Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, (joon. 5) enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes
konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. 3 Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine
Asend : Euraasia ja Ameerika mandril, parasvöötme põhjaosas. Kliima : Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taimestik : Üldiselt kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda. Okkad, et vähendada aurumist. Mullastik : Leedemullad. Mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Loomastik : Liigivaene. Inimene : metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. Loomaliigid : pruunkaru, hunt, põder, saarmas. Taimeliigid : kuusk, mänd, mustikas, pohl Tundra Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe. Loomastik : Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga ning paksu karvkattega. Inimene : veeimetajate küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine.
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
2.Marie Under 18831980. She lived in Moscow for a while and then returned to Estonia and started writing. Founded Estonian Literary Society and was the honour member of it. She wrote poems in Germany at first, but them got inspiration to write poems in Estonian, working in newspaper ,,Teataja". She was the first writer in estonia to express emotions in erotic ways so her openminded poems were new to estonia. Her poems have been translated into many different languages. Heljo Mänd was born in 11.February, 1926 and writes bookes for children. Like magazine ,,Täheke" and book ,,Karu Aabits" that children have leart from. Karu aabits has also made into tv-serial. 3.Lydia Koidula is an importent poet and writer in Estonia. She was the most important public figure in Estonian National Awakening. She got her writer name ,,Koidula" from Carl Robert Jaksobson. She is also referder as ,,koidulaulik", ,,singer of the dawn".
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
läbilaskevõime 6) Leia internetis võimalikult palju infot selle maakonna kohta ja kirjuta jutuke. Suur osa Viljandimaast paikneb maalisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud ökoloogia Ökoloogiline amplituudnäitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus Piirav tegur selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. E
haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi
gimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev,
kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline, okkad on lapikud, okkad keerdunud, punga värvus on oranzikapruun ja valge vaiguga kaetud). Käbid (suured soomused, värvus on kollakaspruun, tipust vaadates tumepruun , 4-5 cm) Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga)
valguvad soo servaaladele, laukad ja älved. Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks – Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad
5 102 #VALUE! Total Result 764 #VALUE! Sort Liik Sum - Kogus 1 188 haab 20 kask 38 12 kuusk 68 10 saar 33 vaher 29 8 2 93 6 haab 42 mänd 23 4 vaher 28 3 190 2 mänd 109 0 saar 81 1 2 4 191 haab 26 lepp 34 saar 65 tamm 45 vaher 21 5 102 haab 23 kask 34
1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga. Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev
Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused
Raudosi osi osjalised osjalaadsed Naistesõnajalg naistesõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Harilik soosõnajalg soosõnajalg soosõnajalalised sõnajalalaadsed Harilik kolmissõnajalg kolmissõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Laanesõnajalg laanesõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Kivi-imar imar imaralised Polypodiales Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed Harilik jugapuu jugapuu jugapuulised okaspuulaadsed Siberi nulg nulg männilised okaspuulaadsed Harilik kadakes kadakas küpressilised okaspuulaadsed Harilik sinilill sinilill tulikalised tulikalaadsed rohurinne Kurdlehine roos roos roosõielised roosilaadsed
kuivaine aastane Puuliik juurdekasv (g) Järjestus valgustatuse Juurdekasvu juures vähenemine % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,3 2 Arukask 246,1 142,8 42,0 3 Harilik mänd 175,4 112 36,1 4 Harilik pöök 408,4 398,2 2,5 12 Siberi nulg 64,9 64,4 0,8 13 Hall lepp 107,8 82,1 23,8 9 Harilik tamm 374,9 247,3 34,0 6
