otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. Luurekäikudel ei leidunud temale võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu. Päevakäskudes jagati talle ohtralt kiitust, esitati autasude saamiseks ja määrati polgu luurekomando ülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele. Teda on premeeritud paljude medalitega. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov ühe luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja ta evakueeriti Moskvasse. Samal ajal hakati Eestimaal asutama eesti polke ja Kuperjanovil tekkis kange soov sinna pääseda. Haavade paranemine kestis aga pikki kuid ja alles detsembri algul avanes tal võimalus asuda teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni. Pataljonis olid
keela, aga sa pead selle kassi eest hoolitsema ja EI TOHI kassi unarusse jätta !". Kadi vaatas imestunult isale otsa ja noogutas. Kui isa toast välja läks ,ei suutnud tüdruk end vaos hoida ja hakkas rõõmust toas ringi hüppama. Kadi oli väga õnnelik ja ta ikka ei uskunud seda. Kadi oli alati endale kassi tahtnud ja nüüd ta sai endale väikse kiisukese. Mõne päeva pärast helistati isale. Isa sai endale töökoha. Nad võitsid lotoga tuhandeid ja isa selg paranes, sest nende uus kass magas iga päev isa selja peal. Kadi ja ta isa said aru , miks neil oli vedama hakanud. Seda tegi nende Miisu, kes tegi kõik mis tema võimuses ja kõik tänulikkusest, et ta ei peaks tänaval piinlema ja nälgima. Mõni kuu hiljem läks Kadi perel väga hästi ja Miisu elas mugavat elu, magades diivanil sooja kamina ees oma paksu kõhuga, mis oli paksult sööki täis.
Rootsi-Vene 1741-1743 sõja lõpetas Jelizaveta Turku rahuga ja saavutas Rootsilt suure osa Soome territooriumist. Jelizaveta valitsusajal ei olevat Venemaal täide viidud ühtegi hukkamist. Tõenäoliselt selle tõttu, et Jelizaveta oli üliusklik. Tema elu jooksul oli tal 15000 erinevat ballikleiti mida ta ühtegi üle kahe korra ei kandnud. Ta ei maganud ka kunagi kahte ööd samas toas, sest kartis paleepöörde käigus kallaletungi. Tema elureziim oli eriline päeval magas, ning tegutses ja pidutses öösiti. Keegi ei tohtinud temaga sarnaneda.
Laur Langeproon Kalevipoeg Soomes Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest ...
Mul sündis õde ja ma pidin raamatuid võtma tulema.Raamatukogu pidaja hakkas talle raamatuid tooma.Lars sai endale nii palju raamatuid mida lugeda.Ta läks koju õhtu oli.Ta andis lapsele sooja piima.Kaja tuli tema juurde ja ütles et me peame lapsele nime panema.Lars ütles et homme lähme kirikusse ja ristime ta ära.Kaja läks juba magama aga lars ei saanud magama jääda ta luges neid raamatuid mis ta raamatukogust tõi.Oli hommik kaja magas ja lars ärkas lindude laulmise peale üles.Ta läks äratas kaja ülese.Nad läksid täna kirikusse ja ristivad lapse ära.Kui nad hakkasid kiriku poole minema mõtles lars et keegi ta klassivendatest teda ei näe sest siis arvaksid kõik et ta mängib kodu.Nad jõutsid kiriku ette.Nad tegid ukse lahti kõik oli pime ja põranda lauad kraaksusid.Nad ristisid lapse nimeks viktooria.Nad pidid viktooriale elukoha leidma nad ei saanud ju teda niisama koju jäta.Nad läksid naela peetri maja juurde
Tema oma jõu ja energia saabki just loodusest. Fred Jüssi ütleb, tõelise väärtuse mõistmiseni 1 jõuavad inimesed alles siis, kui seda enam ei ole. Fred Jüssi on salapärane ja väga huvitav isiksus. See raamat on mõeldud neile, kes võiksid iseenda elu üle mõtiskleda. Oma emast kirjutab ta väga ilusasti. Ei ole midagi endast mõistetavamat kui ema ligidus. Kuidas ta sõja ajal magas emaga ühes voodis, sest kaks voodit nende majas üldse oli ja teises magas 6-aastat vanem vend. Ema oli võitleja. Võitlus oli tema ainus võimalus. Ta ema oli 12-aastane, kui tema vennad tõid 1918. aastal koju kuskilt leitud kotitäie püssirohtu. Vanaema läks pliidisuu juurde proovima, kas see ikka põleb. Üks tera lendas pliidi alt vanaema sülle. Püssirohi plahvatas, maja oli vundamendilt maas. Jäi viis last: ema Elise, neist kõige vanem ja joodikust isa ehk siis ta vanaisa
