1. Millised poliitilised momendid Eesti,Venemaa ja maailma arendus soodustasid Eesti isesesvumist? Eesti: Enamik Eesti partesid olid isesesvumise poolt; Eesti sai omavalitsuse; Balti- Sakslased kaotasid sõja tõttu oma positsiooni ühiskonnas. Venemaa: Venemaal olid kodusõjad ja revolutsioonid; Venemaa sõdis paljude piiririikidega; Toimus veebruari revolutsioon(eestlased said autonoomia) Maailm: Lääneriigid toetasid Eesti isesesvumist; Toimus I maailmasõda, kus nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa; I maailmasõjas osales palju eestlasi ja nad said seal väljaõppe. 2. 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas, põhjenda? 1) Kuulutati välja isesesvus, sest see näitas maailmale, et Eesti tahab saada vabaks ja oma riiki. 2) Eesti sai autonoomia, sest asjaajamine läks eesti keelde ja eestlased said võimu 3) Vabadussõda, sest seal võideti vabadus kätte 3. Veebruari revolutsiooni põhjused Venemaal? ...
SWOT - analüüs · Mis õnnestus? · Mis tekitas probleeme? · Praktikal olles õppisin:..... Mis vajaks veel õppimist? · Kutse- ja ametioskuste areng: (näit. tänu praktikale sain arendada klienditeenindaja oskusi ja lihvida suhtlemisoskust...) 1 4.3. Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud järgmiste alalõikude kohta: · Koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.). · Ettevõttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane töö, lisaülesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.). · Hinnang õppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele. 5. Kokkuvõte · Hinnang praktikale töökeskkonnas (omandatud oskused ja kvalifikatsiooni osad). 6
Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1/y'z1/z'= osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid y2z2= osakujundi nr 2 kesk-peateljestik 2.2 Liitkujundi pinnakeskme asukoht Liitkujundi staatiline moment telje z' suhtes A = Liitkujundi pindala = Liitkujundi staatiline moment telje y' suhtes 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (1) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes = Osakujundi nr 2 staatiline moment telje z' suhtes = Osakujundi nr 1 staatiline moment telje z' suhtes Osakujundite staatilised momendid = Osakujundi nr 1 pinnakeskme C1 koordinaat telje y' sihis = Osakujundi nr 2 pinnakeskme C2 koordinaat telje y' sihis Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid =0 =+ 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (2) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes
Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1 (y') z1 (z') = osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid y2 z2= osakujundi nr 2 kesk-peateljestik 2.2 Liitkujundi pinnakeskme asukoht Liitkujundi staatiline moment telje z' suhtes A = Liitkujundi pindala = Liitkujundi staatiline moment telje y' suhtes 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (1) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes = Osakujundi nr 2 staatiline moment telje z' suhtes = Osakujundi nr 1 staatiline moment telje z' suhtes Osakujundite staatilised momendid = Osakujundi nr 1 pinnakeskme C1 koordinaat telje y' sihis = Osakujundi nr 2 pinnakeskme C2 koordinaat telje y' sihis Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid =0 =+ 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (2) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes
1. Detaili joonis Mõõtkavas 1:1 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1. L-Profiili 40/40x3 pinnakese 2.1.1. Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.1.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.2. U-Profiili 50/80/50x5 pinnakese 2.2.1 Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.2.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.3. Pinna ristlõike asukoht Joonis mõõtkavas 1:1 2.3.1.Teljestikud 2.3.2. Liitkujundi pinnakeskme asukoht 2.3.3. Liitkujundi staatilised momendid (1) 2.3.3.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.3.4. Liitkujundi staatilised momendid (2) 2.3.4.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1. Inertsmomentide seosed 3.2. Esimese osakujundi telg-inertsmomendid Inertsmomendid telgede y ja z suhtes 3.3. Teise osakujundi telg-inertsmomendid Punkti C koordinaadid osakujundi peatelgede suhtes
