ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad)
Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f=k-p+2 . Seega ühekomponentses süsteemis f=3-p . Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi. 42. Selgitage lahustumise põhimõtet. Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=k HP . kH on Henry konstant. Konstantsel temp rõhu tõstmine
Kõdunemine Eksotermiline lagunemine. Käärimine - Käärimine (ehk fermentatsioon ehk anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas (anaerobioosis) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel Lahus - Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena. Hüdratsioon - veega liitumine Hüdraat - Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse)
lahustuvusega määratud koguse.Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. m c% = aine 100% mlahus Molaarsus näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses naine mol cM = Vlahus dm 3 Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis n mol c m = aine mlahusti kg Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. naine cX = n aine + nlahusti Mooliprotsent näitab lahustunud aine moolide arvu sajas moolis lahuses n aine cX = 100% n aine + nlahusti Normaalsus näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses n aine g - ekv cn = Vlahus dm 3 kus m aine n aine = [ g - ekv] E aine 1
märjata, mitte märjata ja laialivalguda (õli). 1) märgav vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (H=2gr), kus on pindpinevus, on tihedus ja g on raskus-kiirendus. Kohesiooni jõud on jõud aine osakeste vahel vedelikes, adhesioonijõud aga vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel. Neid on võimalik muuta lisandite viimisega vedelikku, tahke aine korral kaetakse selle pind. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi boorse vaheseina. P=RT/V=RTM , kus R on 0,082 dm*atm/mol*kraadi, M on molaarsus, P on osmoonne rõhk rõhk, mida avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. 10. Vedelate lahuste ...: Lahus on vähemalt 2 aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega
m C % = aine · 100% mlahus mahu % - aine ruumala kogu lahuse ruumalas (%). Vaine mahu % = · 100% Vlahus CM molaaRsus lahustunud aine moolide arv ühes LIITRIS lahuses (M). n m CM = = V M r V Cm molaaLsus lahustunud aine moolide arv ühe KILOGRAMMI LAHUSTI kohta (m). n n Cm = = mlahusti M r mlahusti Cx moolmurd lahustunud aine moolide arv jagatud kogu lahuse moolide arvuga. n Cx = (100%) n+N n lahustunud aine moolide arv N lahusti moolide arv CN normaalsus (n, N) lahustunud aine ekvvalentide arv ühes liitris lahuses
Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. * Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel
, kus CM –gaasi molaarne konsentratsioon lahuses mol/dm3 P – gaasi osarõhk lahuse kohal atm Kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant) See seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2,). Lahuste konsentratsioon: Lahuse konsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses. 1. Massiprotsent 2 C% näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi. 2. Molaarne kontsentratsioon (CM) CM näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (1L) lahuses. 3. Molaalsus (Cm) Näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis. 4. Moolimurd (Cx)
H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid
· luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes · hormoonides Co koobalt · B12 vitamiin vereloome 3. Mineraalsoolad ioonidena: · katioonid · anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude · [hea soojusjuhtivus] eksotermiliste reakts. puhul soojus termoregulatsioon rakust välja · [kõrge aurustumissojjus] kaitseb kuumenemise eest · stabiilne sisekeskkond rakkudes (60-80% vett)
vees temp-i tõstmisel enamasti suureneb, temp-i vähendamisel väheneb, sest see on endotermiline- tahke aine kristallivõre lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. Kõrgemal temp-il muutuvad osakestevahelised sidemed kristallis nõrgemaks, nende lõhkumine on kergem ja aine lahustuvus vees suurem. Kontraktsioon e lahuste kokkutõmbumine: erinevate lahuste kokkuvalamisel saadud lahuste V on alati väiksem kui kokkuvalatud lahuste V-de summa. Kokkuvalatud lahustes seostuvad lahusti ja lahustunud aine osakesed tugevasti 1teisega. Lahuse tihedus suureneb ja V väheneb.
