sellepärast see nimi, et see on Inglise kuninganna auks. Mis kohti maadeavastajad veel avastasid? Kui maadeavastajad randusid siis nad nägid enda arust väina ja panid sellele nimeks Frobisheri väinaks(nüüd Frobisheri laht).Seal avastati saar, kuhu kapten maabus koos kuue madrusega.Frobisher tõusis mäetippu ja nägi läänes, arvatava väina lõpus kaht neeme ning nende vahel laiuvat veevälja.Sealtpoolttulevate tugevate hoovuste järgi otsustades nägi Frobisher enda ees merd mille kaudu võis jõuda Hiinasse ja Indiasse.Frobisher kohtus ka eskimodega. Kes avastas kirdeväila? Esimene hollandlaste laev jõudis PõhjaDvinaa suud messe 1557. aastal neli aastat pärast inglasi. Alates 1584. aastast üritasid hollandlased liikuda ka ida poole 1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita
Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning s...
Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...
Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema. Viimasena asjana tooksin tema kõnes välja hüperbooli, mida tuntakse teadliku kunstilise liialduse nime all. Minu meelest on see seik tema kõnest natukene kunstiliselt liialdatud, kuigi et tea kust algab see piir: See jutt sai täna päris tõsine; peomeeleolu ja lillede merd arvestades liigagi töine. Lilled on asja ette, lilledega kõneleme me tunnete keelt. Arutelu nende teemade kohta on tarviklik ja kasulik. Rohkem retoorlist kõne tema jutust ei leidnud. Välja oli siis toodud 4 retoorilist kõne: Kordus, võrdlus, retooriline küsimus ja hüperbool.
b)rahvaarv - 2,889,187 (Juuli 2012 , Wikipedia) c)pealinn - Kingston d)pealinna - elanike arv 937,700 (2011 , Wikipedia) e)keel - Jamaica-Inglise f)rahaühik - Jamaica dollar a)manner: Tegemist on saareriigiga ehk ei asu mandril b)maailmajagu: Põhja-Ameerika c)ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Ümbritsetud igast küljest Kariibi merega. d)naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta külgeb nt. mööda mäestikku, merd, jõge, järve jne): Ühised piirid naaberriikidega puuduvad , kuid naaberriikideks on põhjas Kuuba, läänes Caymani saared ning mandril Mehiko , idas Haiti ja Dominikaani vabariik ning lõunas Costa Rica ja Panama. Joonis1.Jamaica regionaalne kaart. http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/namerica/caribb/jmcarib.gif Joonis 2. Jamaica maailmajao kaart. http://www.worldpress.org/images/maps/north-america_600w.jpg
Kaasaaegne Eesti kunstnik - Dénes Farkas Kes on Dénes Farkas? Dénes Kalev Farkas (sündinud 1974 Budapestis) on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari postkontseptualistlik fotokunstnik, kelle teoste läbivaks jooneks on alates 2000. aastate teisest poolest olnud eesmärk redutseerida vaadeldav sotsiaalne struktuur võimalikult lakoonilise fotot ja pildiallkirja ühendava esitlusmudeli kujule. 2013. aastal esindas ta Eestit 55. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil projektiga „Ilmne paratamatus”, mille kuraator Adam Budak nimetas Dénesi kunstilisi omailmasid läbikukkumise ja düsfunktsionaalsuse kartograafiaks. Näitustel on Farkas esinenud juba alates 1998. aastast ja 2003. aastal kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali preemia 2010. ja 2013. aastal, mil Eesti kunstiarreenil oli juba omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tema saatetekstidega mustvalge analoogfotograafia, m...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin. Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus. Kui vanamees oli kala ära tapnud ja paadi külge sidunud, hakkasid haid t...
tulnutesse Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid tead? Kes see on? Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Oma väikeses majakeses punases vasest katlas keetis ta vahest nõiarohtusid. Sest see ..... oli tegelikult nõid. Kes see on? 13aastasel Sigridil on kummaline sõber, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub
Evald Okas Eesti oma Picasso Nimi Kool 2011 Kes? Üks Eesti tuntuim kunstnik Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne professor Haapsalu aukodanik Villem Raamiga kirjutas 1982. aasta monograafias Evald Okasest, et tema kunst on ,,siiralt elujaatav, sügavalt humanistlik ja täis kiindumust loovasse elusse ning elurõõmu poeesiasse". Lühidalt eluloost Sündis 28. novembril 1915 Tallinnas 1939 esimene avalik esine- mine 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL-i rahvakunstnik 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest s...
· Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. · Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. · Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. · Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. Haridus · 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum · 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal · 1972 põllumajandusteaduste kandidaat · 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi Ametikohad · 19491950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom · 19501955 armeeteenistus; · 19551957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja
Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga).
kaugkaubandus. Tekkis vajadus ühtsete kauplemistingimuste järele, et kaugkaubandus hõlpsamaks ja lihtsamaks muuta.Mujal euroopas anti suurematele käsitöö ja kaubanduspiirkondadele linnaõigus, mis määras ära kauplemis tingimused ja tegi kaupmeestele kaupade viimise, teistesse piirkondadesse, lihtsamaks.Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse.
Mikkeli kunstimuuseum Joos de Momper II (1564-1636) ring – Talvemaastik. U 1630. Õli puidul. Mulle meeldis see pilt, sest maalitud on kaunist talvist ilma. Eriti meeldib mulle selle pildi juures taevas, sest see on väga ilus. Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) - Vaade Herkulese templile Coris Pilt jäi silma, sest tegu oli uhke templiga. Mulle meeldis pildi peal olevad hooned. Tundmatu Prantsuse kunstnik – Torm 18saj. Õli lõuend, puit. Mulle meedis see pilt, sest tormist merd oli kujutatud erinevates ilusates toonides. Tegu on küll tormiga aga pilve tagast paistis välja ka päike. Tundmatu Itaalia kunstnik 18saj. – Musitseeriv daam 18saj. Õli, lõuend. Pildid oleval naisel on suul muhe naeratus. Lisaks sellele nägi ta välja õnnelik ja rahulolev. Tundmatu Hollandi karavadžist - Õhtusöök Emmauses. U 1630. Õli lõuendil. Mulle tundus, et pildil olevast 4 mehest üks oli keegi tähtis kuju ja keegi
kui kunagi varem kokku. Seejuures tarbib ÜRO inimarengu aruande kohaselt rikkam 20% elanikkonnast Maa kõigist kasutatavatest ressurssidest ligi 88%. 4. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis? Maa elanike keskmine ökoloogiline jalajälg on praegu 2,3 globaalset hektarit, mis ületab napilt tarbimise jätkusuutlikkuse piirnormi. Riikide ja kontinentide vahelised erinevused on siiski suured. Kui Aasia ja Aafrika elanikud jätavad maha rahuldava 1,4 globaalse hektari
ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd
õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega enne kokku puutunud ei ole. Kuidas mari trumm Kaasani lennuväljal paanikat tekitas Selles peatükis räägib autor üldjoontes sellest, kuidas mõni asi tundub ühtedele nii normaalne ja tavaline, aga teistele jällegi eriline ja ennekuulmatu. Esimeses loos läksid mari naised merd vaatama. Nad olid merest väga vaimustused, sest ei olnud seda enne niimoodi näinud ja nautisid oma kogemust väga. Läksid jalgupidi vette ja võtsid isegi pudeliga merevett kaasa, sest see tundu neile nii eriline. Teises loos oli juttu kuulast saami lauljast, kes aga ütles oma esinemisest ära. Pärast oli teda kuskil poes nähtud ning paljud imestasid, et kuidas tal küll ei olnud kaasas turvamehi ja ümber tiirlemas ajakirjanikke
Poseidon Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg nagu ka Zeus ja Hades. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal, kellel oli suur safiirloss keset merd, aga sagedamini võis teda leida Olümposelt. Sümboliks oli Poseidonil võimas kolmhark, millega ta sai panna mere tormama , aga ta valitses ka tuulte ja maavärinate üle. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega, näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos. Kuulsaimad