Need väljaanded sisaldavad üksikasjalikku iseloomustust kõigist kodumaistest ja sisse toodud taimeliikidest, mis on registreeritud Küprosel. Näiteks Eukalüpti liigid kuuluvad riiki sisse toodud liikide hulka. Erametsades majandamist ei toimu, sest kliima tõttu neil majanduslikku väärtust pole. Ainult riigimetsad on majandatavad. Me saame metsi jagada järgmisteks tüüpideks: 7.1. Kõrge mets katab 171.615 hektarit (18,55 % Küprose maismaast). Põhilisteks liikideks on kreeta mänd (Pinus brutia), mis on kõige enam levinud, Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid kokku koos alusrindes olevate liikide nagu kuldne tamm, maasikapuud, pistaatsia perekonda
Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumeda värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane, selle tõttu on
Valdkond Brasiilia Suurbritannia Loodusliku metsa 412 milljonit hektarit [1] 12% [3] Riiklikud metsad 124 milljonit hektarit [1] 30% [2] (kaitseall jne) Eraomand 288 miljonit hektarit [1] 70% [2] Metsa istandused 6 miljonit hektarit [1] 40,000 hektarit (kiire kasvuline okaspuu) 1970-ndal aastal [2] Populaarsemad puu Eukalüptus 59, mänd 37, Lehtpuud 29, okaspuud 75 [2] liigid (%) teised liigid 4 [1] Tarne Ümarpuitu 30 milljonit m 3 Saematerjal 3582000 kuupmeetrit, mänd 35% koristatud puitplaate 3032000 kuupmeetrit, paberit mahust [1] ja pappi 4561000 tonni [2] Maailmaturust 2,4% [1] Ei leidnud infot metsasaadusi
Mõlemad on pikliku kujuga. Laukad võivad olla ühe kuni kolme meetri sügavused ja kõva põhjata, sest põhjas on turvas. ( Kristian jt, 2011, lk 41 ). 5 Mukri rabas leidub suurel hulgal älveid ja laukaid. Raba keskosas on puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Järvel asub kolm turbasaart. 6 2. MUKRI RABA TAIMESTIK Rabas kasvav jändrik mänd on tegelikult harilik mänd, mille juurestik on mandunud. Rabakeskkonnas on ta jäänud väga kiduraks, sest siin on seisev toitainetevaene vesi. Samas näitab see aga tema visadust ja võimet kasvada väga kehvades oludes. Puudest suudavad sellistes oludes kasvada veel vaid sookask ja vaevakask ( kasvavad vaid põlvepikkuseks ). Sellised kääbuspuud meenutavad bonsaisid. Jaapani turistid olevat kunagi imestanud, kes küll nii suure pargi hooldamisega toime tuleb. ( wher2go, 2017 ).
Leostunud gleimuld (Go) on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Kergema lõimisega muld nagu ka antud maatükil sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Sobib ka metsamaaks kasutamiseks, kuid siis on tõenäoliselt vaja kuivendada, et metsa tootlikus suureneks. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega aladele tekivad metsastumise korral algul lehtpuud, hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Leostunud mullad sobivad hästi kase, tamme ja saare kasvamiseks. Leetjas muld on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leetjad mullad sobivad näiteks, hübriidhaava, kase ja tamme kasvatamiseks. Nõrgalt leetunud muldadel kasvab kõige paremini hübriidhaavakultuur. Rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, 9 arukask ning kuusk
Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik mänd (Pinus sylvestris) hong, pedajas, pettai Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada
peal ja sellele suurutakse pealt poolt jõudu täpselt keskele. (Rp= 3*jõud mis surus katki*telgede vahe/2*klotsi laius*klotsi kõrgus ruudus) Materjalide kõvdus- võime vastu panna teistele materjalidele ja kriimustustele. Sõltub materjalide töödeldavusest. Puitmaterjalid Ouit on toormaterjal, kolmandal kohal pärast süsi ja naftat maailmas, maailmas 33% on kaetud maismaast metsaga, millest 67% on lehtpuumets. Eestis on 42% metsa. Tähtsamad puuliigid eestis on : kask , kuusk, mänd ja haab Puido positiivsed omadused: • Hea materjal ehitamiseks, materjal kerge ja saab ehitada teatud määral ilma abivahenditeta(tõstukid ja kraanad jne) • Üsna tugev materjal • Väike soojusjuhtivus • Taastuv loodusvara • Head dekoratiivomadused • Puidu puhul on positiivne veel see, et tema töötlemiseks minev energia hulk ei ole väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha ...
