UUSAJA MUUTUSED TÕID KAASA 20. SAJANDI SÕJAD (0)

Linda Lapp 10.C

UUSAJA MUUTUSED TÕID KAASA 20. SAJANDI SÕJAD

19. sajandil valitses Euroopas suur revolutsioonide aeg. Põhjus peitus selles, et riikides olid sisemised lahkhelid ning vähemusrahvused ja väikeriigid, kes olid suurema riigi valduses, ei olnud oma saatusega rahul.
Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress . Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich , Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand .
Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale. Lääne-Poola anti Preisile, Kagu-Poola Austriale, kunagisest pealinnast Krakowist moodustati eraldi vabariik. Killustatud Saksamaa probleemide lahenduseks loodi Saksa Liit, mis pidi säilitama enamiku väikeriikide dünastiaid ja takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Loodeti, et Saksa Liit hoiab ära ka võimaliku Prantsusmaa agressiooni, kuid Saksa Liit oli ise liiga nõrk, et naabreid ähvardada. Prantsusmaa võimalikele agressiivsetele tulevikupüüdlustele vastupanemiseks sõlmisid Venemaa, Austria, Preisi ja Suurbritannia Viini kongressi lõppedes omavahel Nelikliidu.
Mida enam suurenes Austria diplomaatiline sõltuvus Venemaast, seda rohkem tundis Metternich muret, kaua tal õnnestub hoida Venemaad tagasi oma huvide realiseerimisest Balkanil . Probleemi olemus seisnes selles, et Balkani rahvad püüdlesid iseseisvusele ja soovisid vabaneda Osmanite impeeriumi ülemvõimust. Venemaa püüet kontrollida Musta merd ei toetanud Suurbritannia, kes käsitles seda kui ohtu Briti huvidele Vahemeres.
Krimmi sõja järel võisid riigid loota vaid iseenda tugevusele, sest koostööd riikide vahel enam ei toimunud. Konfliktikolded ei kadunud kuhugi .
Prantsuse revolutsiooni ajal ei olnud enam võimalik rakendada vanu sõjapidamise põhimõtteid ning selle tulemusel vabatahtlike kasutamise tagajärjel pidi loobuma senisest sõjaväekorraldusest. Vabatahtlikuna tulnud sõjaväelased olid vabad inimesed, kes asusid kaitsma vabadust. Sõjapidamine muutus aga äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimelu säilitamine polnud oluline – esmatähtis oli vaenlase lõplik hävitamine mis tahes hinnaga.
Põhimõttelised muudatused toimusid relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele ja selle alusel massiarmee loomine. Ka tehnika areng mõjutas sõjandust palju ja samal ajal ka vastuoluliselt: ühest küljest muutus sõjapidamine tõhusamaks, kuid ka ohvriterohkemaks. Napoleoni sõdade järel aurumasina kasutuselevõtu tagajärjel sai ellu viia ümberkorraldusi maa- ja meretranspordis. Transpordi arenedes muutus oluliselt sõjapidamise laad . Lahingutegevus võis nüüd pikka aega jätkuda. Tavakodanikest sõdurid ei pidanud end elukutselisteks sõjaväelasteks, vaid võtsid sõjaväeteenistust kui kohustust riigi ees, mis tuli täita, kuid mille nimel nad ei loobunud täielikult tsiviilelus kehtivatest põhimõtetest. Samuti tänu sõdade tõttu arenenud arstiteadusesse, loodi 1863. aastal Rahvusvaheline Punane Rist , kus üritati reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse.
Arvan, et muutustest, mis uusajal toimusid, mõjutas 20. sajandi sõdade puhkemist, olid uute poliitiliste maailmavaadete kujunemine. Kuna igas riigis võeti kasutusele erinevad põhimõtted ning mõned neist olid äärmiselt rahvusvähemuste vastu, tekkisidki vastasseisud ja kriisikolded ning olukord läks seeläbi ärevaks. Mõned õpetused pidasid tähtsaks, et riigis on üks juht, kes viib ellu vajalikud muudatused ning arvan, et võimu ahnus viiski riigid ja rahvused omavahel tülli.