polnud enam kedagi. Illimar pani riidesse ja läks välja. Ta nägi, kuidas ta vend Karla teiste laste seal kiitles, et tema kõige täpsem vibulaskja on, aga tegelikult oli vastupidi. Mõne aja pärast oli kuulda kaarikut lähenemas. Tulid mustlased. Mustlaste kaarik aeti hiljem järve. Sepa naine tahtis, et Sepp kuke ära tapaks. Seda Sepp ka tegi, kuid kui pea oli kirvega otsast löödud siis lendas keha ise minema ja keegi ei leidnudki seda üles. Tavaliselt magas lell ka kaua, kuid sel hommikul oli ta eriti vara üleval. Ta vahtis üle järve kõrkjaisse ja vedas püssi endaga kaasa. Lapsed käisid tal järel. Ta lasi lõpuks maha suure kollase koera. Talle tehti pakkumine, et ta selle päeva jooksul ühe varese maha laseks ning seda ta siis prooviski teha. Aga iga kord, kui ta juba laskmas oli siis midagi juhtus. Näiteks üks kord, kui tal oli väga hea võimalus varem maha lasta, siis väike Laka-Leena Juku karjus, et nüüd lell laseb!
3.2 , « » [21] Siis ükskord öösel . . ma läksin välja. 18 . Ja meri laulis ning laulsid puud. . Ma läksin, läksin sihitult. - Mind meelitas ning köitis, kutsus . nii taevas tähine kui puud, need puud, mis sumisesid aias, . ka luhal, mere rannikul, , kui läksin, läksin aina, . üha, lausa sihitult... Ja udu voogas magades, . sest magas laste mängupark. , Ka karussellid tukkusid, kuid mina läksin, läksin aina... . mööda pargist, karussellist, . mööda luhta, merekallast. Ma nägin oma nägemust, - Kui läksin, läksin sihitult. , , , , . 19 . - . , , , . . : 3. - , . 4. , . . , , , . , . , , . , . . ,
Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks. Peategelase toakaaslane, Straddler, käis kohtamas Holden'i vana sümpaatia Jane Gallagher'iga. Holden pärib temalt hulga küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb teda kauaks piinama. Küsitavale ei meeldinud need küsimused ja nende vahel tekkis tüli. Nad hakkasid kaklema ning Holden jäi alla. Koju ta ei soovi minna enne, kui vanemad on saanud Pency'st kirja poja väljaviskamise kohta ning juba peale esimest ehmatust maha rahunenud. Kuna ta varakult koju ei tahtnud minna, käis ta hotellis ööbimas. Hotelli all on baar, kuid sealt ta alkoholi kätte ei saa nagu nii mõneski kohas ja see häiris teda
Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Minu referaat on "Kalevipoja" 7ndast peatükist.Lugu räägib sellest,et Kalevipoeg magas kaua ja kõik juhtumid,mis olid nendel päevadel olnud,tundus talle justkui,et see kõik oli uni.Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. Kui Kalevipoeg oli tõusnud sügavast unest,viimaste päevade juhtumised tundusid justkui
tappis Soome sepa vanima poja. Kindlasti võib siin märkida alkoholiprobleemi, kunas Kalevipoeg oli joonud kui ta Soome sepa vanima poja tappis (6.lugu). Tavaliselt eesti meest ja eestlaste rahvuseepose kangelast võrreldes võib leida päris mitmeid ühiseid jooni kuid ka mõningaid erinevusi. Näiteks tuleb kaelvipojas välja peategelase alkoholiprobleem, mis on ka eestlastele taganud alkoholismi riikide tabelis kõrge koha (2015). Kuid võiks väita, et kuigi kalevipoeg magas palju, oli ta siiski töökam kui paljud eesti mehed tänapäeval. Minu arvates on osad eesti mehed võtnud oma eeskujuks Kalevipoja eluviisi ja arvavad et see on väga kõva, kuis niimodi käituda. Pigem on see ju ikka kompliment mehele, kui talle öeldakse et ta on nagu kalevipoeg.
