saanud ja järgneb postembrüonaalne areng. Nüüd viiakse lõpuni organo- ja histogenees, küpsevad sünapsid, aksonid müeliniseeritakse, toimub kasvamine, saavutatakse suguküpsus. Mitmetel organismidel toimub metamorfoos e moone. Ka regeneratsioon on postembrüonaalne ümberkorraldus, mille käigus taastatakse kahjustunud või puudu olev kude/organ. Lõpuks on ka vananemine arenguline protsess. Nendest teemadest kujunebki selle aastane viimane loeng. Silmaringi loengud kutsutud külalistega jäävad sellel aastal kahjuks ära (loodetavasti järgmine aasta on kõik jälle jonksus ja kel huvi võib tulla vastavaid loenguid kuulama!). Nüüd siis mõningaid suunavaid küsimusi: Embrüonaalne areng postembrüonaalne ehk lootejärgne areng viiakse lõpuni organo- ja histogenees (nt jätkub sünapsite moodustumine/küpsemine ning aksonite müeliniseerimine), kujuneb välja suguküpsus ning saavutatakse kasvamisega täiskasvanud organismile
selgus kõige efektiivsemat koostööd tegev mees- all pakkus suurt huvi. Põnev oli ka see, et poisid kond. Kasulik ja kogemusi andev on see seiklus- pidid tüdrukutele jumestuse tegema. rada igatahes. Alati ei osutugi tugevamaks see võistkond, kus kõige paremad sportlased, olulise- Lisaks veel moderntantsu tunnid, loengud teatri- maks teguriks saab kaaslaste abistamine ja koos- semiootikast ja dramatiseeringust. Ja muidugi suure töö. ühislavastuse loomine ja etendamine Laulasmaa Resorti vabaõhulaval, kus lavastaja rollis oli Kristel Venno Loosaar oma noortetiimiga tõi laagrisse pro- Elling Von Krahli teatrist.
2. loenguid - kogenud projektijuhid selgitavad kontseptsioonide, vahendite ja tehnikate kasutamist; 3. videosid - õpetatakse kasutama tarkvara MS Project; 4. ülesandeid - õpitu iseseisev katsetamine; 5. tagasisidet - juhendajale küsimuste esitamine. Õppekeskkond kannab nime WebCD. Kursuslasele saadetakse õpik, CD-ROM ja kasutajanimi ning parool instruktoriga interneti vahendusel ühenduse loomiseks. Kõik tekstid, loengud ja videod on CD peal. Instruktoriga suhtlemine käib e-maili või telefoni vahendusel. Koduste tööde esitamine, testide ja eksamite sooritamine toimub interneti vahendusel. Tõenäoliselt algab ühenduse loomine CD keskkonnast. Õppetöö toimub õpilasele sobival ajal ja kohas. Juhendajaga võib ühendust võtta suvalisel ajal. Õpetatakse praktilisi oskusi, mida saab kohe rakendada, mitte teoreetilisi teadmisi (kõik näited sisaldavad küll väga mahukaid tekste)
YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaulikool ¨ [email protected] http://www.ttu.ee/gert-tamberg ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 1 / 25 ~ Oppeaine sisu ~ Oppeaine jaotub kahte ossa: 1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9) 2 Integraalarvutus (loengud 10-16) ~ Oppeaine ~ lopphinne pannakse valja¨ viiepallisusteemis. ¨ Tudengil on ~ voimalik saada oma hinne katte ¨ semestri jooksul sooritatud kontrollto¨ ode ¨ ~ pohjal. Selleks tuleb kirjutada...
