3. Polü - tärklis ja glükogeen - varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus 4. Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja rasvhappest Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades Lahusti vitamiinidele Energia Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid Suguhormoonid 5. Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest Ensümaatiline - amülaas, pepsiin Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen
Joule-Lenzi seadus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga 4. Keha kaal ja raskusjõud Paljud arvavad, et raskusjõud on keha raskusest põhjustatud jõud. Tegelikult aga pole raskusjõud midagi muud, kui Maa külgetõmbejõud, st gravitatsiooniline tõmbejõud, mida Maa avaldab sellele kehale. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha tuge mõjutab. 5. osmoos Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). Osmoosi kulgemissuunda arvestades eristatakse hüpo- ja hüpertoonset keskkonda (lahust). Hüpotoonses keskkonnas on lahustunud aine kontsentratsioon madalam ja vesi tungib sellest keskkonnast
Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond
RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised: Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%): Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses la h ustunud aine mass ( g ) × 100 m aine × 100 C= = 1.2 la huse mass(g) m la h us(segu)
Energiakulu poolest on IR-kuivatid konvektsioonkuivatitest tunduvalt säästlikumad. Samuti on IR-kuivatid väiksemate mõõtmetega, mis võimaldab tootmispinda kokku hoida. IR- kuivatitega on võimalik detaile ka eelsoojendada. 19. UV-kuivatites kõveneb viimistlusmarerjal UV-kiirguse mõjul. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse akrülaadil ja polüestritel põhinevaid suure kuivainesisaldusega lakke ja värve. Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200- 400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad lainepikkusel 400-450nm
Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. Näide: Redoksreaktsiooni tasakaalustamine happelises keskkonnas Lahused Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti -- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus -- aine omadus lahustuda mingis lahustis -- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti
Looduslikud liimid on keskkonna sõbralikud ja inimesele ohutud. Sünteetilised liimid Sünt. Liimide valmistamiseks kasutatakse sünteetilisi vaike, mis annavad bensiini-, kuuma- ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saavutatud tugevuse.Valmistamine lihtne, nakkumine kiire. Puuduseks: Liimilahuse lühike säilimise aeg ja tervistkahjustav toime. Kasutatakse nii külm kui kuumliimimiseks. Sünteetilised liimid koosnevad : 1. Tehisvaik- 2. Lahusti e. Stabilisaator- atsetoon, piiritus ja vesi 3. Kõvasti e. Katalüsaator- oblikhape, piimhape, sidrunihape, ammooniumkloriid 4. Täiteaine- puidujahu, tärklis, kaoliin 5. Plastifikaator- Tehisvaikudeks nim. Kõrgmolekulaarseid produkte, mida saadakse lihtsamatest ainetest keemiliste reaktsioonide teel. 1. Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks 2. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine, kusjuures eraldub
(sügavuses) laienevate pooridega. Ka poor saab seest olla kare. Siin on takistuseks liimi kui vähevoolava vedeliku jõudmine poori sügavusse või pooridesse varem tunginud vesi jm. Liimid Liimid võivad olla pöörduvad või pöördumatud. Peaaegu alati on liimi koostiseks mõni polümeer. Pöörduvad liimid kujutavad endast liimiva aine lahust mõnes lahustis. Liimivaks aineks on mõni termoplastne polümeer*, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Liim kõveneb, sest lahusti aurab ära. Lahusti molekulid peaksid väljumiseks liikuma liimitava pinna ääre poole: kui nad seda teha ei jõua, jäävad aurustunud lahuti mullid liimikihi alla ja ühendus ei tule tugev. Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud.
elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2 Metaan CH4 Glükoos C6H12O6 Vesi H2O Vingugaas CO 9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus. Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone. Osakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena, nimetatakse iooniks. 10) Lahus, lahusti, lahustuv aine, sulam, ainete segu, puhas aine, liht ja liitaine, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool. Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines. Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud.
ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Metallide korrosiooniks nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · Lahusti aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud. · Lahustuvus suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril). · Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate.
Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad keevitusõmblused ja keevituse kohad igasuguste kronštenide ümber. Sellised kohad tuleb eriti hoolikalt puhastada ja mite korda kruntida. Kui roostese koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Tuleb ka tundma ka erinevaid värve. Värvid jagunevad: 1. Füüsiliselt kuivavateks- kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks 2. Keemiliselt kuivavateks- kui kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Vajadusel uuesti värvida juba värvitud pinda tuleb vana värvi testida, et teada selle omadusi. Olemasolevale värvikihile tehakse lahusti test- lahustis niisutatud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp värvub sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsilisel kuivava värviga, s.t. Pehme värviga
Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis ( V,11). Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,10. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri
Kitsa temperatuurivahemikuga sulamistemperatuur on heaks puhtuse näitajaks. Ainete ohtlikkus: Bensiil: Kahjulik sissehingamisel, neelamisel, nahale imendumisel. Aine on ärritav hingamisteede limaskesta membraanidele. Põhjustab ka silma ja nahaärritusi. Kõrgetel temperatuuridel on süttiv. Etanool: kergesti süttiv, silma sattumisel ärritav. Meetodi olemus Ümberkristallimiseks on vaja saavutada kuumutamisel ja sobiva lahusti järkjärgulisel lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest. Katseseadme joonis (koos aparatuuri detailide nimetustega) Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit
Dünaamilise viskoossusepöördväärtus on voolavus. Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus. Selle reguleerimise võimalused. 2 Pindpinevus – on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. ➢ (I) Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega (vähendab) (PAA), mis lahustudes vähendavad lahusti pindpinevust. PAA- detergendid, seep, Na- ja K- fosfaadid. ➢ (II) Pindinaktiivsed ained (PIA) – lahustudes suurendavad pindpinevust. Oluline ka pH, st. kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline. 42. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. 43. Vesi, vee füüsikalised ja keemilised omadused. ➢ hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. ➢ kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse –
keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga. ( v = s / t ) V=valguse levimise kiirus ( 300 000 km / s) s = teepikkus t = aeg Optiline tugevus võrdub fookuskauguse pöörd väärtusega ( D = 1 / f ) D = optiline kaugus f = fookuskaugus D jagatud 1m = f
Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. 48. Pindaktiivsed ained. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, Lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö).
ja süttimisoht. 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab üldmürgistuse. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, iseloomustab veeauru tihedust. vedel, tahke Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru n gaas-gaas (õhk) osarõhu suhe. n gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees)
42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. osarõhu suhe. Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 43. Mis on kastepunktid (seletus)? n gaasgaas (õhk) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n gaasvedelik (soodavesi CO2 vees) kastepunktiks
C C C C BENSEEN H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur ·Üldjuhul on tüviühendiks tsükkel (aromaatnetuum) ·Kui benseenituum asendusrühmana, siis fenüül-(C6H5 ) BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.org www.annaabi.ee
Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele
keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 43.Lahus - ühtlane segu (enamasti vedelas olekus), mis koosneb ühe või enama aine osakestest 44.lahusti - aine, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud 45.lahustunud aine - aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud 46.lahuse protsendiline koostis - näitab, mitu massi osa on lahustunud üht ainet on 100 massi osas lahuses 47.lahustuvus - näitab suurimat aine kogust, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses 48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52
FLUOR RAUD asub põhiliselt hammastes kuulub vere punaliblede vajalik hammaste arenguks koostisesse suurendab kaltsiumi oluline roll organismile ladestumist vajaliku hapniku sidumisel hambakudedesse annab verele punase kaitseb hambaemaili värvuse 2. VESI ON ELU ALUS vesi on väga hea lahusti paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt rakkude olulisim anorgaaniline ühend VEE OMADUSED aatomite vahel keemilised sidemed polaarne vesi liigub mööda polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese omavahel sidemeid veresooni, sest üks
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een)
Karbonüülühendid Ketoonid (-oon) Aldühüüdid (-aal) Karbonüülühend ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma Ketoon ühend, mille karbonüülrühm n seotud kahe süsiniku aatomiga Polaarsed ühendid ründavad karbonüülrühma sel viisil, et nukleofiilne tsenter ühineb karbonüülrühma elektrofiilse tsentriga süsinikuga. Füüsikalised omadused: Karbonüülrühm on polaarne molekuliosa, kuid vesiniksidemeid ta praktiliselt ei moodusta. Seepärast on nii karbonüülühendi molekulide omavaheline vastastikmõju kui ka vastastikmõju veega nõrk. Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Madalamad esindajad lahustuvad vees väga hästi, kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb kiiresti. Füsioloogiline toime: Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Limaskestale mõjuvad ärrita...