Reedile lõid ''Berlinis'' kaasa ka London Metropolitan Orkester, New Londoni Lastekoor ja Lou Reedi bänd. Kontserdil esitati laule Lou Reedi hittplaadilt, mis kannab sammuti nime ''Berlin''. Plaat väljastati 1973. aasta juulis, seda on kirjeldatud kui traagilist rokk-ooperit. Olgugi, et kontsert pidi algama kell 20.00 alustati siiski 20.45. Kestis see ligi 60 minutit. Enne kui bänd lavale tuli ja kontsert ametlikult algas mängiti Lou Reedi vanemaid lugusid ja näidati ekraanilt merd ja merelaineid. Seda umbes 15 minutit kuni kella 21.00-ni. Kontsert algas 7- liikmelise bändi lavale ilmumisega. Nende seas Lou Reed ( elektriline- ja akustiline kitarr ) , Steve Hunter ( elektriline kitarr ) , Mike Rathke ( kitarr ) , Rupert Christie ( klahvpillid ) , Fernando Saunders ( basskitarr ja vokaal ) , Rob Wasserman ( kontrabass ) , Tony Smith ( trummid ). Kui bänd oli oma kohad võtnud tõsteti nende tagant kardin üles ja
Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957
Saaremast ja Hiiumast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksemsoolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres
VLE 1-12 Harry Potter ja tarkade kivi J. K. Rowling Teose tegevusaeg: Tegevus toimub ühe kooliaasta jooksul, aastanumber pole kuskilt silma jäänud. Tegevuspaigad Harry kodu kirjeldatakse täpselt. Harry ise elas trepi all asuvas pimedas ,,ruumis" Pisike onn saarekesel keset merd Ei kirjeldata väga täpselt, kuid midagi ilusat seal polnud. Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti kool Seda kohta kirjeldatakse terve raamatu jooksul, kuna seal ju põhitegevus toimub. Hiiglaslik hoone täis maagiat ja igasugu trikke. Selle ümbrus veelgi hiiglaslikum ja maagilisem, täis erinevaid olendeid keda ei eksisteeri tegelikkuses. Ülevaade sündmustikust Algul väga palju põnevat ei toimu, põhiliselt tegelaskujude tutvustamine,
omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde. Maale lähemalt silmitsedes on tunne, nagu oleks värvid visatud lõuendile. See tuleneb sellest, et ta kasutas maalimiseks värvinuga e spaatlit.. Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. Johann Heinrich Füssli ''Luupainaja'' 4 Romantism Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu
Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure. Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada
ja 6% siseveeteedevedu. Enamus kaubavedusid Eestis tehakse raudteedel. Eesti ja Läti veoskäive on raudteedel suurem, sest nad vahendavad Venemaalt tulevaid suuri kaubakoguseid oma sadamate kaudu mujale maailma. Joonis Transiitveod kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata Gaasi ja naftat transporditakse torudega Nordstream on gaasijuhe, mis sai alguse Venemaalt. See kulgeb piki Läänemerd Southstream- juhe, mis kavatsetakse rajada Musta merd läbima Laevatatavad jõed ja kanalid Lääne-Euroopas: Rein, Doonau, Elbe- neid on veel väga palju + seda saab atlasest vaadata Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse. Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks.
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, millest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid, ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama. Hannes otsustas selle kasuks osaliselt ka selle pärast, et ta nägi, mis oli saanud Niinast ta suitsetas ega olnud enam see sama armas tüdruk kes enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu. Tegelikult kõik, kes seal rannaäärses külas elasid armastasid merd. Seda näitab ka see, et isegi Arno ei hüljanud seda, vaid läks hoopis sinna tööle. Ning Hannes, kes käis Aafrikas ja mujal reisimas ning elas rikkas talus peremehena, naasis ikka tagasi oma rannakülakesse ning alustas seal oma uut elu koos Taaliga. August Gailit'i teos ,,Õitsev meri" oli algul küll veidi segane, kuid lõppkokkuvõttes väga huvitav raamat. Paljud võivad end seostada nende tegelastega ning elada kaasa kõikidele draamadele ja juhtumisetele, mida see sisaldas.