Ema töötab tal õmblejana ja kasuisa on ehitaja. Vahepeal käivad vanemad teda tänava peal otsimas. Kui üles leiavad annavad talle keretäie.( Rometil on praegu 1 õde. Teise tema sõnul tappis tema pärisisa ära, mille eest ta 7 aastaks vangi pandi) Romet peaks käima neljandas klassis. Aga kooli ta vihkab. Poiss loodab, et jääb istuma ja ta pannakse teise kooli. Rometil kui kogenud tänavalapsel pole kevadel ja suvel ööbimisega muret. Talvel magas ta kas sõprade juures või Annelinna paneelmajade koridorides. Soojal ajal veedab Romet aga öid näiteks prügikasti kõrval, tõuseb keskpäeva paiku, kõhutäiteks paneb poes salaja põue saiapätsi. Romet käib läbi nii tänavapoiste kui ka oma maja laste ja klassikaaslastega. Erinevalt paarist tänavasõbrast pole ta "hingaja". Hingaja tähendab liiminuusutajat, kelle tunneb sügisel ja talvel ära selle järgi, et tal on käised tühjad. Kätega hoiab noor toksikomaan rinnal
Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma ra...
Kalevipoeg- kangelane või antikangelane? Eestlaste rahvuseepos ,,Kalevipoeg" räägib kange ja tugeva mehe Kalevipoja seiklustest.Oma teel puutub kokku erinevate katsumustega. Nende ületamiseks kasutab ta vägivalda ja jõudu. Alati ei tegutse Kalevipoeg arukalt ja jätab mulje, et on mühakas ning ükskõikne.Ta jättis sõbrad ja tuttavad lahinguväljale ja lahkus. Kas kalevipoeg on ikka kangelane? Kalevipoeg oli laisameelne ja magas palju. Läbi teose oli ta tihti väsinud ja pani nii mõneski kohas silma kinni. Puhkamine on inimestele loomulik tegevus, kuid kas on õige puhata,kui keegi on hädas ja tähtsad asjad vajavad lahendamist. Kui Kalevipoeg otsis oma ema Lindat, ujus ta Soome Tuuslarit otsima, et temalt ema kohta teada saada. Soome jõudes jäi ta aga kivile magama, selle asemele et Lindat otsida.Kalevipoeg oli laisk ning otsustas enne puhata, kui tegutsed. Rahvuseepose peategelane oli abivalmis ja hea
Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka "silk, solk, silk, solk". Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.
Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki
kolib enda papagoi Šifferiga. Juhuslikult saab Salomon Vesipruuli naabriks kuulus leiutaja ja loodusuurija Jaan Tatikas, kellest ei ole samamoodi keegi kuulnud. Ta üritab teha väga palju erinevaid masinad, kuid kahjuks ei hakka neist ükski tööle. Ühel saatuslikul päeval kohtuvad Jaan ja Salomon. Nimelt olid mõlemad natukene purjus. Vesipruul oli käinud trahtris, kus ta võttis natuke viina ja jäi purju. Koduväravas avastas ta Jaani, kes juhuslikult värava ees magas. Muidugi ei saanud Salomon meest välja jätta ja tiris ta tuppa. Selle koha peal 11.11.13 Kristi Malk oli väga palju kilde, näiteks see kuidas Salomon Tatika aknast välja heitis, ise ta seda muidugi ei teadnud ja kui ta välja läks ja avastas, et Jaan seal on tekkis tal suur küsimus ''Kus kurat sa jälle siia said?''. Hommikul kui nad üles ärkasid tutvustasid nad end üksteisele, Tatikas tahtis saada enda suure masina jaoks Salomonilt laenu, aga Salomon ütles, et tal ei ole raha
hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi juhuks, kui keegi peaks tahtma teelisi kimbutada. Tal oli kaasas ka väikene sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kabuhirmus põgenenud kolme suure metsalise talust. Nüüd, väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und. Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm koledat sortsipoega, kelle nende isa oli nad Kalevipojale kallale saatnud. Möirates kiskusid elajad maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama. Noor kangelane ei osanud esimese ehmatusega midagi ette võtta. Ennast pisut kogunud, püüdis ta
teha käsivad, isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Vanadel eestlastel oli oma salarelv Põhja Konn, kes magas oma ürgkoopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Siin on esile toodud kollektiivse elujõu kaks vältimatut tingimust: jagatud keele- ja kultuurikood (ussisõnade valdamine) ja rühmasisene koordinatsioon (10 000 meest korraga), mis võimaldab ühiselt toime panna eesmärgistatud tegusid. Millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub muidugi rahvast, kuid põhimõtteliselt on igal rahval oma Konn olemas
probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Ferenc Liszt Ferenc Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal
Kuuvalguses nägi Maret, et ta nägu on täiesti mustaks põlenud. Ta sai aru, et see on tema poeg ning aitas ta paati. Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema. Poeg ei rääkinud suurt midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse. Edasistel päevadel Maret hoolitses poja eest väga palju. Kord kui poeg magas, uuris Maret ta kotti ning nägi seal palju raha ning osasid asju, mida ta oli pojale sõtta kaasa andnud. Vahel jäi Maret suvaliste möödaminejatega juttu vestma. Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri
Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa
mõisa juures toimunud võitlusel. Peale venelaste Kuimetsa tungimist oli Gabriel ainuke, kes mõtles Agnese päästmise peale. Alguses oli neiu veidi pahane tema peale, et võõras mees teda sellisest olukorrast päästnud, kuid see pahameel lahtus peagi. Noored asusid koos rännakule Tallinna poole ja nad ei kujutanud ettegi, et on leinud oma tõelise armastuse. Rändajate esimeseks ööbimispaigaks teekonnal sai ojakese ligidal seisev üksik heinaküün. Hommikul magas rännakust väsinud preili kaua ning Gabriel läks teda vaatama. Teda lummas Agnese puhas ilu, tung neiut suudelda muutus väljakannatamatuks. Äkitselt ta kummarduski ja tegi oma soovi teoks. Agnes kõigepealt ehmus selle peale, aga siis teatasid mõlemad, et on armunud teineteisse. See oli rõõmusõnum noorpaari jaoks, peale seda oli väsimus kadunud, aga polnud ka enam kiiret Tallinna jõuda. Kahjuks polnud nende õnn igavene, juba järgmisel päeval
Prosper Merimee ,,Carmen" 1. Võõras keda minategelane tiigi ääres kohtas oli Jose Maria. 2. Minategelase teejuht üritas talle öelda, et see mees, kellega koos ta sõi ning kelle kõrval ta magas, oli bandiit, tuntud bandiit Jose Navarro. 3. Teejuht otsustas minna politseisse teatama, et see röövel seal on, sest tema eest oli välja pandud autasu. 4. Minategelane ei kartnud don Josed. Kuid ega ka ei usaldanud. Tema vastu polnud tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5
Sella jaoks läks ta Pihkvasse laudu tooma, väsinuna heitis Peipsi ääre magama. Samal ajal tuli sorts, kes mehe mõõga Kääpa jõkke uputas. Kalev ei saanud oma mõõka kätte, sest lausus sõnad valesti ( selle eest sab ta lõpus ka teenitud karistuse). Uus kuningas suundus kodu poole tagasi. Teel tuli tal võidelda Peipsi sortsi poegadega. Kalev läks uuesti laudu tooma ning tagasiteel jäi uuesti tukkuma. Jällegi tuli Peipsi sorts, needis ta ära- Kalevipoeg magas 7 nädalat. Veel sattus kuningas Sarviku elukohta, kus ta vabastas kolm tüdrukut. Võitles veel Sarvikugagi, kuid sel korral ta pääses. Seejärel kohtus Kalevipoeg Olevipojaga, kellega hakkasid linna ehitama, nimi pandi Linda järgi Lindaniseks. Nüüd soovis Kalev minna maailma lõppu. Lasi ehitada hõbedast laeva, mille nimeks "Lennuk" sai. Mehed sattusid Lapumaale ja Penilaste juurde. Maailmaotsa aga ei leitud. Üsna pea leidis aset Assamalle lahing, kus Kalevipoeg tappis palju vanelaseid
Kui tuli välja, et tüdrukut polnud seal sai ta vihaseks ja läks jooma. Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit. Kui soo kuivatamiseks padrunid õhku lasti ja see asjad veel hullemaks tegi siis Nipernaadi lasi koos Joonaga jalga. Päev Terikeste külas- Nipernaadi ja Joonas jõudsid huvitavasse külla, kus Kadri, kelle isa oli surnud, magas igasuguste meestega. Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja ühe lapsel olid ristimised tulemas, millega seoses pidi külla tulema uus köster, kuna vana oli ära surnud. Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga.
