Jelizaveta Petrovna (0)

Jelizaveta Petrovna 

Jelizaveta Petrovna (1709-1762) ehk Jelizaveta I sündis moskva lähistel. Ta oli keiser Peeter I ja keisrinna Katariina I tütar. Tema kasvatus oli vastavuses tema päritoluga talle õpetati muusikat, tantse, riietumise- ja käitumisetiketti. Tema hariduses oli ka tähtis koht võõrkeelte õpetus, sest Peeter I plaan oli enda tütar paari panna mõne Euroopa monarhisuguvõsa esindajaga. Prantsuse keelt valdas Jelizaveta täiuslikult. Kirjeldada võis teda kui pikka kasvu, armsa näoga, erksate helesiniste silmadega , imekeha nahaga paistis ka silma graatsiaga. 21 aastaselt kui Jelizaveta oli täisealiseks saanud, siis pakuti talle välja 2 abikaasakandidaati. Üheks neist oli Prantsusmaa kuningas Louis XV ja teine Holstein -Gottorpi prints Karl-August. Kahjuks aga Louis XV eelistast teist kandidaati ja Karl-August aga suri enne pulmi . Kuna Jelizaveta oli Peeter I 2. abielust ja enda ema poolt ka alles teine tütar, siis ei olnud tõenäoline tema trooniletõus ja ta tegeles vabal ajal elumõnude nautimisega nagu pistrikujaht, muusika , tantsud, mood.Peale enda ema surma 1727.a eemaldus ta õukonnast. Ta oli enda otsustusvõime poolest isa sarnane, aga siiski olid tema peamised väärtused välised. Seetõttu kuulus temale ka Venemaa esikaunitari tiitel . Kuna ta oli poliitikast juba suhteliselt kadunud ja abieluplaanid olid luhtunud, siis ta sidus ennast talupojast koorilauljaga Aleksandr Razumovskiga.
Tema elukäik muutus, kui ta 1741 .a 25. Novembril korraldas kaardiväepolkudest toetajaskonnaga paleepöörde ja vangistas valitseva laps-keisri Ivan VI ning tema vanemad kui välismaalased. Rahvale esitles ta end kui Vene huvide esindajat ja Peeter I aegsete elukorraduste taastajat, kes võttis valitsusametisse nimelt venelasi. Tema võimulolek muutis Vene õukonna intriigipesaks, mida suurelt suunasid välispoliitilised mahhinatsioonid. Jelizaveta taastas senati õigused, kergendas aadlike teenistuskohustusi, mis ka suurendas nende võimu kohalikes asjades. Nüüd oli keisrinna tasakaalustanud riigi siseolud, nind ta ei huvitunud enam valitsemisest, vaid rohkem õukonnaelust, mida sel ajal peeti Peterburis sädeleivamaks. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust. Selletõttu valmisid praegune Talvepalee ja 2 lossi. Asutati ka Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia . Rootsi-Vene 1741- 1743 sõja lõpetas Jelizaveta Turku rahuga ja saavutas Rootsilt suure osa Soome territooriumist.
Jelizaveta valitsusajal ei olevat Venemaal täide viidud ühtegi hukkamist. Tõenäoliselt selle tõttu, et Jelizaveta oli üliusklik. Tema elu jooksul oli tal 15000 erinevat ballikleiti mida ta ühtegi üle kahe korra ei kandnud. Ta ei maganud ka kunagi kahte ööd samas toas, sest kartis paleepöörde käigus kallaletungi. Tema elurežiim oli eriline – päeval magas , ning tegutses ja pidutses öösiti. Keegi ei tohtinud temaga sarnaneda .