1. O.Ylikorkala "Sünnitusabi ja günekoloogia" Medicina, 1997 2. A.H.DeCherney, M.L.Pernoll "Obstetrics and Gynecology, Diagnosis and Treatment", 1994 3. A.Lepp jt "Inimese anatoomia" Tallinn "Valgus" 1974 4. A.Kaplan "Sünnitusabi" Tallinn 1957 5. K.Gross "Günekoloogia" Scripta medicorum, 1981 6. V.Kask "Lastegünekoloogia", Tartu 1984 7. "Sünnitusabi fantoom", Tartu Ülikool, 1992 8. A.Mõttus "Tüüpilised operatsioonid sünnitusabis ja günekoloogias", tartu 1994 9. loengud V kursuse üliõpilastele sünnitusabist ja günekoloogiast, www.ut.ee/ARNS 10. sünnitusabi ja günekoloogia praktikumide materjalid V kursuse üliõpilastele, 2000 11. Paloheimo jt. "Avameelselt abielust",Tallinn 1974 12. I.Soomere "Väike eesti seksiraamat", Tallinn 1990 13. "Eesti Pereplaneerimise Liidu Bülletään" nr.1, 1995 14. K.Gross "Sünnitusabi I", Tartu 1993 15. R.Tunell jt "Neonatoloogia", 1999 16
Kaasõpilased lohistasid mäekünkale, hakkas nutma, klobis ennast puhtaks, ültes, et jaa tõesti, siin avaneb imekaunis vaade. Skandaale on tema ümber kohe, tark on ka nagu vaarao. 1882 võtab ette reisi Ameerikasse, kus peab kunstiloenguid. Ameerika võttis teda ammulisui vastu, sest neil nagu ei ole oma kunsti, oma kirjandust, mis oleks sügavalt nende. Ja kõik tormavad, samal ajal on väga sensatsioonimaias, Wilde ei valmistanud pettumust. Loengud on täis tõelisi vaimukaid galanbuure ehk sõnamänge. Jõuab oma kunstiteoorias välja absurdini, tema ülteb niimodi, et kunst ei tulene elust, vaid elu jäljendab kunsti. Oma teooriat tõestab kirjanduse kaudu. Ülteb nii, et pessimismi mõtles välja Hamlet ja kogu maailma haaras melanhoolia, sellepärast, et ühel printsil tuli tuju veidi kurvastada. Nihilistil, revolutsionääril, ilma usuta märtril, selle mõtles tema meelest välja
(ahneks ning auahneks) · Liberaalid lahknevad kaheks · võimalik vaid teatav solidaarsus teiste inimeste õigustega, suuremat ühistunnet aga polegi moodsas riigis vaja (nt Voltaire, Montesquieu, Kant) · ühistunne on iseenesest hüve, samuti tugevdab see riiki kus muidu leiame kodanikke, kes on valmis oma riiki eluga riskides kaitsma? (Shaftesbury, Herder, Novalis) Eksamiks õppimine: lindistatud loengud õppematerjalide kaustas + slaidid; kordamisküsimused Eksam: 1h, 5 küsimust, üks neist mahukam, mis hõlmab ka kasutatud kirjandust; mingeid filosoofide aastaarve ei küsita, eeldatakse, et üldjoontes teatakse Ka nt võrdlus: Hobbes vs Machiavelli jne; põhirõhk ideedest arusaamisel, kuidas ideed suhestuvad, keda kritiseeritakse
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
5 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed; 10) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 11) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 12) skulptuuriteosed;
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
KOMMUNIKATIIVSE TEGEVUSE EHK SUHTLEMISE LIIGID: Suhtlus on märgisüsteemide abil teabe vahetamine, aga et ta mõjutaks teisi! Liigid (Leontjevi järgi:) *Suhtlemine ühistegevuses (praktiline, vaimne) suhtlusaktid kui osatoimingud, sõltuvad üksteise eesmärgist (anna kirves! Paranda viga sõnas!) *Sotsiaalselt orienteeritud suhtlemine sotsiaalsete ja/või sotsiaalpsühholoogilisteed, struktuuride muutmine, sotsiaalsete toimingute stimuleerimine (tv, raadio, ajalehed, loengud, plakatid,) *isiksuslik suhtlemine hoiakud , emotsioonid jne. Suhtlemine toimub alati kontekstis. SUHTLEMISTEOORIAD (areng) 1) (kodeerimisteooria)Teabe kodeerimine kõneks ja dekodeerimine. Keel=kood Arvestamata: mõtteid enam kui keeleüksusi, kehakeel, situatsioon (kontekst) 2) tuletamisteooria mõte vajab tuletamist, keele abil vahendatakse mõtteid: kõneleja peab tajujat arvestama, et teda arvestama. Tajuja mõistab tähendust, püüab mõista kõneleja
pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Sai ka koolis kolki, aga kannatas väärikalt. Ta olex võinud saada teadlasex, hakkas huvitama esteetika (Ox.s oli hea lektor). Siiski kolis Londonisse ja tahtis end tuntux teha. Oli ka välimuselt erinev: siidist põlvpüxid, lilleline vest, pikad lokkis juuxed, barett, lill nööpaugus. Oli piisavalt kõneosav, juba sel ajal ka natuke kirjutas. Sõitis USAsse loenguid pidama esteetikast 80ndate alguses. Loengud väljakutsuvad toonis, mitte eriti akadeemilised, tähelendu polnud ja naases '83. Otsustas mõnex ajax Pariisi minna, kus sattus seltskonda. Ta suutis ilukirjanduslikku texti kirjutada võõrkeeles. Abiellus '84 Londonis ja hakkas tegelema naisteajakirjaga, kuid tal puudus kohusetunn, korralikkus ja järjekindlus. Muutus teatrfännix ja sai tuntud näitekirjanikuxraha mures kaovad. Leidis endale s õbra Alfred Douglase, nende suhe kesktis peaaegu W. surmani,
Veel kord kollektiivlepingu laiendamisest. Juridica. – Juridica, 2020, 7 · Jaakson, K., Kallaste. E. Töötajate kaasamine ettevõttes esindajate kaudu. Riigikogu Toimetised, nr 13, 2006 - http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11055 (vt eelkõige töötajate esindamise üksik- ja kaksikkanali kohta) · Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 20.10.2020. EIS- https://eelnoud.valitsus.ee/main#MTEaK6HQ · Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008, lk-d 241-249; 254-271 (NB! Õpik on osaliselt vananenud, palun vaadata üle õigusaktides peale 2008. aastat tehtud muudatused!). · Riigikohtu 19.12.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-159-13 - http://www.riigikohus.ee/? id=11&tekst=RK/3-2-1-159-13 · Riigikohtu 15.06.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-7821 - https://www.riigikohus
Ma hakkasin põlastama inimeste vagatsevat suhtumist vägivalda. Nad peitusid alati sõnade selline oli Jumala soov taha." Pärast kolmeaastast fotograafitööd lahkus LaVey politseist ning hakkas uuesti orelit mängima. Ta mängis teatrites ja ööklubides, jätkates samal ajal oma õpinguid musta maagia vallas. Kord nädalas pidas ta loenguid kummitustest, ekstrasensoorsetest võimetest, unenägudest, vampiiridest, libahuntidest ennustustest, tseremoniaalsest maagiast ja paljust muust. Need loengud huvitasid paljusid teadlasi, kunstnikke ja ärimehi. Lõpuks kasvas neist loenguist välja Maagiline Ring. Ringi peaülesanne ei olnud kokku tulla ning sooritada rituaale, mida LaVey oli avastanud või ise loonud. LaVey kogus kirjandusteoseid, mis kirjeldasid Musta Missat ja teisi tseremooniaid, mida praktiseerisid sellised grupid, nagu Knights Templar 14. sajandi Prantsusmaal ning Hell Fire Club ja Golden Dawn 18.-19. sajandi Inglismaal Nende
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45
aga käsitleda detailsemalt käsitleda alusteadmistel tuginevaid süvaprobleeme. Käesolev konspekt ei sisalda üldjuhul kommentaare teooria ja praktika seoste kohta, sest kogu õppetegevus on üles ehitatud põhimõttele: põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta. Oma lähenemises olen käesoleva õppeaine konspekti ja loengud üles ehitanud eelkõige kui juhtimisõpetuse õppeaine, mistõttu olen püüdnud võimalike juhtudel püüdnud kogu õppeprotsessi üles ehitada eelkõige lähtudes tulevaste juhtide ja spetsialistide vajadustest õigesti orienteeruda organisatsiooni, selle allüksuste