Antud: y=295 MPa [S]=8 w=500 min^-1 1. Koostada võlli väändemomendi epüür Leian rihmaratastel mõjuvad momendid. Esmalt arvutan nurkkiiruse , siis momendi. Seejärel teen lõiked ja koostan epüüri. =2*n/60 =2*3,14*500/60=52,3 rad/s m=P/ m4=1*10^3/52,3=-19,1Nm m3=0,7*10^3/52,3=-13,4Nm m2=2*10^3/52,3=-38,2Nm m1=1*10^3/52,3=-19,1Nm Leian vedaval rattal mõjuva momendi m=0 m1+m2+m3+m4+mv=0 mv=89,8Nm Joonistan epüüri Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm
Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige Keevisõmbluste pikkused ll=b=196mm keevisõmbluse kaatet z==5 a= cos 45 z = 0,707*5=3,5*10-3=0,0035m Leitakse lk väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T=Tk+Tl , kus T keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on l 0,5ll võrdtugevad, siis k T = [ ] k .õmblus Wp kus Wp keevisõmbluse ohtlikuma lõik polaartugevusmoment. T- keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid ( F*l) T 6T = = [ ] k .õmblus W p a * ll 2 Laupõmbluse korral Keevisõmbluste nihkepinge momendist (T)
Rist-teljestik A Pindala z 0 y Joonis 5.4 Tasandkujundi pinnamomendid on: · esimese astme momendid ehk S y = zdA= staatiline moment y - telje suhtes staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes
Rist-teljestik A Pindala z 0 y Joonis 5.4 Tasandkujundi pinnamomendid on: · esimese astme momendid ehk S y = zdA= staatiline moment y - telje suhtes staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes
5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz- teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5
Personali hindamine ja tasustamine 1. Esitage ettevõtte töötajate tüki- ja kollektiivse hindamis- ja palgasüsteemide positiivsed ja negatiivsed momendid grupeerituna, sh olulisuse järjekorras. Tüki palk on lihtsaim tulemuspalga alaliik, kus töötasu suurus sõltub toodangu mahust või teenuste hulgast. Tüki palk ergutab töötajaid suurendada tootlikust (1) ja võimaldab töötulemusi õiglasemalt tasustada (2). Tükipalga süsteem käivitab töötajate vahelise võistluse (3) ning võimaldab motiveerida töötajaid saavutama enamat (4). Selle puuduseks on aga süsteemi keelukus (1) ning oht vähendada töökvaliteeti (2) ja halvendada
broneerimisosakonnad jt. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle. Kui olete parasjagu hõivatud, siis vastake helistajale ja vabandage, et tegelete praegu teise kliendiga ja paluge helistajal jätta oma telefoninumber, et saaksite talle vabanedes tagasi helistada. Kui suunate kõne mujale, siis seletage kliendile, kuhu te kõne suunate. Ärge laske helistajal jälle uuesti helistada. Kui panete telefoni ootele, siis kontrollige iga
JS keskkaalutud väärtus tõenäosusega. Tähis E või varasemalt M. Omadused: 21. Dispersioon ja tema omadused on JS matemaatiline ootus hälbe ruudust oma matemaatilisest ootusest. Tähis D. Omadused: 1. Konstandi dispersioon on null 2. Konstant tuuakse dispersiooni märgi ette koos ruutu tõstmisega 3. Sõltumatute JS summa dispersioon on võrdne dispersioonide summaga 4. Dispersiooni korrutis on võrdne positiivse ja negatiivse väljatuleku tõenäosuste korrutisega. 22. Momendid. Algmomendid Moment on variandi individuaalväärtuse ja määratletud väärtuse keskmine erinevus mingis astmes. Algmomendid 23. Momendid. Keskmomendid 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni max koht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi 29. Tsebõsevi seos ja teoreem
saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned avalduvad dünaamikas ehk helitugevuse muutumise ja vaheldumise äärmuslikkuses (rahulik, vaikne ja mõtiskelv vaheldub valju, kiire ja süngega) (dünaamilised äärmused) ning teose hingelisuses. Lisaks on tegemist romantismiajastule
ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on võrdtugevad, siis . Lühikeste keevisõmbluste korral arvutatakse nihkepinge ligikaudse valemiga: Keevisõmblusete nihkepinge momendist (T): Leitakse külgõmbluste pikkus ll võttest arvesse ainult keevisõmbluseid väänavat koormust T. lk= 0,5*ll= 0,5*160= 80 mm Arvutatakse lõike keskmine nihkepinge keevisõmblustes: Tehakse valitud keevisliite kontroll lõikele: Teha konstruktsiooni joonis Mõõtkava 1:4 Eelised
Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp. Ja jälgitakse numeratsiooni ja suunda. Paigaldakse 2 kolbi üheaegselt ja need mille väntvõlli vändakaelad on üles keeratud. Laagrisaaled määritakse õliga kokku. Rõngaste kokkusurumisel kasutatakse rakist (abinõud).