08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967 36402010217 Heiki Käbi 2.08.1994 mees 1.02.1964 37207070216 Tiit Sirel 7.04.1999 mees 7.07.1972 47507030127 Aino Pappel 5.08.1995 naine 3.07.1975 36701190312 Leo Mänd 2.02.2006 mees 19.01.1967 37701180218 Toomas Männik 12.11.1993 mees 18.01.1977 37207050219 Ain Õunapuu 11.10.2005 mees 5.07.1972 46206050217 Kersti Männisalu 1.01.1988 naine 5.06.1962 35801170216 Aavo Männimets 1.09.1997 mees 17.01.1958 35207070219 Jüri Mändmets 2.03.1974 mees 7.07.1952
Lisaks koobastele pakub Piusa ümbrus palju huvitavat ka maastikuliselt. Nimelt on Piusa ala osake Palumaast: Haanja kõrgustiku kirdejalamile jäävast tasandike, lavakõrgendike, ürgorgude ja männipalude maastikust. Seda künklikku maastikku läbib lääne-ida suunas üsna kõrgete ja järskude nõlvadega Piusa jõe ürgorg, millesse suubuvad mõlemalt pool sügavad külgorud.Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi nõmmemännikuteks ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe, kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas) ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia)
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi...
Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm sureb piirkonnas, kus pole lupja. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt
Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv 5-10 m3 Okasmets Usa, kanada, norra, Kuusk, mänd, nulg, 1-2 m3/ha venemaa seedermänd, lehis *metsade majandamise põhinõue: aastas tohib maha võtta vähem, kui juurde kasvab *arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus: Brasiilia Prantsusmaa Majandamine Ei tegelda väetuse ja Tegeldakse hooldega Metsatööstus Vähem arenenud, viiakse Hästi arenenud,
Põhja-Ameerikas ja aastaringne temp amplituud ja okasmetsade vahel. Peamised ·Töötlev tööstus Euroopas väike:talvel soe, suvel jahe puuliigid on kask, haab ning kuusk ja ·Kõrgtehnoloogia parasvöötme 2) Mandriline kliima-kuiv, aastaringne mänd. ·Põllumajandus lääneosas üsna temp amplituud suur: talvel külm, Lehtmetsavööndi metsades on ·Metsa- ja puidutööstus katkendlikult okas- suvel soe puurindes ülekaalus tamm, pöök, ·Teenindus
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Üllar Piir 11.B klass Hendrik Visnapuu ,,Amores" Referaat Rapla 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................3 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST.....................................................................4 3. LOOMINGUTEE ALGUS..............................................................................4 4. KOGUMIK ,,AMORES".................................................................................5 5. KRIITIKA/ARVAMUSED.................................................................
Maastikukaitse ja -hoolduse osakond Proovitüki nr. 711 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines Andmetöötluse alused Juh.Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 711 kvartaliks on RO204, eralduse number on 4, kasvukohatüübiks on mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 35 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 15 cm, raadius 2 rinde puude jaoks puudub (0). Reljeef on laugjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juulil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pide Diskreetn Arvulin Mittearvulin Järjestustunnu Nominaaltunnu v e e e s s Puuliik x x
Johannes Aavik Üks, kaks, kolm, lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe, läbi porist, veest! AHNEPÄITS Hoidke eest! Heljo Mänd Üks, kaks, kolm! Kord elas ahne harakas, Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei! Vaid kohe lihtsalt leidis neid. Miks jäeti asjad laokile ja ukse-aknad paokile! ÕHTU
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast ...
