Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes liitris) lahuses. Lahustunud aine massi saab leida Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Normaalne kontsentratsioon (Cn) Praeguseks vananenud mõiste, kuid leiab sageli kasutamist analüütilises keemias. Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van. vaal) arvu ühes liitris lahuses kus, Ekvivalentmass (Eaine) on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii
Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu nähtamatu leegiga. Kasutamine: antifriis, lahusti, kütus 9) Etanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: C2H5OH või CH3CH2OH Füüsik. om.: iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, seguneb veega igas vahekorras Kasutamine: alkohoolsete jookide tootmine, autokütus, lahusti (vähesel määral). 10) Süsivesinke molekulaarsed ja struktuurvalemid
Autopesu stardikomplekt Autopesu stardikomplekt on meie poolt kokku pandud valik parimatest puhastusvahenditest, tänu millele näeb Teie auto välja nagu uus. Lisaks on koos ostes tooted odavamad ja säästad raha! Komplekt sisaldab: * Van Der Car 5L * Van Der Cherry 5L * Van Der Foam pihustusshampoon 0,5L * Rinsn Wax 0,5L * Autopesusvamm keskmine * Kuivatuslapp naturaalne kollane seemisnahk. TAKE OFF - tugev lahusti plekkide jms eemaldamiseks - pigieemaldaja - autopesukeemia Lahjendamist mitte vajav lahusti, mis valmistab autot kere ette hilisemaks töötluseks. Puhastab auto välispinna tugevast õli baasil mustusest, tõrvast ja vahast ning tuleb loputamisel kergelt maha. Toodet saab kasutada ka plekkide eemaldamiseks auto salongist BLACK PEARL - 01 - Heavy Compound - tugev lõikepasta - värvi poleerimine
Lahused koosnevad lahustunud ainest+lahusti Lahusti on aine,milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on...
etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine
Neutraalses lahuses pH=7 Aluselises lahuses on ülekaalus hüdroksiidioonid.Mida aluselisem on lahus, seda suurem osa on temas hüdroksiidioonide sisaldus. Aluseliste lahuste pH>7 7. 1) Setitamine ja nõrutamine: aine ei lahustu vees ja sade settib põhja 2)Aurutamine-vesi läheb kaotsi,kuumutamiseks sobib keeduklaas või portselan kauss 3)Filtrimine-vajalikud vahendid(filterpaber,filter,kooniline kolb).Saadakse kätte nii lahusti, kui sademed.Sade võib olla hõljuv.Läbi filtri läinud vedeliku nimetatakse filtraadiks. 4)Eraldamine jaotuslehtriga-jaotuslehter sobib teineteises mittelahustuvate või segunevate ainete eraldamiseks. 5)Destilleerimine- sobib lahustunud aine ja lahusti eraldaiseks ,saab kätte lahuse ja lahusti.
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
· ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM · EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS!!! · METANOOL 20-30 GRAMMI SURMAV · ETANOOL MÕJU PEAAJULE, KESKNÄRVISÜSTEEMILE, SISEELUNDITELE
· Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautsuk, ravimid, värvained. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid näited. Amiinid, aminohapped ja valgud. 10. Orgaanilised hapniku ühendid näited. Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused.
Etanooli valem on: CH3CH2OH Etanooli molekul: Etanooli struktuur : H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI OMADUSED Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 Etanool on hea lahusti. Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike jm), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm. Etanool on vedelik, mille sulamistemperatuur on -112°C ja keemistemperatuur 78°C. Etanool on kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Aur seguneb hästi õhuga ning kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Kui etanool seguneb veega, tekib kontraktsioon. See on nähtus, kus kahe aine segunemisel omavahel paigutuvad väiksemad
lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti suur soojusmahtuvus hüdrofiilne-lahustub vees hästi hüdrofoolne-tõrjub veemolekule fotosünteesis tarvis temp säilitamisel osaleb kuju ja vormi säilitaja ainevahetuse kiirus sõltub veest kaitseb
rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked
ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine ja/või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi. Värvi omadused: Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused
osarõhuga lahuse kohal kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2 jt). kus Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse massi ja mahu seob lahuse Massiprotsent näitab lahustunud tihedus. Lahuse tihedus näitab ainemassi sajas massiosas lahuses lahuse ühe ruumalaühiku massi 2. Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab
abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide. Osmoos- Lahusti (vee) molekulide liikumine läbi membraani madalama kontratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat ei vajata. Ainete passiivne transport vastavate valguliste kandjate abil. Täiendavat energiat ei vaja. Näiteks aminohapete ja osade ravimite transport. Ainete aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke
Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis meenutab aniisi. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid Bensoehape Värvuse ja lõhnata, kristalne aine. Sisaldub paljudes taimedes (nt pohlas ja jõhvikas) Kasutatakse konservimisvahendina ning ravimite ja lõhnaainete valmistamiseks Atsetofenoon Värvitu, viskoosne vedelik Esineb paljudes toiduainetes, sealhulgas õuna , juustu , aprikoos
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Töö käik.Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri
väsimust. Benseen CnH2n-6 Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Nitrolahusti CH3COCH3 Saadakse toornafta termilisel töötlemisel Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks.
derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. 16
· Propenaal e akroleiin CH =CHCHO 2 Kergesti lenduv mürgine vedelik, lakrimaator Tekib rasva kõrvetamisel pannil · Bensaldehüüd C H -CHO 6 5 Meeldiva lõhnaga vedelik Maitse- ja lõhnaaine (vanilliini saamine) · Propanoon e atsetoon CH COCH 3 3 Vedelik, hea lahusti, mürgine Küünelaki lahusti · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH COCH OH 2 2 Kunstliku päevituse tekitaja Karboksüülhapete nomenklatuur ·nimetuse lõppliide on hape tsüklilise tüviühendi korral -karboksüülhape ·COOH süsinik on nr.1 ·muid funktsionaalrühmi käsitletakse asendusrühmadena ·happeaniooni nimi tuletatakse happe nimetusest lõppliite aat abil Karboksüülrühm COOH Karboksüülhapete keemilised omadused · Metallidega
lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist. Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja
5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgine kuid joodav, tekitab sõltuvust, saadakse kartulist ja teraviljadest kääritamise teel- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2 alkohoolsetes jookides, lahusti, ravimid, autokütus, lõhnaõlid 5. Alkoholi käärimine- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2, toimib pärmseente abil 6. Glütserool- HOCH2CH(OH)CH2OH siirupilaadne, värvitu, magus, vedel, pole mürgine, seguneb veega
Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli
2 Kapillaartõusu kõrguse valem h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Kohesiooni jõud - jõud osakeste vahel vedelikus Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel Elavhõbedat saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplekiplaadiga. Pindaktiivsed ained lahustes vähendavad lahusti pindpinevust Kasutatakse kõikides pesemisvahendites. Looduslik vesi Peamised koostisained H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3+, Cl-, SO42-, H+, OH+ + tahked peendispersed ained ja mikroorganismid. Vee kuumutamisel üle 650C HCO3+ laguneb ja peale Ca iooniga reageerides tekib CaCO3. Vesinikkarbonaadi lagunemine kõrgematel kui 650C ja sealjuures kaltsiumkarbonaadi tekkimine kulgeb suhteliselt aeglaselt, seega ei ole ka vee keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid
2 Kapillaartõusu kõrguse valem h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Kohesiooni jõud - jõud osakeste vahel vedelikus Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel Elavhõbedat saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplekiplaadiga. Pindaktiivsed ained lahustes vähendavad lahusti pindpinevust Kasutatakse kõikides pesemisvahendites. Looduslik vesi Peamised koostisained H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3+, Cl-, SO42-, H+, OH+ + tahked peendispersed ained ja mikroorganismid. Vee kuumutamisel üle 650C HCO3+ laguneb ja peale Ca iooniga reageerides tekib CaCO3. Vesinikkarbonaadi lagunemine kõrgematel kui 650C ja sealjuures kaltsiumkarbonaadi tekkimine kulgeb suhteliselt aeglaselt, seega ei ole ka vee keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid
48. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% külmub 0 kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju tahkes olekus tihedus väiksem Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. molekulide vahel tugev vesinikside keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega.
Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist.
· neg laenguga nukleofiilid on paremad kui neutraalsed (F->CL->Br->J) · mida stabiilsem on lahkuv rühm, seda paremini ta lahkub · mida rohkem on laeng delokaliseeritud, seda stabiilsem on osake · lahkuv ruhm mojutab Sn2 reaktsiooni · mida stabiilsem on lahkuva ruhmaga lahkuv osake, seda kergemini toimub Sn2 reaktsioon · polaarsed molekulid delokaliseerivad laengut ja stabiliseerivad osakest · lahusti omju Sn2 reaktsioonile (lahustiga saab soojust juurde anda) polaarsed lahustid soodustab sideme katkemist, stabiliseerib lahkuvat ruhma, nukleofiili omadus eriti ei muutu protoonsed: metanool, etanool, vesi; norgendab oluliselt nukleofiili vesiniksidemete tottu aprotsoonsed: DMSO (dimetuulsulfoksiid), HMTA, DMF (N,N- dimetuulformamiid), THF (tetrahudrofuraan), AcCn (atsetonitriil)
(2/3 inimese massist). külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C 10 (760 mm Hg juures), tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%. *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus.