Kuigi film oli tehtud n-ö tavapärases enne-nüüd-pärast tsükklis, kasutati seal novellilist jutustamistiili. Muusikat kasutati filmis üsna vähe, kuigi samas ei saa öelda, et seda üldse ei tehtud. Aga minu arvates ei teinud vähene muusikakasutus filmi sugugi halvemaks - see, mida kasutati, tegi filmi ainult paremaks. Muidugi ei puudunud filmist filosoofilised ja mõtlema panevad stseenid, emotsionaalsed momendid ning hea huumor. Selle kõige keskel kannab oma rolli väga hästi välja Tom Hanks. Forrest Gumpi kehastab ta väga usutavalt,tal tuleb, seda küll minu arvates, päris raskena tunduv alaarenenud mehe mängimine suurepäraselt välja, ta ei jäänud vähemalt seda tehes lolliks. Hea valik oli tehtud ka kõrvalosatäitjate suhtes, nad suutsid oma rolli sisse elada ning ka neil õnnestus kõik nagu valatult. Filmist ei puudnud
Elu ilusaimad hetked Hetked tunduvad meile kordumatud. Ka ise oleme seda. Inimesi mäletatakse samamoodi kui möödunud hetki, kuid ka unustatakse samavõrd kergelt. Niisiis on kõik ajutine. Eriti veel kaunid momendid, mis tunduvad alguses igavesti meelde jäävat, kaovad ruttu. Aeg muudab maailma. Oma kõrghetked on kõigil. Olgu nad siis majanduslikku, perekondlikku või töist laadi. Sportlase jaoks on tõenäoliselt elu ilusaim hetk olümpia medali võitmine. Ilmselt peab palgamõrvar mõne tähtsa inimese edukat atentaati oma elu suursündmuseks. Riigikokku valitu võib mõelda, et nüüd on tema tähetund saabunud. Seda muidugi juhul, kui tal ei õnnestu ministriportfelli saada
Tn,t=2Tv(1+g)/(sn/sv + sv/sn+2g) g=5*sn g=5*0,0397=0,198 Tn,t=2*4120(1+0,198)/( 0,0397/0,550 + 0,550/0,0397+2*0,198)=689 N*m 8.3Vääratuspunkt: v=62,8(1-0,550)=28,2 rad/s Tv,t=2*4120(1+0,198)/(0,550/0,550 + 0,550/0,550+2*0,198)=4,12*103 N*m Käivitustööpunkt: k=62,8(1-1)=0 rad/s Tk,t=2*4120(1+0,198)/(1/0,550 + 0,550/1 +2*0,198)=3,57*103 N*m 9.Valime uued libistuse väärtused tehistunnusjoonte lisapunktide jaoks:0,02; 0,15; 0,3; 0,65; 0,8; 0,9; 1,1; 1,3 ; 1,5 ja arvutame vastavad momendid ja nurkkiirused. Kanname tulemused tabel nr kahte. Tabel nr 2. s 0 0,02 0,0397 0,15 0,3 0,550 0,65 0,80 0,9 1 1,1 1,3 1,5 2,28 3,56 4,12 4,07 3,89 3,73 3,57*103 3,41 3,10 2,83 T 0 353 689 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 61,5 60,3 53,4 44,0 28,2 22,0 12,6 6,28 0 -6,28 -18,8 -31,4 10
3.2 Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.3 Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Polaartugevusmoment W0 Dimensioon; [m3] Kui D 2 korda, siis tugevus 23 = 8 korda 3.4 Nimetage kujundi pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3] teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4] 3.5 Defineerige kujundi keskteljestik! kujundi peateljestik (ristteljestik), mille algus on pinnakeskmes (ja siit ka keskpeainertsimomendid) 3.6 Mis on kujundi pinnakese? Keskteljestiku alguspunkt 3.7 Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yzteljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5.5) ning need
Kolme helinat peetakse optimaalseks, mille järel tõstetakse toru. Pärast 6 helinat läheb helistaja tavaliselt juba närviliseks ja pärast 8 helinat paneb ta kindlasti telefonitoru käest ära ja helistab teise firmasse. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Pange kirja helistaja nimi ja lühidalt peamised vestluse momendid. Hoidke alati kirjutusvahend telefoni ligiduses, samuti vajaminev informatsioon, juhendid, hinnakirjad jne., mida te tavaliselt vajate kõige enam telefoniküsimustele vastamiseks. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid, näiteks: ,,te soovite kahte kahekohalist tuba eraldi vooditega, saabute 10. septembri hilisõhtul ja lahkute 11. sept. hommikul." Või ,,teie soov oli siis peolaud meie restoranis 25 inimesele 15. sept."