1.Viimistlemise eesmrgid?(3) Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike vlismjude eest, tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemine puhastavaks, traindite muutumine kenamaks. 2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus koostise jrgi? Lakkides puudub pigment. 6.Lahusti l? On vrvide lahustamiseks ja neile tdeldavuse andmiseks ja teiselt ka koostisosade kvastumise takistamiseks. 7.Vedeldi l? Vimaldavad parema pealekandmise, kuid ei lahusta vrvi mis dispergeeritud neis. 8.Pigmendi l? Annavad vrvuse, teiselt muudavad vrvi lbipaistmatuks. 9.Sideaine l? Moodustab kelme, mis kinnitub alusele. 10.Vrvide liigid?(3) livrvid, lateksvrvid, alkdvrvid. 11.Tapeetide liigid?(3) Vinltapteedid, pabertapeedid, tekstiiltapeet. ...
Vesi on elu alus Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid.
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, a...
korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena-
asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Etanool (CH3CH2OH) on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Ta on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etanool keeb 78º juures, põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse palju nii keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab bakterid ning teda kasutatakse desinfitseerimiseks, samuti sobib ta kütuseks ning temast valmistatakse alkohoolseid jooke.
DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? hoiab ära ülekuumenemise, kindlustab organismide siseelundkondade töö, kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA? DNA's on desoksüribonukleiinhape, koosneb kahest ahelast; RNA's on ribonukleiinhape, koosneb ühest ahelast, puudub biheeliks 10. Joonista DNA ja RNA nim. Osad 11. Mis on rasvad? lipiidid ehk rasvad on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkist. 12. Mis on ensüümid? valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA?
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedel...
Aldehüüdid, ketoonid: struktuur, omadused, näited ainetest tööstuses, tarbimises ja elukeskkonnas ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada. ● Lühikese ahela korral (metanaal...propanaal) lahustuvad vees. ● Pikem ahel hüdrofoobne- ei lahustu KETOONID Struktuur: Keemilised ühendid, milles karbonüülrühm ( C=O ) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketoonide tunnuseks on liide ...
väävelhappe keskkonnas; 6. magneesiumorgaaniliste ühendite toimel tsüaniidides. Lihtsaimaks ketooniks on propanoon, dimetüülketoon (CH3-CO-CH3), mida kutsutakse rahvakeeli atsetooniks. Atsetooni saadakse kääritamisel vastavate bakterite ja mitmesuguste sünteetilistel meetoditel. Atsetoon on iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv ja keev (keemistemperatuur +56 kraadi), tuleohtlik vedelik ning seguneb veega igas olukorras. Hea lahusti värvidele, lakkidele ja paljudele orgaanilistele ainetele ja polümeeridele. Kuulub küünelaki ja küünelaki eemaldamisvedeliku koostisesse. Suhkruhaiguse puhul esineb atsetooni haige uriinis ja väljahingatavas õhus. H3. Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape
Temperatuuril 4°C on vee tihedus suurim:1g/cm3. Jää tihedus on 0,92 g/cm3. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Vee kolme oleku korral erinevad molekulide paigutus, vahekaugused ja seega ka molekulidevahelised jõud. Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt, reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat. Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. Toiduainete veesisaldus Pildid Wikimedia Commons Vesi on toidu oluline koostiskomponent. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Suure veesisaldusega toiduainete tarbimisel väheneb joodava vedeliku hulk. Ülevaate põhilistest toiduainete veesisaldusest annab tabel: Toiduaine Veesisaldus % Köögi- ja puuviljad 70 - 95
fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid
Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus.
CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse
PROTSENTARVUTUS % · 100% LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI Lahuse protsendiline kontsentratsioon: % · 100% ehk % · 100% W% - lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m mass MOLAARSUS
Bioaktiivsed aine-ensüümid,vitamiinid,hormoonid.Lipiidid-organismide energiallikaks.Sahhariidide 2 ül:energeetiline ja ehituslik. Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises. Sünapsis:ühendus & närvirakkude vahe. Anioonid.Karbonaadid: Kandub kehast välja CO2. Fosfaadid:DNA,RNA. Joodid:kilpnäärmehormooni koostises. Orgaanilised ained(4):1)Süs...
Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud(III)oksiid on aga kohev ega kaitse rauda edasise roostetamise eest. · Näiteks: H2O ehk vesi laialdaselt levinud lahusti, elusolendite peamine komponent. · Fe2O3/FeO/Fe3O4 ehk raua rooste · Al2O3 ehk alumiiniumoksiid, millest saadakse alumiiniumi. · CaO ehk kustutamata lubi, tähtis ehituses.
Teaduslikus uurimismeetodis saab eristada probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinukku ja vesinukku Anorgaaniliste põhiosa moodustab vesi Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke Anorgaanilised ained: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides Orgaanilised ained: Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks
Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks inimorganismis on metaboolse vee
Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest: Eetrid ei anna vesiniksidet, ei lahustu vees, madala keemistemperatuuriga. OH side molekulis puudub. Etanool (C2H5OH) ehk etüülalkohol (piiritus) Tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Kasutatakse farmaatsiatoodete puhul, kosmeetika,alkohoolsed joogid. Eteen on naftatöötlemise saadus. Metanool (CH3OH)ehk puupiiritus Kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, üks lahustite koostisosi, etanoolile äärmiselt sarnane, väga mürgine. Etaandiool (HOCH2CH2OH) tehnikavaldkonnas etüleenglükool Kõrge keemistemperatuuriga, lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Kasutatakse automootorite jahutussegude koostises
Metanaal tema 40% vesilahust nim. Formaliin. Selles hoitakse meditsiinolisi preparaate (laibalahus) Etanaal Õuna maitseline ja väga mürgne ühend, tekib organismi alkoholi tarbimise tagajärjel. Kahjustab maksa ja kesknärvisüsteemi, põhjustab halva enesetunde ja peavalu Propanoon Tuleohtilik, hea lahusti (atseton) Metaanhape e sipelhape ledub mesilastes, sipelgates, kõrvenõgestes, kuuse ja männi okastes. Etaanhape e äädikhape tekib roistumisel, kõdunemisel, mädanemisel, käärimisel õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt)
Keev vedelik, vajalik keemiatööstustes, mürgine, peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate abameeldivate aistingute pühjustaja · BENSALDEHÜÜD o C6H5CHO o Mandlilõhnaga vedelik, kasutatakse maitse- ja lõhnaainena, vanillii, · PROPENAAL o Ehk akroleiin CH2=CHCHO o Kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator, tähis vahesaadus(keemiatööstuses), tekib rasva kürvetamisel pannil, mürgine, · PROPANOON o Atsetoon CH3COCH3 o Hea lahusti, mürgine · DIHÜDROKSÜATSETOON o DHA HOCH2COCH2OH o Annab kunstliku päevituse(kreemid, geelid), reageerib valguga, · SAAMINE o Alkoholide oksüdeerimisel CH3CH2OH +[O]= CH3COH +H2O o Primaarsete alkoholide oksüdeerimisel (1 OH) o Ketoone saadakse alkoholide oksüdeerimisel, milles OH rühm on kekskel CH3-CHOH-CH3+[O]=CH3-CO-CH3+H2O o Karboksüülhapete redutseerumisel CH3COOH +2[O]=CH3COH+H2O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