Külmutamisel vee tihedus väheneb -> maht suureneb u. 9% Vee ebaharilik omadus: tihedus vedelas olekus 0C juures on suurem kui tihedus tahkes olekus Stabiilne Jää-I moodustub 0C ja 1 atm juures. 1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud 2) Dünaamiline süsteem Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad pidevalt Sisemisest molekulaarsest struktureeritusest tulenevad omadused: 1) Universaalne lahusti 2) Suur soojusmahtuvus 3) Hea soojusjuhtivus 4) Suur pindpinevus 5) Polaarsus 6) Kapillaarsus 7) Kõrge keemistemperatuur 8) Madal sulamistemperatuur Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja: 1) Toidu seedimiseks: Vesi lahustab toitaineid nii, et need saavad läbi sooleseina liikuda
Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana. Töö käik: Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista
asetatud keha liikumist (, kg / m s). Väheneb to kasvuga. Osakeste vaelised jõud. Määratakse nii et lastakse vedelik läbi väikese ava. 40.Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44
5. Metallpinna ettevalmistamine värvimiseks? 1. Puhastage hoolikalt tehnilisepiiritusega. Kuivatada lapiga, et ei tekiks roostet. 2. Ülevärvimisel kraapige, lihvige ja harjake ära vana lahtine värv. 3. Kui ese vajab pahteldamist kasutage kahekomponendilist reaktsioon pahtlit. 4. Kruntige kruntvärviga. 5. Värvige 1-2 korda kattevärviga. 6. Mis on füüsikaline ja keemiline kuivamine ? Füüsikale: Vesi aurustub, lateksi molekulid ühinevad. Keemiline: Lahusti aurustub, värvis sisalduv oli oksüdeerub õhuhapniku abiga. 7. Nimeta eriotstarbelisi pintsleid? Lakipintsel, suur ja väike ümarpintsel, lubjahari, põrandalakipintsel, kõver radiaatoripintsel. 8. Kipsplaatpinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. 2. Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. 3
summaga: p = p1 + p2 . Raoult'i seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral) komponendi aururõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema moolimurru korrutisega: p1 = p1°x1 , TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused p1 komponendi osarõhk lahuse kohal, p1° - puhta lahusti aururõhk, x1 komponendi moolimurd lahuses. Kui lahustunud aine ei aurustu, siis p2 = 0 ja p = p1, p1 lahusti aururõhk lahuse kohal. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga (mitteelektrolüütide lahuste korral): p p10 = x2 , p = p10 p1. · Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral)
summaga: p = p1 + p2 . Raoult’i seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral) – komponendi aururõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema moolimurru korrutisega: p1 = p1°⋅x1 , TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused p1 – komponendi osarõhk lahuse kohal, p1° - puhta lahusti aururõhk, x1 komponendi moolimurd lahuses. Kui lahustunud aine ei aurustu, siis p2 = 0 ja p = p1, p1 – lahusti aururõhk lahuse kohal. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga (mitteelektrolüütide lahuste korral): ∆p p10 = x2 , ∆p = p10 – p1.
Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. 7. Võrdle orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite sisaldust rakus Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus soojeneb ja jahtun aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid (H, NH, K, Na, Ca, Mg, Fe, Fe).
kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Lakk - kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi. Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase. Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli,
siis sõltub iga komponendi lahustuvus tema osarõhust segus. Antud juhul gaaside segu teatud gaasi lahustuvus on võrdeline gaasi osarõhuga P. Seda seaduspärasust tunakse Henry seaduse nime all. Henry seadus kirjutatakse tavaliselt järgmisel kujul: s = kHP Konstant kH (Henry konstant) sõltub gaasist, lahustist ja temperatuurist. Kui vaadelda vedelik-gaas tasakaalu vedeliku poolest, siis kehtib nn Raoult´i seadus, mis näitab, et lahusti aururõhk on võrdeline lahusti moolimurruga lahuses: P = xlahustiPpuhas kus P on lahusti aururõhk lahuse kohal, xlahusti on lahusti moolimurd ja Ppuhas on puhta lahusti aururõhk. Kui näiteks üheksa molekuli kümnest on lahusti molekulid, siis on lahuse aururõhk 9/10 puhta lahusti aururõhust. Lahustuvus Lahustumise käigus tekkiva vastastikuse toime mõistmine aitab meil vastata mõnele praktilise küsimusele. Polaarne vedelik, näiteks vesi, sobib
reaktsiooni vahepealne, tal on mõlemaga ühiseid jooni. Ühelt poolt pole lahuse komponentidel kindlaid stöhhiomeetrilisi vahekordi, lahuse kontsentratsiooni võib muuta pidevalt (kuni küllastuskontsentratsioonini) - see lähendab neid mehhaanilistele segudele. Teiselt poolt (analoogiliselt keemilise reaktsiooniga) esineb lahustumisel tavaliselt soojusefekt ja ruumalaefekt ning võib esineda ka värvuse muutus. Lahustunud aine osakesed on seotud neid ümbritsevate lahusti molekulidega, moodustades suhteliselt ebapüsivaid muutuva koostisega ühendeid - solvaate (vesilahuste korral hüdraate). Vee molekulid on lahustunud aine osakestega mõnel juhul seotud nii tugevasti, et aine kristallumisel lahusest jääb vesi kristallide koostisse, moodustades kristallhüdraate (nt. CuSO 4 5H 2 O). Kui lahusesse viidud väike kogus lahustatavat ainet selles veel lahustub, on tegemist küllastumata lahusega. Küllastunud lahus sisaldab ainet
diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga. · Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme. · Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad keemilised reaktsioonid ja lahusti aurustumine, mille tulemusena jäänad liimitavad pinnad tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile.