meeldisid. Mephistopheles oli särtsakas ja karismaatiline kuid ka samal ajal kurjust tuues etendusse. Tema välimus läks tema rolliga vägagi kokku, kus ta oli pikka kasvu,pikkade juukstega ja tema hoiak ütlesid kohe ära, et ta on alt maailmast. Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi ka silma aga vahest tekkisid momendid, kus polnud soliste väga kuulda, mida nad seal laulavad. Dirigendi töö oli seda reguleerida, kurvastuseks polnud seda väga tähelepanna. Teades seda dirigenti oli ta kogemusest päris omal tasemel aga miski pärast ei näinud seda sellel päeval. Peategelane Faust aga ei tundnud olevat nagu peategelane vaid rohkem oli ta, kui kõrvaltegelane. Tegevus toimus tema ümber aga pilt jäi temast väga kahvatu teiste kõrval.
Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. Poeetilises üldpilgus iseloomustab D. Kareva luulet rahulik ja selgepiiriline kujund, mis
Kontserdiarvustus Lady Gaga The Born This Way Tour, Tallinna Lauluväljak, 25.08.2012 Tutvustus Lady Gaga on rahvusvaheline popstaar aastast 2007, mil ta kirjutas oma debüütalbumi The Fame mis tõi talle positiivse edu nii Ameerika Ühendriikides, kui ka mujal maailmas. Nüüdseks on album müünud üle 12 000 000 korra.Tema laul Poker Face saavutas tabelite kõrgeima koha paljudes riikides.Teine stuudioalbum kannab nime The Fame Monster mis ilmus aastal 2009. Kolmas album kannab nime Born This Way mis ilmus 2011, mida on müüdud üle viie miljoni koopia. Kontsert Lady Gaga kontserdi üheks tunnuseks on kindlasti suursugusus. Alates lavast lõpetades üleüldise showga.Ta andis edasi kõike, mis temale omane võimas lauluhääl, tantsuoskused, klaverimäng, kostüümid, rekvisiidid.Loomulikult ei puudnud ka temale omased ülevõlli momendid, kus ta ütleb midagi natuke siivutut või toob lavale inimese publikust.Kontsert oli m...
Lahendus: Sellise lapse jaoks on kõige tähtsam rahulik, heatahtlik psühholoogiline õhkkond kodus ja lasteaias. Last- (võimalik, et melanhoolikut) tuleb palju kiita, näidates talle usku tema võimetesse. Isegi kui ta täidab ülesande halvasti, tuleb temasse sisendada usku, kiites heaks tema püüdu lahendada üks või teine ülesanne. Lapsele tuleb luua pidevalt võimalus saada eduelamusi ka kõige tähtsusetuna tunduvatest ülesannetest. Sagedamini rääkida läbi positiivsed momendid, püüda teda eemale tuua murelikest mõtetest. Õpetada talle tegema iseseisvaid valikuid ka harjumuspärastes elulistes situatsioonides (millise mänguasjaga mängida, mida selga panna, kellega mängida, mida süüa jne).
