,,Kuulsuse Narrid'' arvustus (0)

Kristi Malk
'' Kuuluse narrid ''
Ed. Bornhöhe
Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid.
Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu : kuidas inimesed välja nägid , kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film , aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi.
See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul . Salomon Vesipruul oli väga enesekindel mees, kes arvas , et talle on antud anne kirjutada luuletusi. Tegelikult ei tulnud see tal üldse nii hästi välja, kui ta seda ise arvas, muidugi tõi ta ka kohe igasugu eri vabandusi enda kaitseks, et ise mitte lolliks jääda. Keegi ei olnud tema kirjutatud teosetest kuulnudki. Filmi algul otsib Salomon endale Tallinna suvekorteri, kuhu ta kolib enda papagoi Šifferiga.
Juhuslikult saab Salomon Vesipruuli naabriks kuulus leiutaja ja loodusuurija Jaan Tatikas, kellest ei ole samamoodi keegi kuulnud . Ta üritab teha väga palju erinevaid masinad , kuid kahjuks ei hakka neist ükski tööle.
Ühel saatuslikul päeval kohtuvad Jaan ja Salomon. Nimelt olid mõlemad natukene purjus. Vesipruul oli käinud trahtris, kus ta võttis natuke viina ja jäi purju . Koduväravas avastas ta Jaani, kes juhuslikult värava ees magas . Muidugi ei saanud Salomon meest välja jätta ja tiris ta tuppa . Selle koha peal oli väga palju kilde, näiteks see kuidas Salomon Tatika aknast välja heitis, ise ta seda muidugi ei teadnud ja kui ta välja läks ja avastas, et Jaan seal on tekkis tal suur küsimus ''Kus kurat sa jälle siia said?''. Hommikul kui nad üles ärkasid tutvustasid nad end üksteisele, Tatikas tahtis saada enda suure masina jaoks Salomonilt laenu, aga Salomon ütles, et tal ei ole raha. Sealt hakkas pihta nende mitte-väga-sõbralik-suhe. Ühel hetkel hakkasid mõlemaga toimuma väga imelikud asjad, näiteks Salomon jäi pükstega puu külge kinni, sest keegi oli kogemata puu otsas olevale plangule natuke liimi pannud. Natuke aega läks mööda ja siis suri Jaani koer Pontu ära. Viimaseks lendas Tatika maja üldse õhku, elanikud arvasid, et Jaan on nüüd surnud, aga nii see ei olnud. Mees tuli just tänava nurgast välja ja enda mahapõlenud maja nähes oli ta muidugi äärmiselt kurb. Selle uudise peale, et ta loll naaber ikka elus on pakkis Salomon Vesipruul enda asjad ja lahkub suvekorterist igaveseks.
Kokkuvõtteks ütleksin, et väga naljakas lugu kahe enda arust kuulsa mehe vahel, kellest kumbki seda tegelikult ju polnud.
11.11.13