Raha oli mõeldud vanaemale. Vagun oli inimesi täis. Ühes jaamas väljusid peaaegu kõik reisijad, ta jäi kõvakübarat kandva mehega kahekesi. See ei meeldinud Emilile üldse. Emil läks tualettruumi. Võttis ümbriku taskust, luges raha üle kõik oli alles. Ta võttis nõela, torkas selle läbi rahatähtede, siis läbi ümbriku ning lõpuks läbi kuuevoodri. Ta naelutas oma raha kinni. Nüüd ei saa enam midagi juhtuda ja ta läks kupeesse tagasi. Härra magas. Emil jäi ka magama, kuigi ta püüdis mitte jääda. Ta nägi halba und. Ja prauhti! Kukkus ta toolilt maha. Ja ärkas. Mees oli läinud. Tasku oli tühi! Raha polnud! Rong peatus. Emil silmas eemal musta kõvakübarat. Järgmisel hetkel oli Emil platvormil ja jooksis kõigest väest väljapääsu poole. Nüüd oli tähtis mitte kaotada teda silmist. Emil jälitas meest salaja. Mees läks trammile ja Emil järgnes talle. Üks võõras mees annab Emilile piletiraha.
Kuuvalguses nägi Maret, et ta nägu on täiesti mustaks põlenud. Ta sai aru, et see on tema poeg ning aitas ta paati. Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema. Poeg ei rääkinud suurt midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse. Edasistel päevadel Maret hoolitses poja eest väga palju. Kord kui poeg magas, uuris Maret ta kotti ning nägi seal palju raha ning osasid asju, mida ta oli pojale sõtta kaasa andnud. Vahel jäi Maret suvaliste möödaminejatega juttu vestma. Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri
Huckleberry finni seiklused See raamat räägib ühest poisist Huckleberry Finnist, kelle isa on joodik ja ta on veetnud suurema osa elust Mississippi kallastel kala püüdes, lävepakkudel magades ning oma sõbra Tom Sawyeriga seigeldes. Huckleberry Finn ja Tom Sawyer leidsid kulda ja nad said selle raha endale. Üks lesk võttis Hucki oma juurde elama aga Huckile ei meeldinud seal elada ja ta vahest magas väljas. Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud.
Mulle pakuti psüholoogi abi, kuid ma keeldusin. Mu ainuke soov oli siit ära saada. See koht meenutas mulle Danielit. Ainuke mõte temast tegi mu südamele haiget. Tungiv soov võtta endalt elu valdas mind. Ma lihtsalt sammusin uksest välja. Võtsin kaasa ainult Danieli lemmik pluusi. Ta lõhna oli veel tunda. Ma sammusin Lootuse jõe poole. Olime kunagi seal terve perega kala püüdnud. Kell näitas 4. Oli varajane hommik ja tänavad oli inimtühjad. Örensberg magas. Ma ei näinud teed selgelt, oli pime ja lumi sadas otse näkku. Jõudsin sillani, mille all voolas Lootuse jõgi. Lihtslt istusin maha. Mõtted olid peas segi. Daniel, miks sa jätsid mu siia maailma üksi. Ma lihtsalt ei saa ise hakkama, mul pole mõtet enam elada. Külm tuul puhus näkku. Ta kuis peksis mind vitsadega. Tõusin püsti ja nuusutasin venna pluusi. Habisesin värisedes :" ma armastan sind igavesti, Daniel !" Ja ma lihtsalt hüppasin. Ma lendasin. Mul oli hea olla
enda sõjavastaste poolt. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav Hümn Hermesele. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust
Nad olid lossis lukutaga ja hirmul. Neil polnud midagi muud teha kui lossis ringi vaadata. Haldjas märkas väga ilusat kuldset uks, mis oli kergelt praokile jäetud ja liikus haudvaikselt selle suunas. Ta tegi ukse rohkem lahti, et valgust ruumi lasta ja nägi seal haldjate kuningannat ning oh häda, ta oli ahelates! Raidur vabastas kuninganna kiiresti ja nad alustasid teed tagasi lossi väljapääsu poole. Neil vedas, sest kuri nõid norskas ja magas nii sügavalt, et ta ei kuulnudki sissetungijatest midagi. Väljapääsu uks avanes see kord ning raidur ja haldjad jõudsid ilusasti külla tagasi. Haldja kuninganna tasus raidurile suure rahapajaga. Mees sai väga rikkaks, kuid tal oli praegugi hea elu ning raidur ei vajanud seda raha. Ta ostis endale vaid väikese majakese. Raiduril polnud kõige selle rahaga midagi teha ning ta annetas üle poole oma rahast heategevusse. Mees abiellus
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John. Eliza oli kangkaelne ja isekas, kuid sündinu...