*Mehaaniline süsteem Tugevus- ja/või jäikuskontroll, Lubatava koormuse leidmine sisaldab: · vardaks taandatud analüüsitav konstruktsioon; · deformeerumatu 1.6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad, plaadid, alus (kuhu konstruktsioon toetub ja/või kinnitub); · sidemed (toed), mis massiivkehad takistavad konstruktsiooni liikumisi; · koormavad jõud ja momendid. 1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? = ideaalse mehaanilise süsteemi Varras . üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: andmetega · sirge varras; · murdjooneline varras; · kõver varras
Y 2.3 Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid : SZ ' Y c= A SY ' Z c= A Liitkujundi pindala : A = AL + AU = 1,65 + 4,2 = 5,85 cm2 2.3.1 Liitkujundi staatiline moment telje Z’ suhtes : S Z =S LZ + S UZ ' ' ' Osakujundite staatilised momendid : S LZ =Y c 1 ∙ A L ' : L-profiiliga kujundi staatiline moment S UZ =Y c 2 ∙ A U ' : U-profiiliga kujundi staatiline moment Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid : h 7 Y c 1=0 Y c 2= −Z L0= −0,88=2,62 cm 2 2 2.3.2 Liitkujundi staatiline moment telje Y’ suhtes : S Y =S LY + S UY
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Sts...
*algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine *I maailmasõja sündmused sakslaste sõjaline edu 3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus: *30
silindrilisest korpusest ning liikuvast kolvist. Kolvi liikumise põhjuseks on sururõhu erinev rõhk silindri kambrites. Joonis. Silindri juhtimine. Joonis. Bistabiilse silindri jaotid (pneumoklapid). Andurid Andurite liigitus sisendsuuruste järgi: mehaaniliste sisenditega (siia kuuluvad kõik liikumisparameetrid nagu kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid ja rõhk) termilise sisendiga (soojusandurid) optilise sisendiga (valgusandurid) elektromagnetilise sisendiga elektrilise sisendiga Andurite liigitus edastatavate signaalide vormi järgi: analoogsignaale edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid diskreetsignaale edastavad andurid arvsignaale edastavad andurid Piirlüliteid (limit switches) kasutatakse peaaegu kõigis automaatikaga seotud rakendustes
teenida, seda suuremad summad seal liiguvad ning seda rohkem on inimesi, kes rahalõhna peale kohale tulevad. Piiride puudumisel valitseks korralagedus ning tõenäoliselt lõpeks see paljudele õnnetult. Kaldun arvama, et kõikjal tegeleksid kuritegelikud rühmitused või organisatsioonid ning kõik võiksid teha, mis neil pähe tuleb. Sellist seisu võib vaid katastroofide, maavärinate või tsunamidega võrrelda. Need on minu arvates ainukesed momendid tänapäeva kõrgelt arenenud maailmas, mil meil on olnud tunnetada seadusetust.
= M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6
Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik
tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes.
Tugevustingimusest paindele:
224 mm
2) Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks l1 = b = 224 mm,
keevisõbluse kaatet z = = 5 mm.
Leitakse l väärtus tugevustingimusest nikhele väände korral. Eeldatakse, et T = Tk + Tl ,
kus T keevisõmluste poolt vastuvõetavad momendid.
Kui eeldada, et nii laup- kuid külgõmblus on võrdtugevad, siis lk 0,5 ll
= T/Wp []k. õmblus kus Wp keevisõmluse ohtlikuma lõige polaartugevusmoment.
Lühikeste (l
otsuseid, kuna nii mõnedki otsused on elulised. ,,Dekameron" on üsna huvitav teos ning on tänini maailmakirjanduses hinnatud, sest on üpris tänapäevane, olenemata faktist, et teos kirjutati mitu sajandit tagasi. Minu arvates on ,,Dekameron" hea raamat, kuna seda lugedes saab väljendusrikka kujutluspildi tolle aja elust ja kommetest ning seda pole igav lugeda. Erootilised tekstid annavad raamatule värvikust ning mõningad momendid on üsna humoorikad. Ka nüüdsel ajal käitutakse ebaeetiliselt, mis viitab tõsiasjale, et alati on neid, kes reeglitest kinni ei pea. Ilmselt on see inimloomuse üks pahesid. Eiratakse reegleid, sest ilmselgelt muudab nendest mitte kinni pidamine elu pisut huvitavamaks ning samuti kaasnevad riskid. Raamat on läbi aegade olnud kuulus ning mõjutanud nii kunstnikke, näitekirjanikke kui ka kirjamehi. Autor kajastab XIV sajandi probleeme hästi ja lõpetab novellid enamjaolt moraaliga.