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja
Kokku on Leedus umbes 1795 taimeliiki. Enamus taimeliike (713) kasvab metsas. Metsadest on leitud rohkem kui 4 000 seeneliiki. Eestis on 321 linnuliiki, kellest 213 pesitseb või on pesitsenud Leedus. Leedu Punane Raamat on juriidiline dokument, millele haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitse toetub. Punane Raamat sisaldab 767 taime, looma, sambliku ja seene iseloomustust. Levinuimad puuliigid: harilik mänd, Norra kuusk, arukask, sanglepp ja haab. Metsades kasvab ka mitmeid erandlikke puuliike. Tammepuistud katavad 2% Leedu metsaalast. Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis
Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee Nelj rimi as t sek s a s e ...
Motett mitmehäälne (polüfooniline) ladinakeelne vaimulik laul. Enamasti loodud jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Ilmalik polüfooniline laul(mitmehäälne) Ilmalik mitmehäälne laul 15.sajandil enamasti prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandusid ka itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. 7. Polüfoonia (kreeka keelest ,,palju helisid" ) mitmehäälsus 8. Kaanon omalaadne intellektuaalne mänd, kus teose esitamine algab antud reegli alusel häälte tuletamisest ja muusika ,,lõpuni komponeerimisest" . Kaanon võib ka tähendada sama meloodia esitamist teises hääles hilisema algusega. Tuletatud hääl võib aga ette andtud meloodiat ka kindlate reeglite järgi töödelda (vähikaanon viimasest noodist esimeseni, peegelkaanon kõik käigud ja hüpped vahetavad oma suunda, vähipeegelkaanon mõlemal eelnevalt nimetatud moel korraga.) 9
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG
katteseemnetaimed. Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9) Sõnajalg – Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20) Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees (vaata lk 24) 16. Tunneb pildilt ära (nimed on etteantud): harilik põisadru, juusvetikas, helvik, harilik karusammal, turbasammal, ohtene sõnajalg, kattekold, aasosi, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, kanarbik (lk 94), hanijalg (lk 94), kollane võhumõõk (lk 95), harilik kerahein (lk 95).
puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit? Niiske puit on alati nõrgem. 29. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit (niiskust üle 35% kaalust), poolkuiv puit (20...35%), õhukuiv puit (15...20%), toakuiv puit (8...14%). 30
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
raiutud puit väärindatakse ja seda kasutatakse mitmekülgselt. Vähem arenenud riikides kasutatakse puitu suures osas kütusena ja maailmaturule müüakse vähe väärindatud puitu (ümarpalki). Tutvu Eesti metsa olukorraga https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/varsked-andmed-eesti-metsadest-mida-me-s eal-naeme https://www.envir.ee/et/metsastatistika Milliseid metsi (domineeriv puuliik, vanus) on Eestis kõige rohkem? Peamised puuliigid Eesti metsades on kuusk ja mänd, arukask, harilik haab, sookask Selgita, milline on Eesti metsapoliitika eesmärk ja kuidas see tagatakse? 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning
Õied puhkevad mais-juunis. Aedõunapuul on lehe altpoolt karvane, mets-õunapuul sile. Viljad valmivad septembris-oktoobris. Viljad on 3cm läbimõõduga, punased. Puit on kõva, raske ja sile, vanasti valmistati tuulikute hammsrattaid, höövlipakke. (tänapäeval on raiumine keelatud ) Kõige väärtuslikum liik uute õunapuu sortide arendamisel. Puulehtedest saab head teed, mis aitab vältida veresoonte lupjumist. 15) Mänd (Pinus Sylvestris) Maailms üle 100 liigi, Eestis kasvab ainult looduslikult 1(Harilik mänd). Mänd moodustab Eesti pemtsadest ca 40%. Kõige vastupidavam puu, suudab ksvada ka äärmuslikemates tingimustes. Selle loob väga ulatuslik juurestik. Jäme peajuur tungib sügavale maa sisse ankruks. Külgjuured sirutuvad mullas laiemale kui külgoksad maa peal. Juured ise maa seest vett kätte ei saa. Siin aitab seeneniidistik, mis on moodustanud ümber juurte keerulise põimiku
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