Nad olid väsinud, jõudsid kongi, vanamees murdis neile leiba ja nad jäid tukkuma. Bova ärkas, kuna vanamees hakaks oma raha lugema, raha oli palju. Bova ei suutnud magama jääda, ta oli endiselt näljane ja nägi kujutelmas vorste. Bova oli koos ahviga kasvanud, mõtles erisuguseid mõtteid. Ja ta leidis, et türklane on tema õnnetuses süüdi.bova tahtis vanamehe käest raha saada, kuid too ärkas selle ürituse peale. Bova lõi käed mehe kõrri. Ta võttis raha ja tormas minema. Ahv magas edasi. - ta jooksis vorstiputka poole, kuid see oli õhtuks juba kinni. Ta jõudis sadamasse, sealt ta leidis vorsti, mille kallale ta kohe asus. Kaupmees määris Bovale pähe ka riideid. Ta liikus sealt edasi ja jõudis valgustatud linnajakku. Ta näitas, mida ta soovib süüa. Selle peale tellis ta ka õlut ja viina. Linn tundus nüüd talle palju kaunimana. Ta jagas inimestele raha, seda keelamata. Ta ei tundnud raha väärtust. Nüüd hakkas ta kõigile raha jagama. See tegi talle
Mehed katsikul ei käinud Ennustati lapse välimuse järgi Tite toitmine Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või leivapudru meega 6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa
Valgustatud absolutism Keskajal hakkas avarduma maailmapilt ning see arenes jõudsalt uusajal edasi. Tehnika areng on uusaega iseloomustav tegur, sest täna tehnikale saadi uusi tedmisi aladel millest polnud aimu kellelgil. Hakati hindama inimmõistust, juurdlemis võimet ja teaduslike katsetega saadud tulemusi isegi siis kui need olid vastu senistele tõekspidamistele. Valgustus ajastul on olnud palju neid kes on läinud ajalukku oma ütlustega näiteks Rene Descartes kelle juhtmõte oli : ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire oli öelnud sellise lause: ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Need on mõned nendest meestest kes on läinud ajalukku oma tõekspidamiste pärast. 18.sajandil toimus tähtsaim vaimne liikumine ehk valgustus. Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud. Inglismaa on valgustuse sünnimaa. Inglismaa muutus tõotatud maaks ssinna ...