levinud. Logomeetrilised magnetoelektrilised mõõteriistad Sellises mõõteriistas puudub vastupöördemoment ja liikuva osa pöördenurk sõltub voolude suhtest kahes mähises. Mähised ühendatakse ahelasse momendivabade juhtmete abil. Voolu puudumisel on osuti asend juhuslik. Mõnikord kasutatakse asendi nullimiseks lisamagnetit. Mõõteriist on ehitatud nii, et magnetvoo tihedus õhupilus on ebaühtlane. Voolude suunad mähistes valitakse selliselt, et mähistes tekkivad momendid oleksid vastassuunalised. Kui voolud mähistes on võrdsed, siis momendid kompenseeruvad vastastikku. Kui aga üks vooludest on suurem, siis pöördub mehhanism selliselt, et suurema vooluga mähis asuks õhupilu sellises osas, kus magnetvoog on väiksem ja nõrgema vooluga mähis asuks seal, kus magnetvoog on tugevam. Logomeeter mõõdab voolude suhet ja tema näit ei sõltu voolude absoluutväärtusest. Peale
RB Projekt 1 Lahendus 4 Dimensioneerimine Toearmatuur Plaadi arvutus Koormused: = 0,03989 (Msd1/4) = 0,04072 KK(Kasuskoormus): qk= 9,4 kN/m2 As,1= 80,04 mm2 põrand=20mm 0,4 OK(omakaal): gk= 2,25 kN/m2 mahumass 20kN/m2 KOKKU: 12,05 kN/m2 Valime armatuur diameetriga: Arvutuskoormus ...
mõtlemisviisi võimalikult sarnaseks ning kontrollitavaks. Propaganda näol taheti luua ainult üks ühtne kunstistiil, mis ülistaks reziimi juhte. Realismi eesmärk oli kujutada elu sellisena nagu see päriselt oli. Kuid iga erineva voolu seisukohast oli elu kujutamine ikka natukene erinev. Realism kujutaski elu sellisena, milline nägi välja töölisrahva elu. Impressionism kujutas elu sellest seisukohast, mis mulje jättis elus teatud momendid. Sotsiaalne realism kujutas elu totalitaarsete reziimi juhtide meelest ning uusrealism kujutas sellist elu, mida pakkus suurlinna tsivilisatsioon oma koledamas pooles. Abstraktsionismi suuna eesmärk oli asjade kujutamine läbi vormide ja erinevate kujundite, nad kujutasid elu selle läbi, kuidas see neile tundus, mitte sellisena nagu nad seda otseselt nägid. 3. Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude ja geomeetrilise abstraktsionismi voolude all?
