavad ka mõnes lehtpuud. Palju on erinevaid linnu- ja taimeliike. Männimetsa ohud: Esialgne mets on muutunud 70%. Väga suurt rolli mängivad tulekahjud, mis ähvadravad ülejäänud metsa. Metsad on ka tõsiselt ohustatud kaevandus- ja tsitruspuuviljaistanduste rajamisega ning loomade karjatamisega. Ka turism hävitab erinevaid taime- ja puuliike. Kuuba männimets Kuuba tubakapõld Kuuba on kõige vähem reostatud veega
Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanu mõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kasvukohatüüp) või mustikas (mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse
Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. 5. Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis) 6. Loomastik liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised
kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Pärnumaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Pärnumaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (39%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.
Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda
aasta vanust hakkab elutegevus tüve keskosas vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani.
hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt
pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad toitained (1.). Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust (9.). Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline) (10.). Biootilised tegurid rabades Sümbioos Osa organisme aga, nagu epifüütsed samblad ja samblikud, kasvavad ainult männikoorel või -okstel, seda eriti rabades, kus niiskust palju
See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pi...
Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt.
Juhan Liivi jutustus ,,Vari" 1. Autor kirjeldab sood nii,,,et see on üks saar, mis on ainult mõnisada sammu pikk, looga-sarnane liivaseljandik soo sees. Sool ei kasva midagi, liivikul puhta valge liiva sees õieti mitte midagi. Keegi ei ole nõudnud, et soos midagi kasvaks. Soos kasvab iseenesest: mõni pihutäis kanarbikku, mõni üksik rohukõrrekene, mis oma seltsimehe järele hüüab ja saare ühes otsas jändrik mänd. Samal soo sees kasvavad tillukesed imelised kased ja männid. Punakas, roostekarva turvas läheb madalamaks, et raba sünnitada, kus virtsanäoline vesi suve läbi seisab." Soo peegeldab sealseid inimesi töötavatena,elutarkadena. ,,Soo järel algavad talumeeste viljapõllud. 2. ,,ukulinn on linn, mis asub kõvera looga sarnase saarekesepeal liivikul". ,,See linn ei ole suurem kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna". Kõik ühesugused, ühesuurused
Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on alumised seinapalgid väga hästi säilinud. Seinad Hoone seinapalkide puuliik on mänd. Palgitüüp on kindlaks tehtud lähemal vaatlusel oksakohtade järgi saab öelda, et tegu on männiga. Sammuti on enamus Eestis tehtud palkmaju männist või kuusest, sest neid puuliike on Eestid kõige rohkem ja neist saab jämedamaid palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist
PSÜHHOLOOGIA Kodutöö: Isiku X psühholoogiline profiil. VÕimalikult palju ja konkreetselt iseloomustad inimest. Ei tohiks olla inimene, keda juba tead. Selle põhjal peaks ta saama aru kas võtta inimene tööle või ei. Saata: [email protected] New Times- kiri 12- suurus 1,5- A4 lk Mis on psühholoogia? Algselt tähendas hinge alust. Välja kasvanud filosoofiast. Inimesed tundsid huvi, mis nendega toimub. Kui inimene suri, mis sai temast siis edasi? Kas hing sureb kehaga või jääb jäädavalt kestma? Psühholoogia on teadus käitumise ja psüühiliste protsesside uurimisest. Aitab leida inimesed enesetunnetuseni ja eneseteostuseni. Lõpeta lause: Mina... 1. Mina olen nõrga iseloomuga 2. Mina jään tihti oma muredes üksi 3. Mina oskan teisi aidata 4. Mina räägin vähe 5. Mina olen arg 6. Mina olen julm 7. Mina pean tihti kiirustama 8. Mina ei suuda endasse piisavalt uskuda 9. Mina ei oska end õigesti väljendada...
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõn...
Tänavaküsitlus: Kanepi legaliseerimine Eestis Maiu-Liis Mänd 01.02.2014 Käisime talvisel laupäeval koos paarilisega Tartu raekoja platsis ning küsitlesime juhuslikke möödaminejaid vastuolulisel teemal. Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis. Küsimusteks olid: 1. Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis? 2.Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? 3. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust
Minu muusikaelamus Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja
"Mis sina maamees merest tead" "Kadriorg" "Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“ LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn.: V. Sõelsepp ; 4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ; 5. Moosikeetja : "Mardikas kord marjul käis..." / sõn.: E. Esop ; 6. Sõstrad : "Sõstrad, sõstrad, sõsarad, üksikult ei kasva nad..." ; 7. Kõrvits : "Hooples kõrvits, ponts ja paks..." / sõn.: V. Sõelsepp
Mis on pildil valesti Mis on siis pildil valesti? Me ju kõik teame Mari-Liis Lille kõnet, kus ta Tom Stoppardit tsiteeris ja väljendas oma mõtteid. Midagi on tõesti valesti. Inimesed kritiseerivad valitsust, riigiametnike, palku ja paljut muud. Midagi on valesti, sest inimesed üldjuhul ilma põhjuseta ei vingu. Midagi on vaja muuta. Nõustun Mari-Liisi kõnega igati, sest üks põhimõtetest mis ta rõhutas oli: Selleks et midagi muuta, peame me alustama enese muutmist. Me peame midagi endaga tegema. Mõte on selge. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju inimesi, kes kurdavad oma halva seisu üle. Tõsi. Aga nii see jääbki. Nad kurdavad, vinguvad, halavad, aga nad ei võta midagi ette. Just nagu annaks vingumine meile selle mida me tahame, nagu vingumine parandaks midagi. Selleks, et midagi korda saata, tuleb võtta midagi ette – pakkuda lahendusi ja neid täide viia. Sa võid ju mõelda, et sulle ei meeldi mänd, mis kasvab...
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13
Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad (leostunud gleimullad GO, leetjad gleimullad GI, küllastunud gleimullad GO1. Samas võib kuival perioodil esineda taimedele omastatava vee puudust. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb tormiheidet. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl,
Jrk. Nimi Kuupalk Tulumaks Astmeline tulumaks nr. 1 Tamm 2 000,00 kr 0,00 kr 0,00 kr 2 Kask 3 000,00 kr 157,50 kr 0,00 kr 3 Vaher 3 001,00 kr 157,71 kr 0,10 kr 4 Lepp 10 000,00 kr 1 627,50 kr 700,00 kr 5 Saar 10 001,00 kr 1 627,71 kr 700,30 kr 6 Mänd 7 900,00 kr 1 186,50 kr 490,00 kr 7 Kuusk 11 500,00 kr 1 942,50 kr 1 150,00 kr 8 Pärn 13 800,00 kr 2 425,50 kr 1 840,00 kr 9 Õunapuu 10 900,00 kr 1 816,50 kr 970,00 kr 10 Paju 1 500,00 kr 0,00 kr 0,00 kr 4. Nimetage tabelileht (sheet) nimega korrutustabel.
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