sööksid värsket toitu. Teda on nimetatud ka maailma kõige inimlikumaks meresõitjaks läbi aegade. Tänu temale laienesid eurooplaste teadmised Okeaania kohta märgatavalt. Ekspeditsioonidele kaasavõetud teadlased ja kunstnikud uurisid ning jäädvustasid külastatud maid, inimesi ja loodust. See äratas eurooplastes huvi Okeaania vastu. James Cook sündis 1728. a. Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal. Teismelisena sõitis James merd söekaupmehena. 1755. a. liitus ta Briti mereväega ja sai seal 4 aastaga kapteniks. Aastatel 17561767 tegeles ta peamiselt Põhja Atlandi kaardistamisega. Avastused: 1770. Aastal avastas Austraalia. Kaks aastat hiljem 1772. aastal oli ta väga lähedal ka teise mandri Antarktika avastamisele. Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 17681771. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid
Linda Lapp 10.C UUSAJA MUUTUSED TÕID KAASA 20. SAJANDI SÕJAD 19. sajandil valitses Euroopas suur revolutsioonide aeg. Põhjus peitus selles, et riikides olid sisemised lahkhelid ning vähemusrahvused ja väikeriigid, kes olid suurema riigi valduses, ei olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult ...
Kuu Sander Tabalov Kristo Mullamaa Roland Gorodivskiy Sten Nurmla EV 13 A • Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. • Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul loomulikult (vähemalt eesti keeles) üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud...
Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Kasutatud kirjandus: 1. ,, Eesti kirjanduse ajalugu " V köide 2. raamat 2. ,, 101 Eesti kirjandusteost " R. Veidemann 3. ,, Sajandi sada Eesti suurkuju " T
Viikingid 8-11. sajandil Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid olid sõdalased ja röövlid, kes laastasid erinevaid enamasti Lääne-Euroopa maid, sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma. Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks.
kanal) ja veeteed, mis on laevatatavad ja sageli ühenduses järvede, jõgede või ookeanidega, ning mida kasutatavad sagedasti kaubalaevad, näiteks Suessi kanal ja Valge mere Läänemere kanal. Vähem on energeetika otstarbelisi kanaleid (näiteks soojuselektrijaamades veeauru jahutamiseks). Kanal loetakse sisevete osaks, mis kuulub naaberriikide territoriaalse suveräänsuse alla. Kuid kanalid mängivad rolli ka rahvusvahelisel meretranspordil, ühendades kaht vabat merd. Seepärast on selle õiguslik reziim tavapäraste õigusaktidega sageli rahvusvaheline, et tagada liikumisvabadus välisriikide laevadele. Näited õigusaktidest on 1888. aasta Konstantinoopoli Konventsioon Suessi kanali jaoks, 1977. aasta Panama kanali leping ja 1919. aasta Versailles'i leping Kieli kanali jaoks.
meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Looming Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat
Lõuna eestis on palju ilusaid järvekesi, enamus kohtades saab telkida. Näiteks on Valga armas nostaligiline linnake, rääkimata Põlvast. Niisama tasub mägistel teedel ringi sõita, loodus on väga kena. Tartul-suuruselt teine linn Eestis, on oma aastasadade vanuste kultuuriloo traditsioonide ja korraldamise kogemus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et kuigi Eestis pole kõrgeid mäestike, eksootilisi vihmametsi või helesinist merd, on Eesti kindlasti koht kus on palju avastamist-nii välis turistile, kui meie enda inimestele.