see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud. Ferromagneetikutel on olemas tugev ja püsiv ühesuunaline magnetmoment. Ferrimagneetikul on samuti püsiv magnetmoment olemas, kuid momendid on antiparalleelse suunaga, kuid ühes suuna magnetmoment on väiksem kui teine, ehk siis üks suund domineerib. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Mittepolaarsete metallide eritakistus suureneb temperatuuri kasvades. Polaarsete metallide eritakistus --------------------------------------------- Hõreda pakisega ioonsetel dielektrikutel temperatuuri tõustes kaod suurenevad
samas tempos kui tegelikkuses. Näiteks, mõni tegevus, mis kujuneb viie aasta kestel on draamateoses surutud viide vaatusesse ja vaataja elab selle läbi kolme tunniga. Draamakirjanik teeb seetõttu valiku: kõik mitteoluline jääb välja; ta valib need sündmused, millel on oluline tähtsus. See keskustus nõuab ka tihedust. Et võitluste käik on koondatud lühemale ajale ja sündmuste käigust valitud olulised momendid, siis koondub nendesse ka rohkem tegevust ja tegelasi, kelle mõtted ja väljendused on olulised ja meeleolud ning elamused intensiivsed. 4. Dialoogiline vorm Draama vormiliseks iseärasuseks on dialoogiline sõnastus. Dialoog ehk kahekõne oli algselt kõne kahe isiku vahel, nüüd aga kahe või mitme isiku vahel ristlev kõnelus. Iga üksiku tegelase kõneosa dialoogis nimetatakse repliigiks. Sageli esineb draamas ka monoloog ühe
(6.5) Märkus. Vektorkorrutise tähistamiseks asutatakse ka kirjaviisi M O = [r , F ] . 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. Vaatleme kahte punktmassi m1 ja m 2 , mis mõjutavad teineteist jõududega F1, 2 ja F2 ,1 . Arvutame nende jõudude momendid mingi punkti O suhtes. m1 F2,1 1 r1 l F1, 2 2 m2 O r2
Ovaalsus 0,10 mm 0,05 mm - 7)Kepsulaagri paksus 1,6 mm 8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm 9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2 I. Silinder Sisselaske takt II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm 13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga. Väntvõllu nurk Väljalase Sisselase Silinder Nukk Silinder Nukk 0 1 1 1 2
Esimest korda lugedes, oli see tekst väga tüütu, kuid kui hiljem lugeda uuesti, siis on see isegi üsna huvitav, kuigi laused on tõepoolest rasked, aga novelli puhul üldse ei imestagi seda. Novelli sisu on ka üsna segadusseajav nagu lausedki ning inimeste mõtted. 4. Seal tekstis kirjeldatakse lühikese aja jooksul toimunud tegevusi väga pikalt. Samamoodi võiks inimene ka ise oma elu niimodi võtta - need momendid, mis tunduvad nii tühised, kasvõi võileva tegemine, neid võiks täiel rinnal nautida, väärtustada, ja mitte ainult häid,vaid ka isegi halbu asju. See kõik on lihtsalt üks suur kogemus, mis teeb targemaks ja paremaks. Maailm on hästi suur ja see, mida üks inimene teeb tundub nii tühine. Sul on lühike aeg elada ning kui tahad sellest rõõmu tunda, siis seedi kõik läbi - ära arutle, analüüsi kõike, kuid proovi võtta kõike, mis võtta annab. Ära
survejõud. 1.22 Nihkeks ehk põikeks nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged. 1.23 Igakülgne ehk hüdrostaatiline kokkusurumine tekib vedelikku paigutatud tahkes kehas, kui vedelikus tekitada staatiline rõhk p, mis Pascali seaduse järgi mõjub ühtlaselt keha kogu pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1. Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga p = 2 + 2 . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest
kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid; • esiletõstmist väärivad momendid, tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent, arvestades teema aktuaalsust, metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise materjali mahtu ja sisukust, katsetulemuste tähtsust jms.; • retsensendi põhiküsimused töö koostajale lisaks retsensiooni eelnevates osades antud hinnangutele ja tehtud märkustele esitab retsensent mõned tööst johtuvad põhiküsimused, mis moodustavad kaitsmisväitluse telje;
OLULISED MOMENDID Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline. Arstide elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast. Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud. Arstiks õppida on üheaegselt nii raske kui ka huvitav. Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad. TÖÖ ISELOOM Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Inimeste juhendamine, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimeste tervisliku seisundi diagnoosimine, vajaduse korral ka vastava ravi määramine. Haiguste ennetamine ning haigete (patsientide) ravimine. Esialgsed uuringud teostab perearst, kes otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab. Eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ...