gist “Andekus ja võimekus”. Kontakt: Tähe 4, Tartu 51010 Üldtelefon: 737 5581 E-post: [email protected] Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia, vt www.tlu.ee/akadeemia Õpilasakadeemia pakub gümnaasiumi- või kutsekooliõpilastele võimalusi omandada lisateadmisi peamiselt humanitaarvaldkonnas. Õpilasakadee- mia kursused kestavad ühe semestri. Kursuste vältel toimuvad loengud ja seminarid ning korraldatakse õppekäike asutustesse ja üritustele. Õppe- päevad toimuvad nädalavahetustel viis-kuus korda semestri jooksul. LISA 8 155 Kontakt: Uus-Sadama 5, ruum M-411, Tallinn Telefon: 640 9369 E-post: [email protected] Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakool, vt http://tehnoloogiakool. ttu.ee Tehnoloogiakooli eesmärgiks on mitmekesiste kursuste, laagri ja töötuba-
Tallinn, 20.-21.jaanuar, 1994 109 65. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast. "Rahva Hääl", 1994, nr 11.-12. 1. 66. Redecke, Niels von. Kohtukorraldus ja võimujaotus demokraatlikus õigusriigis saksa seisukohast vaadatuna. "Juridica" nr 5, 1996 67. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 68. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994/1995/1996 69. Liventaal, J. (retsenseerinud prof. Truuväli, E.-J.). Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Loengumapp. Õigusinstituut, Tallinn, 1997 70. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I
sihtgrupis on inimesed ja/või grupid, kellel ilmnevad varased märgid teatud probleemide kohta. Selle tasandi sekkumistel on eesmärgiks õigeaegselt reageerida, et ennetada probleemi süvenemist. Kolmanda tasandi sekkumiste puhul tegeldakse juba ilmnenud probleemidega, et hoida ära nende süvenemine ning leida lahendus. Praegu selline sekkumiste süsteem puudub. Lastekaitsetöös tegeldakse mingil määral kõigi kolme tüüpi sekkumistega (nt esimesel tasandil on tegevusteks avatud loengud lapsevanematele ja kõigile huvilistele, KOVide erinevad tegevused oma lastele ja peredele (imikutega ujumine jms), laste suvelaagrid, malevagrupid, jõulupeod, toidupakkide tegemine, nõustamine jms), kuigi aktiivsus võib erineda sõltuvalt konkreetsest KOVist, kogukonnatöö aktiivsusest ja lastekaitsetöötajast. Lastekaitsetöötajad keskenduvad praegu oma töös eelkõige kolmanda tasandi sekkumistele, kuna inimressurssi on juhtumite arvu arvestades vähe
2.4.Emile Durkheim (1858 1917) · Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja · Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie" · Sotsiaalsed faktid · Solidaarsus Emile Durkheim · 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet · Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu · Loengud sotsiaalteadustes: mõisted sotsiaalne solidaarsus, perekond ja sugulussuhted, intsest, totemism, enesetapud, kuritegevus, religioon, seadus jm Emile Durkheim · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal 21 · Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tööd "Ühiskondlikust
.. eesmärkide püstitamine __ B Vaatlemine ja kuulamine __ B ... probleemide mõistmine __ C Mõtlemine __ C ... lahenduste leidmine __ D Tegemine __ D ... lahenduste elluviimine __ 9. Ei meeldi ... 10. A ... ootamatused __ A Faktidele toetuv __ B ... süsteemitus __ B Kaalutlev __ C ... loengud __ C Emotsionaalne __ D ... planeeritus ja kord __ D Riskiv __ 11. Õppimisel toetun ... 12. A ... enda kogemusele ja A Sammsammult edasi intuitsioonile __ kulgemine __ B ... teiste kogemusele __ B Mitmest vaatenurgast vaagimine __ C ... loogilisele mõtlemisele D ..