streigi," räägib Tõrs. "Panime rinda sildid "Tööd ja leiba", marssisime mööda linnatänavaid ja laulsime: "Jää vabaks, Eesti meri!" Õiglusenõudjad võeti kinni. Kõigepealt viidi nad Rakvere julgeolekusse, seejärel Tallinna Pagari tänavale. Sõber pandi viieks aastaks trellide taha, Tõrs sai üle noatera vabaks. Aga märk jäi külge. Läbi pika kadalipu õnnestus tal merekooli pääseda, see ära lõpetada ning ka mitmed aastad merd sõita. 1979ndal astusid aga laeva kaks kaabuga meest ja teatasid, et rahvavaenlasel pole merele asja. Aastaid tegi Tõrs restaureerimistöid, valmistas värvilisi aknaid ja kroonlühtreid. "1988. aasta 20. oktoobril kell 5 hommikul sain nägemuse, et pean rajama Eesti vabadusvõitluse muuseumi," meenutab Tõrs. "Ja just siia Lagedile, Pirita jõe ja Leivajõe vahelisele saarele." Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis
MAALIKUNST INGLISMAAL ·Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. ·Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. ·Tähtsaim inglise romantik on WILLIAM TURNER (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). ·Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja. JOHANN HEINRICH FÜSSLI WILLIAM BLAKE ,,The Ancient of WILLIAM TURNER ,,Shields, on the ,,The Creation of Eve" Days" River Tyne" MAALIKUNST PRANTSUSMAAL ·Kunst jagunes ametlikuks ja sõltumatuks ·1819. aastal esines THEODORE GERICAULT (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal
proovis mängida oli kitarr. Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur Rinnet ja Georg Otsa. Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud". Hiljem ta mängis ka ansamblis ,,Andromeeda". Tiit Haagma oli oma elu pühendanud nii muusikale kui purjetamisele. Kui Urmas Alendrit kutsuti, läks ka tema merele, mitte küll hea meelega ta kartis merd ja armastas merd. Kui Alender lõpetas 1972 aastal kooli, soovitas Rein Rannap tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli järeleksam. Järgmisel vastuvõtul 1974. aastal astus Urmas lavakasse. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse, kus ta vähest aega töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja"
ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri
üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma. * 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka.
mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat üks taoline küngas- seal saab autoga vabakäigul mäest üles sõita, kuid mäest alla sõitmiseks on vaja gaasi anda. Kuigi ma pole ise kummaski paigas viibinud, on need paigad minu jaoks kergesti tõlgendatavad imedena, sest nende olemus on inimmeeltele tajutav. Teise näitena tooksin Bermuda kolmnurga. Juba pikalt on meresõitjad vältinud merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. Seal on ikka ja jälle laevu "olematusse haihtunud". Sealt pole peaaegu mitte kunagi leitud laevavrakke. Mis aga kõige imekspandavam - juba Kolumbus oma reisil Uude Maailma oli märkinud oma päevikusse: " Tundus nagu tõstaks ja langetaks keegi küünalt" Sedasama helendust on Bermuda kolmnurgas märgatud koguni mehitatud kosmoselaevadelt. Välja on pakutud arvukalt oletusi, miks laevad ja lennukid
KUNSTIAJALUGU 2 VI. Etruski kultuur ja kunst · ETRUSKID ON LOONUD ITAALIA KÕIGE VARASEMA KÕRGKULTUURI · SEE RAHVAS ELAS KESK-ITAALIAS, TÄNAPÄEVA TOSKANAS, MIDA VANASTI KUTSUTI ETRUURIAKS · KREEKLASED KUTSUSID ETRUSKE TÜRREENIDEKS · ETRUSKIDE PÄRITOLU ON SEGANE, NAD ISE ON VÄITNUD, ET NAD TULID ITAALIASSE MERD MÖÖDA · NEID ON PEETUD EGEUSE KULTUURIGA SEOTUD RAHVAKS, MÕNIKORD KA ITAALIA PÕLISELANIKEKS · ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL VÄLISVAENLASEGA ON NAD MOODUSTANUD LÕDVA KONFÖDERATSIOONI 12 LINNA LIIDU · KÕIGE TÄHTSAM LINN OLI TARQUINII, KUS ASUS ETRUSKI PEAPÜHAMU
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti 2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järve pin...