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ Suurimad momendid on punktis C, seega see on ohtlikuim punkt. Arvutame punktis C ekvivalentmoment: M IVekv = 382 Nm Nüüd arvutame ekvivalentpinge: σ IVekv = 35 MPa < [σ] = ReH / [S] = 420 / 2 = 210 MPa Nüüd teeme kontrollarvutust, arvestades pingekontsentratsiooni. Pingekontsentraatoriks on liistupesa mille mõõtmed valitakse vastavalt võlli läbimõõdule. Vaata ka Tabel 3. Kuna dr = 48 mm, siis liistu mõõtmed b = 14 mm ja t1 = 5,5 mm.
nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844. aastal koostöös viiuldajast sõbra Ferdinand Davidiga .Klassikaliseslt 3- osaline, säravalt virtuoosse ja hingestatud meloodiatega Klaverimuusika Mendelssohni klaveriloomingusse kuulub ligi 100 teost: 3 sonaati, 6 prelüüdi ja fuugat, albumilehed, novelletid, muusikalised momendid Tuntuim on tsükkel "Sõnadeta laulud", mis Mõned palad kannavad eraldi pealkirju:"Jahilaul"(op.19 nr.3), "Leinamarss" (op.62 nr.3), "Kevadelaul" (op.62 nr.6), "Ketruslaul" (op.67.nr.4) Vokaalmuusika Romantismiajastu heliloojaile üldomaselt on ka Mendelssohn kirjutanud laule (neid on umbes 80 ) Tähtsal kohal on ka tema vaimulike tekstidega kooriteosed: kantaadid , psalmid, motetid, jm. Kammermuusika: Teoseid erinevatele klassikalistele ansamblikoosseisudele:
Sellisel juhul mõtlen ühele konkreetsele raamatule, mille peategelase elu on täis õnnetuid juhtumisi. Charlotte Brontë ,,Jane Eyre" on äärmiselt südamlik raamat ning õnneliku lõpuga. Kurva lapsepõlve ning keerulise armueluga Jane leiab lõpuks oma tõelise armastuse ning õnne. See raamat on aidanud panna mõistma, et minu elu ei olegi tegelikult nii halb ja ka kõige raskematest olukordadest on võimalik välja saada, kui vaid piisavalt tahta. Paljud asjad ning momendid elus tunduvad tähtsusetud. Me ei väärtusta seda, mis meil on olemas ning ei oska hinnata ka inimesi enda ümber. Mõistame, kui palju meil tegelikult on vedanud, kui oleme kõik juba kaotanud. Paulo Coelho raamatus ,,Veronika otsustab surra" on kenasti väja toodud noore naise kannatused ning otsus kõigest loobuda ja endalt elu võtta. Ta pääseb surmast, kuid koomast toibudes teatatakse talle, et tal on jäänud elada vaid mõni päev.
SISEJÕUDUDE MÄÄRAMINE VARRASTARINDITES. LÕIGETE MEETODI IDEE. Painutatud varraste arvutamisel suurimate normaal- ja tangentsiaalpingete leidmiseks on vaja teada suurimat paindemomenti, suurimat põikjõudu ja lõikeid, milles need esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1. Lõigatakse varras vaadeldavas ristlõikes tinglikult läbi; 2. Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3. Eemaldatud osa mõju allesjäänud osale asendatakse sisejõududega (N, Q, M); 4. Kasutades sisejõudude määramise tööreegleid ja mär...
4) Tsentrifugaalinertsmomendid muudavad pöörleva süsteemi uurimise äärmiselt tülikaks ettevõtmiseks. Seetõttu püütakse nendest võimaluse korral lahti saada. 5) Tsentrifugaalinertsmomendid on skalaarsed suurused, mis iseloomustavad keha (süsteemi) massijaotust. 6) Tsentrifugaalinertsmomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses. 52. Millised tsentrifugaalinertsmomendid on nullid juhul, kui kehal on sümmeetriatelg? Sümmeetriatelg z, siis sama indeksit sisaldavad momendid Ixz=0 Iyz=0 53. Millised tsentrifugaalinertsmomendid on nullid juhul, kui kehal on sümmeetriatasand? Nulliga võrduvad just need tsentrifugaalinertsmomendid, mille üheks indeksiks on selle sümmeetriatasapinnaga ristuv telg 54. Mitu tsentrifugaalinertsmomenti ja millist võrduvad nulliga juhul, kui kehal on x- ja y-teljed sümmeetriatelgedeks? Kui aga kehal on kaks sümmeetriatelge, siis on võimalik lahti saada kõigist kolmest tsentrifugaalinertsmomendist 55
Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