Poiss kasutas tüdrukut seksuaalselt ära. Hommikuks kui pidu oli läbi, ei mäletanud poiss midagi, aga tüdruk küll. Tüdruk otsustas selle juhtumi unustada. Kuna tal tekkisid aga tugevad kõhuvalud ja iiveldused mõne nädala pärast, otsustas ta teha testi. Tüdruk sai teada et ta on rase. Suurest ahastusest ei suutnud ta sellest kellelegi rääkida peale oma sõbrannade. Ta sõbrannad rääkisid talle augu pähe, et ta sellest tollele poisile räägiks kellega ta magas. Tüdruk helistas poisile, et temaga kokku saada. Ta sai poisiga kokku ja rääkis talle et ta on rase. Poiss ei suutnud seda uskuda ja taluda, et kuidas ta sai nii lolli teo teha. Ta lahku sellest linnast. Tüdruk oli suures ahastuses ja rääkis sellest enda endisele poisile. Kuna eelmine poiss armastas tüdrukut ikka ja sai aru, et oli kõigest ennem valesti aru saanud ja tüdruk armastas teda päriselt ja teeb seda ikka. Ta andis tüdrukule uue võimaluse ja palus teda tagasi enda juurde
Ratchedi diktatuurile. Kuigi jalgpallimats jäi nägemata suutis ta ka selle olukorra enda kasuks pöörata. Arvan, et seda tegi ta, et näidata Ratchedile et siiski suudab tema, McMurphy, patsiente rohkem mõjutada, kui seda suudab Ratched. Sinnamaani olid kõik asjad veel olnud ms. Ratchedile talutavad, siis see, et psühhiaatriahaiglas pidu korraldati oli viimane piisk. Pidu läks ülekäte ja Bobby B tappis end, kuna ta ei tahtnud et tema ema teada saaks, et ta haiglas naisega magas. Ta pigem tappis end, kui sattus ema viha alla ilmselt oligi tema ema põhjuseks, miks Bobby B üldse psühhiaatriahaiglas oli ning seepärast Bobby ka eneselt elu võttis. McMurphyl oli eksiarvamus, et patsiente hoitakse seal kinni, kuid selgus, et osad olid seal ka vabatahtlikult, kuna ei suutnud iseseisvalt elada. Arvan, et nad olid sõltuvuses sellest, et nende eest tehti kõik ära ja nad ei pidanud ise ei tööl käima ega pere eest hoolt kandma. Nende jaoks oli elu seal lihtsam
Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga koletisetaoline elajas Humbaba. See aga
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse
populaarsuse. · Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "sooloooperiga". KOMPOSITSIOONITEHNIKA · Lõi oma laulud uskumatu vabadusega. · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. · Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. LAULUDE INSTRUMENTAAL -SAADE · Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. · Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ,metsikut
Nende jutuajamine ei olnud pikk, kuid see jäi Jaanust tükiks ajaks häirima. Teda häiris Emilia küsimus, kas Jaanus peab teda oma vaenlaseks? Kas ta võitluse ajal hävitaks nende perekonna? Jaanus armastas Emiliat ning ei soovinud nende perekonnale halba. Kuid samas ta vihkas oma kodumaa rõhujaid. Veel enam vihastas Jaanust see, kui ta kuulis, et Maanus oli mõisas peksa saanud. Jaanus ravis poisikese haavu ja käis teda iga päev vaatamas. Paari päeva pärast, kui Jaanus magas, kuulis ta oma aknale koputamist ja oma nime. See oli Maanus. Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi
Lähedale istunud poiss hakkas Karinat nuusutama. 7.Miks ajab Pärt Karinat taga? Pärt ajab Karinat taga sest ta arvab ,et Karina on tema õde Kerli. 8.Kes on „hallid“? Hallid on 60-70cm pikkusega päkapiku taolised olendid kes tulevad välja siis kui kui inimesed neid pahandavad. 9.Mida leiavad Pärt ja Kerli maja juurest ja majast? Pärt ja Karina leiavad maja juurest laiba ning majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ning kes magas oma enda uriini sees. 10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub? Abi otsides pärt sattus villase kus oli 12 meest ta sai aru ,et need on pätid ja võttis taskunoa välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus?
inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja Konnaga tutvuda, magas ta parajasti ning teda sai äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja
kohustus teda kaitsta. Minos tahtis tõestus. Ta viskas oma sõrmuse merre ja käskis Theseusel see tagasi tuua. Theseus tagastas selle ja samuti oli tal peas kroonitaoline ese, mille andsid talle Zeusi tütred. Jõudes Kreeta saarele, kohtas Theseus Minose tütart Ariadne. Ariadne armus Theseusse. Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga. Minotaurus oli ise ka labürindis Theseus tappis Minotauruse, kui see magas. Arvatavasti, ta mõõk polnud tal kaasas. Seega arvatakse, et ta kas tappis ta paljaste kätega, murdis ta kondid või siis murdis ta sarve ära ja tappis Minotauruse sellega ära. Eelnevalt lubas Theseus isale, et kui ta saab Minotaurusest jagu siis heiskab paadil valged purjed, kui aga sureb siis jätab mustad lehvima. Unustades isale antud lubadus täita, märkas Aigeus musti purjed ning hüppas meeleheites Acropolise kaljudelt alla ning suri.