Üleulatuvate äärtega plangutus tugevdas laeva keret. Knarri tüüriti ühe ahtriaeruga. Röövsalgad reisisid kaugetele randadele kiirete pikklaevadega, mis olid samuti madala põhjaga ja olid ka ühtlasi ka kõige suuremad ja kiiremad laevad ehk langskipid- , mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead VIII sajandil asusid nad Skandinaaviast oma pikkadel laevadel merd sõitma. Mõned suundusid põhja või lääne poole, leidmaks uut kodu ja rajamaks talusid sellistes paikades nagu Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Teised läksid suure röövsaagi ja orjade järele. Osa viikingeid asus Britanniasse ja Iirimaale, kuhu rajati linnu. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise
umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus. 2. Riik ja ühiskond: linnriigid, ühiskonna strukt
Kui iga talunik, majaomanik ja -ühistu Eestis suudab toota küllalt energiat, et oma vajadused rahuldada, siis sõltuvus impordist väheneb märkimisväärselt. Eesti toodab 70% oma soojavajadusest koduste toorainete abil, milleks on puit ja põlevkivi. See on päris hea tulemus, arvestades, et enamus maid arenevas maailmas peab kütteks vaja mineva tooraine sisse tooma mujalt. On plaanitud ka tuulegeneraatorite ehitamine keset merd, kuid tehnoloogia on veel täiustamisel. Norra on senini ainus riik, kes on saanud sellega hakkama. Eesti Postimehes ilmus 31. Oktoobril 2007 aastal artikkel alternatiivenergia muutumisest tavainimesele jõukohasemaks. Üks Alaskivi valla küla elanik, Mikk Suursild, kes lasi endale tuulegenoraatorid paigaldada 2007 aasta veebruaris väidab, et toodetavast energiast piisab tema majapidamiseks kõigeks. ,,Tavapärases majapidamistarbes pole ligi aasta jooksul
seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja palju muudki vedeles keset prandat. kaspar sikutas jalga tohutu suured pksid, pani ette punase nina ja marad prillid. sellises kostmis tantsis ta peegli ees. "hi-hii!"itsitas kati."vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi. bruno ja tema karu lksid piraatide laevaga merd sitma! "on aeg koristama hakata!" kuulsid kki jnesed kedagi hikavat. see oli petaja liisa, kes oma tamburiini pristas. aga kasparil polnud ldsegi tahtmist koristada... "urrrrrrr!" "vaikust, jnesed!" snas petaja liisa. "kaspar, vta parukas peast ja pane ilusti ra. on hommikusgi aeg." vikesed jneselapsed vtsid laua mber istet ja petaja liisa jagas igahele piimapudeli ning kpsiseid. klass muutus ruttu rahulikuks. kuuldus ainult, kuidas jneselapsed vaikselt jooki luristasid ja kpsiseid kitsesid.
,,Eest ära" Anna Haava See luuletus oli lühike ja tabav. Lihtsate lausetega oli ära seletatud, mida öelda taheti. ,,Eest ära" rääkis sellest, et elu läheb kiiresti ja tuleb eest ära tulla või sellega kaasa minna. Ei ole kasulik jääda ühe koha peale seisma, sest aeg ei jää kunagi ootama. Ootama jäädes võib hoopis head võimalused käest lasta. Tuleb ise midagi ära teha, et oma tahet saavutada. Mulle meeldis see luuletus sellepärast,et mõte oli kergesti mõistetav ja kohe selge. Luuletus oli väga sügava mõttega ja pani mõtlema, et ei ole kasulik kunagi elus seisma jääda, tuleb tegutseda ja pidevalt eluga edasi liikuda. Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga imelik, iga salm koosnes ühest lausest, mis oli 4 rea peale ära jagatud. Hästi palju oli ...
5)mets on asendameta loodusvara,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega TERRITORIAALVEED-on määratud laiusega(12 miili e.20 km)merevöönd,mis kuulub rannikuriigile. MAJANDUSVÖÖND-on väljaspoolt territoriaal merd asuv ja viimasega külgnev mere ala,kus riik võib arendada majandus tegevust(200 miili e.370 km.) AKVAKULTUUR-kalade jt.mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.(vetikad,teod,kalad) KÕIGE suuremad kalavarud on Vaikses ook.54%Suur.riigid kes püüavad kalu:Hiina,Jaapan,Peruu,Tsiili.ATLANDI ook 27%:Kanada ja USA.Põhja osas;Norra ja Island.Ida osas;Hispaania,Portugal ja Marokko. Kõige suurem püügimahton:Hiinas ja
Aastal 1904 koliski ta oma villasse Ainolaan Järvenpääs Elulugu Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta oma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Looming Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille
suhtluseks Jumalaga. Kujutamine ikoonidel on paljuski tinglik kuna Jumalat ei saa näha ega kujutada. Sedasi on ikoon inimese kujutlus Jumalikkusest. Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele tekstidele. 2) Sümboolika Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd, mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). 2.1) Perspektiiv Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