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,10. Katset võib alustada 10..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik
Keemiline kineetika keem. reakts. kulgemise mehhanismide + protsesside kiiruste uurimine. Reaktsiooni kiirus homog. süs.-s ruumalaühikus ajaühiku jooksus toimuvate elementaaraktide (min. kogus aineid, millega saab reakts. läbi viia) arv. Reaalne kiiruse môôtmine lähteainete ja saaduste kontsentratsioonide muutus ajaühikus. Massitoimeseadus reakts. kiirus on vôrdeline reag. ainete konst.-ide korrutisega. Tegurid: c, T, segamine/raputamine, tahkise peenestusaste, lahusti omadus (kui lahuses), katalüsaator. Näited: 2CO+O2=2CO2 v = kc[CO]2c[O2]; k kiirustkonstant (sôltub T-st); v = k, kui c1*c2 = 1 standardkiirus. Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI
Valan keeduklaasi destilleeritud vett ja lahustan selles veidi keedusool(naatriumkloriidi). Segan keeduklaasi sisu klaaspulgaga. Saime soolalahuse. Selle lahuse lahustiks on vesi ja lahustunud aineks on keedusool. Lahustumisel jaotub lahustunud aine vedelikus ühtlaselt. Lahusti ja lahustunud aine moodustavad koos lahuse. Lahusti + lahustunud aine = lahus. Lahusti on aine, milles lahustatava aine lahustumisel tekib lahus. Lahustav aine on aine, mille lahustumisel tekib lahus. Vesi on super hea lahusti: ta lahustab sooli, happeid ja leelisi. Rasvad vees ei lahustu. Rasvad aga see eest lahustuvad bensiinis. Lahustunud aine võib olla tahke, vedel või gaas. Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur. Hapetest sool-, väävel-, ja lämmastikhape. Gaasidest lahustub vees süsihappegaas. 1.10 Segude ja lahuste koostis osade eraldamine Lahused ja segued koostisosad e. siis lahustit ja lahustunud aineid. Nende eraldamist nimetatakse lahutamiseks.
Omadused katkemisvenivus, painutatavus (-45C), veeauruläbivus, temp paisumise tegur, veesurve all töötades vee difusiooni tegur, tõmbetugevus, temp püsivus, ilmastikukindlus, nake. Kitid silikoon- (inertsed) , akrüül- (aeglase kiv-ga, katta teise materjaliga), polüsulfiidkitid, polüuretaan-, polüester-, metüülmetaakrülaatvalumassid Liimid ja mastiksid Mastikseid kasut rull, leht, plaatmaterjalide kinnitamiseks. On kõrg molek sideaine + täitematerjal + lahusti + plastifikaator. Omavad head püsivust bakterite suhtes. Liim hea adhesioonivõimega aine, mis jäigastub ja annab kõva pinna (sisaldab jäigasteid, liimainet, lahusteid jne.) Akustilised materjalid kasut ruumide akustika parandamiseks, müra isol. Heli summutuskoef =Wa/W, kus Wa-pinnas absorbeerunud hääleintensiivsus, W-pinnale tulnud hääle intensiivsus. Mida lähemal 1, seda parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens
V: Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevadpoorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist).
= k (1 - 2) t Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis . Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on 0,10. Katset võib alustada10 .
Vali üks või enam: a. pakendamiseeskiri b. tootmiseeskiri c. tootmisvalem d. pakendamisvalem Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tootmisvalem, tootmiseeskiri, pakendamiseeskiri. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimse preparaadi tootmise eeskirjas peab olema kindlaks määratud: Vali üks või enam: a. rakendatavad meetodid b. kasutatav kandja (alus) või lahusti c. ekstraktsiooni aeg ja temperatuur d. kontsentratsioonid etappidel Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: kasutatav kandja (alus) või lahusti , ekstraktsiooni aeg ja temperatuur, kontsentratsioonid etappidel, rakendatavad meetodid. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Steriilsete ravimite tootmises eristatakse nelja klassi, millest puhtad tsoonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
