Jakob Hurt (0)

Jakob  Hurt
Raido  Tukk
PM IA
Elulugu
22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi
Oli eesti  rahvaluule ­ ja  keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane.
Isiklikku
Tal oli kaks poega : Max Hurt ­ Kaubandus­Tööstuskoja esimene  direktor  ja 
Rudolf Hurt ­ Tallinna  Toompea  Kaarli koguduse õpetaja 
Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga.
Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja  korporatsioon  Livonia 
vilistlane.
Õpingud
Himmaste küla­ ja Põlva kihelkonnakoolis
1853–55 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis
1859–64 usuteadust Tartu Ülikoolis
1886 Helsingi Ülikoolis dr.  phil . Kraadi
Varasemad töökohad
Oli 1865–66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja
1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja
1872–80 Otepääl,
1880–1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor.
Tähtsus Eesti ajaloos
Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti  Seltsis  ja Vanemuise seltsis 
ühiskondlikku tegevust.
Kirjamehena  propageeris  Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest 
parandatud viisi", 1864)
Hurda  peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise 
algatamine.
Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". 
...
Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset
Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades.
Kaastööliste (ligi  1400  isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja 
kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos  EKmS  materjalidega) 
261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge,
...
1888–1906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet.
Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel“
Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi
Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X 
ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta
Publitsistikast on postuumselt 
avaldatud
"Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus) 
"Kõned ja kirjad" (1989,  koostanud  Mart Laar)
"Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). 
Märk ajalukku
Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist 
tähelepanu juba tema kaasajal.
Alates aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm,  arhitekt  A. 
Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda  monument ).
Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus.
Jakob Hurda büst Otepää kiriklas
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Pildid Jakob Hurdist
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level
●
Third level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fourth level
●
Fifth level
●
Fifth level
Aastal 1866
Jakob Hurt vanal Eesti 10­kroonisel
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level

Document Outline

• Slide 1
• Elulugu
• Isiklikku
• Õpingud
• Varasemad töökohad
• Tähtsus Eesti ajaloos
• ...
• ...
• Publitsistikast on postuumselt avaldatud
• Märk ajalukku
• Jakob Hurda büst Otepää kiriklas
• Pildid Jakob Hurdist
• Jakob Hurt vanal Eesti 10-kroonisel
• Slide 14