Baltimaa on külm, kare, kurb- nii kurb. Ta ei meeldinud Herberti õele (Adelheid) kuna ta püüdis noormeeste tähelepanu rohkem kui ta ise. Huntaugu Miina: Selge sihiga(teadis kindlalt et tahab minna Päärnale meheks), iseteadlik, oli valmis kannatama. Tahtis minna Päärnale meheks. Lükkas ühe korra Pritsu abielu ettepaneku tagasi. Läks opmann Vinterile teenijaks. Vinter oli naistemees, ta oli ennegi öösel teenija tuppa sisse murdnud ja nad rasedaks teinud. Üritas Miina tuppa (Miina magas köögis) sisse murda siis kui ta oli liigselt napsu võtnud. Päärn nägi seda ja peksis vinteri vaeseomaks. Miina käis koos toatüdruk Mai´ga(Päärna õde) Herbert heideggi palumas et ta päästaks Päärna ja Jüri hilisemast kohtumõistmisest. Käis Päärna ja Jüri Otse sõjast ära toomas. Ants Tertsius: Mahtra sõja eestvedaja. Ta tegi peamiselt plaane. Kutsus inimesi kõrtsi kokku. Käis preestri juures seaduse asjus nõu küsimas. Eiras käsku minna Habajale haakenrihtri juurde
keskel, ta oli segaduses enese paigutamisega ühiskonda, pidas päevikut, oli juba 3 aastat töötanud oma raamatu kallal ,,Mees ja naine", mis rääkis psühholoogilistest ja seksuoloogilistest probleemidest, mees armastab seiklust naine mitte, mees vihkab kalleid efektseid riideid, naine armastab neid jne, kirjutas raamatut, sest tal polnud kellegagi rääkida, üksik, Theo oli hooramees, magas erinevate neidudega, hommikuti tusane, õhtuti heas tujus, sest siis liikus raha ja naisi ning sai kaupa teha. - Laura poeg, nimeks Peeter, uuris seda mis teda ümbritses, peamiselt oma korterit, sündis ja kasvas Mustamäel, elas linnaosa vanemas küljes, armastas süüa pehmeid sööke, märkas et varblased on suutelised mööda maja seina üles kõndima, värvidest meeldisid talle musta kombinatsioonid, talle oli räägitud jumalast, kuid ta ei uskunud
mis ta on apteegist ostnud peale seda, kui oli kuulnud Julia surmast. Julia üritab saada Romeo huultelt kätte mürki, et ise ka surra, kuid see ebaõnnestub. Haarab selle asemel Romeo vöölt pistoda ning tapab ennast. ,,Hamletis" surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned läbi mürigtatud mõõga ning teised mürgitatud veini tõttu. Mürki võib lugeda ka selle teose aluseks, kuna Hamleti isa tapeti tema venna Claudiuse poolt, kes valas talle mürki kõrva, kui ta magas. Kuninganna Gertud joob mürgitatud veini, mis oli tegelikult mõeldud Hamletile. Kuningas üritas teda takistada, kuid kuninganna tahtis juua. Hamlet saab haavata mürgitatud mõõgaga ning hiljem haavab selle sama mõõgaga Laertest. Varsti kuuleb, et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma. Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi.
pere loomisele, et nad ei peaks kunagi millestki puudust tundma. Matile see mõte aga ei meeldinud, tema oli kärsitu ning tahtis metsast ära linna saada, et paremat tööd ja suuremat maja saada. Tema arvas, et nad saaksid oma elu kohe praegu palju paremaks muuta. Lõpuks vihastas Mati ennast siniseks ja mõtles, et pühib tolmu jalgelt - võtab kõik raha ja lihtsalt lahkub. Saabus öö, Linda magas, aga Mati oli veel ärkvel. Mati läks vaikselt teise tuppa, võttis suure koti, kuhu pani kogu teenitud raha ning põgenes kodust. Mati läks öösel pimedas linnapoole, linna oli mitukümmend kilomeetrit ja see retk võttis aega tunde. Tunnid möödusid, Mati kõndis vaikselt edasi ja ei mõelnud üldse sellele, mis teda ees võib oodata. Mati kuulis huntide ulgumist ja sattus paanikasse, mõte huntidest oli tal kahe silma vahele jäänud
järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna. Vend ei tahtnud, et ta kooli pooleli jätab ning lubas, et ka tema ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