Tallinn, 20.-21.jaanuar, 1994 64. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast. "Rahva Hääl", 1994, nr.11.-12. 1. 65. Redecke, Niels von. Kohtukorraldus ja võimujaotus demokraatlikus õigusriigis saksa seisukohast vaadatuna. “Juridica” nr 5, 1996 66. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928 .Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr. 5-6-7, 1928 67. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994 68. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I . EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised V.Tallinn, 1993 69. Salumäe, E. Kirik ja riik Eestis anno 1993. "Juridica". Nr.5, 1993 70. Schneider, H. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. “Juridica” nr 9, 1996 71
Ta oleks võinud saada 76 teadlaseks, hakkas huvitama esteetika (Ox.s oli hea lektor). Siiski kolis Londonisse ja tahtis end tuntuks teha. Oli ka välimuselt erinev: siidist põlvpüksid, lilleline vest, pikad lokkis juuksed, barett, lill nööpaugus. Oli piisavalt kõneosav, juba sel ajal ka natuke kirjutas. Sõitis USAsse loenguid pidama esteetikast 80ndate alguses. Loengud väljakutsuvad toonis, mitte eriti akadeemilised, tähelendu polnud ja naases '83. Otsustas mõneks ajaks Pariisi minna, kus sattus seltskonda. Ta suutis ilukirjanduslikku teksti kirjutada võõrkeeles. Abiellus '84 Londonis ja hakkas tegelema naisteajakirjaga, kuid tal puudus kohusetunn, korralikkus ja järjekindlus. Muutus teatrfänniks ja sai tuntud näitekirjanikuks/rahamured kaovad. Leidis endale "sõbra" Alfred Douglase, nende suhe kesktis peaaegu W. surmani, ei peitnud eriti seda. W
osalemine; loengutele minemine ja kojutulemine; suhtlemine sõpradega; vestlemine Tegevuste analüüsimise eelis seisneb asjaolus, et see on visuaalne, s.t loob õppejõududega. Kui te aitate kliendil neid tegevusi määratleda, pidage silmas, et oluline on probleemist visuaalse pildi. olla võimalikult täpne ja jagada tegevused vajaduse korral kategooriatesse. Eespool toodud näites võib olla asjakohane täpsustada loengute liike. Mõned loengud võivad olla rohkem teoreetilised ja teised rohkem empiirilised. Kui kuni kümme eri tegevust on kindlaks tehtud, püütakse need järjestada igale tegevusele kuluva aja alusel. Kui klient on järjestamisega valmis saanud, paluge tal koostada tulpdiagrammid, milles eri tegevusi hinnatakse allpool toodud aspektidest lähtuvalt (diagrammid võib koostada eraldi või võrdlemise eesmärgil ühel lehel). 1. Rahulolu - kui nauditavaks te seda tegevust peate?
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
kasvatanud. Ja mina arvan, et kui ta veel paarkümmend aastat elaks, siis võiks temastki midagi saada, kas või lõpuks eestlanegi. Näete, kuis ma oma isast kirjutan, ja seegi on tõendus, et ma pole kadakas, sest see ei kirjuta oma isast kunagi nõnda. Kadakas jääb selleks, mis olid tema isa ja ema, tädi ja onu. Tema ei muutu, tema ei arene. Teie olete muidugi Darwinist kuulnud, sellest inglasest, kes teeb ahvist inimese. Meil on siin eneseharimise loengud ja ringid, mina käin ka vahel seal. Mitte et ma otseteed midagi õpiksin, vaid ma kuulan niisama muidu, et aga kuulata. Ka teised teevad enamasti samuti, sest see on tervisele kasulik. Darwin on ka tervisele kasulik, sellepärast kuulasin seda ka. Tema õpetab, et kõik areneb. Aga oleks see inglane tundnud meie kadakaid, siis oleks ta tingimata öelnud: kõik areneb peale kadaka. Just nõnda oleks ta öelnud ja oleks meie kadakale leidnud isegi teadusliku nime, ladina keeles muidugi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