Silma ja nahka ärritav. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Ei leidu looduses, tekib veel tubakasuitsus ja fossiilsete kütuste põletamisel. Kasutatakse herbitsiidina ja pestitsiidina(mürkained). Geraniool(C10H18O)- Roosi lõhnaga, alküülne alkohol. Leidub taimedest saadud eeterlikes õlides(pelargoon, sidrun) Kasutatakse parfüümitööstuses, sääsetõrje(meelitab aga mesilasi), tubakatööstuses. Propanoon e atsetoon(CH3COCH3)- väga hea lahusti, mürgine. Kasutatakse küünelaki eemaldis. Dihüdroksüatsetoon(HOCH2COCH2OH)- sisaldub kunstliku päevitust andvates kosmeetikavahendites(kreemid, geelid, vedelikud)
mürgine vedelik. ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Tema eluiga atmosfääris on umbes Sulamistemperatuur -22.9 10 aastat. Keemistemperatuur 76.7 Vees lahustuvus 0.08048 Kasutusalad: g/100 mL Ei juhi elektrit Tulekustutites (tema rasked Tihedus 1,593Mg/m3 aurud isoleerivad tulekolde) Hea lahusti rasvadele ja vaikudele Kuivpuhastusvahendina plekkide eemaldamiseks Külmutusseadmetes Diklorometaan CH2Cl2 Värvitu, lenduv, kergelt magusa lõhnaga vedelik ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega ehk solventidega tihedus 1,33 g/cm3 keemistemperatuur 39,6 °C
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma:
Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on ...
Hüpoteesi kontrollimine Järelduste tegemine Hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine Tulemuste avalikustamine 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? süsinik (S) vesinik (H) lämmastik (O) fosfor (P) väävel (S) 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. 7. Nimeta vee ülesanded. Vesi on lahusti ja fotosünteesi lähte aine. Vesi peab osalema keemilistes reaktsioonides, transportima aineid, tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Monosahhariidideks Polüsahhariidideks Oligosahhariidideks Heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded.
RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid
jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd, raud-hapniku sidumine organismiga,annab verele punase värvuse polaarsus-nõrk posneg laeng molekulis,pindpinevus-vedeliku pinna omdus avaldada vastupanu välisele survele hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel vee ül:rakkude sisekeskkondtäidab rakuvaheruumi,hea lahusti,osaleb keemilistes reaktsioonides,reguleerib soojust,transpordib aineid,tagab raku siserõhu,vajalik organismide paljunemiseks,fotosünteesi lähteaine
Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid.
-Lihtlipiidid -Fosfolipiidid -Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid) -Hormoonid (loomorganismide sisekretsiooninäärmetes) 3. Tähtsus : Lipiidid on organismide energiaallikaks. Energeetiline, ehituslik. Rasvkude kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest. Bioregulaarne ja ainevahetuslik. 4. Joonis : Koosneb glütseroolist ja rasvhappejääkidest 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne kaitsefunktsioon lahusti funktsioon varuained VALGUD 1. Mõiste : Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. 2. Valgud jagunevad : lihtvalgud liitvalgud 3
) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest. Anorgaanilised happed, hüdroksiidid, soolad, esinevad rakkudes anioonide ja katioonidena 1.Milliseid ülesandeid täidab vesi organismis ? - on hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojamahutavus . Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks( neid esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina
Bioloogia 11.klass Elu tunnused 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus. 3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga •biosfäär – kogu maakera elukeskkond Eluslooduse tasemed 1. Molekuli tase 2....
ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
Elukeskkond-magevee kalal on org. vähem elemente kui mere kalal Süstemaatiline kuuluvus-taimedes ja loomades on erinevad elemendid Saastatus-nt pliisaastatus,mõjub taimedele ja seentele Elementide vastandtoime-nt Ca asendub luudes Sr-ga. Elementide kogunemine org.-tippkiskjatesse kuhjuvad elemendid Sõltub tarbitavast toidust-toidunõud, toidu kval. Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil vesi on fotosünteesi lähteaineks osaleb hüdrolüüsi reakts. universaalne lahusti kindlustab rakkudes OK sisekeskkonna kaitseb rakke ülekuumenemise eest hoiab org. norm kuju kaitseb aitab kaasa org. arengule Vesi tuleb.. joogist, söögist, ainevahetuses moodustub vett Vesi väljub.. uriin, higi, hingates veeauruna. väljaheidetega Mida noorem on org, seda suurem on veesisaldus ja seda kiirem on veevahetus vesi kui-kliimat kujundav faktor, elukeskkond, arengukeskkond, levikukeskkond, bioproduktsiooni määraja.
Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7
sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e. akroleiin kergesti lenduv ved. Mürgine, ärritab silmi ja nina. Propaan e. atsetoon väga hea lahusti, küünelaki koostisosa, mürgine, lahustub mingil määral vees.DHA dihüdroksuatsetoon- mittetoksiline, kuntstliku päevituse kreemides.Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges, kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
Nr. Nimetus Valem + - 1. VESI H2O Vett vajavad kõik Üleujutused avastatud elusorganismid : Veepuudus joomiseks, pesemiseks(enda, loomade, masinate jne.), tulekustutamiseks jne. 2. ETANOOL CH3CH2OH Alkohoolsed joogid Ta seguneb veega igas Hea lahusti vahekorras, moodustades Värvi- ja lakitööstus negatiivse aseotroobi. Parfümeeriatööstus Valesti tarbimisel võib Ravimid olla mürgine, Indikaatorlahused Plahvatusohtlik Sünteetiline kautsuk Võib tekitada
Molaarmass: 119,38 g/mol Esinemine: värvitu vedelik Tihedus: 1,48 g/cm³ Sulamispunkt: 63,5ºC Keemispunkt: 61,2ºC Molekulaarne ehitus: tetraeeder Kloroform on orgaaniline ühend valemiga CHCl3.See ei hakka õhu käes põlema, kuid kui segada teda tuleohtlike ja kergesti süttivate ainetega võib see põleda küll. Kloroformi kasutatakse hulgaliselt lahustina, teadaolevalt on ta ka kahjulik keskkonnale. Seda toodetakse miljoneid tonne aastas. Lahustina: Kloroform on peamine lahusti laborites kuna on üldiselt mittereageeriv ja seguneb kõigi orgaaniliste ainetega ning lisaks veel kõigub sobivalt. Üks võimalus kuidas kloroformi reagerimise teel saada on: CH2Cl2+Cl2>CHCl3+HCl Laialdaselt teatakse kloroformi sellekaudu, et filmides tavaliselt kui on inimrööv, siis uimastatakse ohver just kloroformiga. Kui lasta imbuda pinnasesse põhjustab see mineraalide söövitamise. Ta on ka ohtlik veeelukatele ja muidu taimestikku söövitav. Tänan kuulamast!
70 18,83 m= 2,902 °C-1 72 18,77 g= 10 g 74 18,72 G= 90 g 76 18,66 M= 38,28 g/mol 78 18,6 80 18,55 82 18,49 TULEMUSED: 84 18,43 Kasutatud lahusti B(10%) 86 18,37 Lahusti krüoskoopiline konstant 1,86 88 18,31 Lahusti külmumistemperatuur T0 =0,43 °C 90 18,25 Lahuse külmumistemperatuur T =-4,97 °C 92 18,19 Lahustatud aine hulk g =10 grammi 94 18,14 Lahusti hulk G =90 grammi 96 18,08 Arvutatud molaarmas 38,28 g/mol 98 18,02 100 17,96 102 17,91 104 17,85 106 17,79 108 17,74 110 17,68 112 17,62 114 17,57 116 17,51 118 17,45 120 17,39 122 17,34 124 17,27 126 17,22 128 17,16 130 17,09 132 17,04
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon – pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti – vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse – tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. * Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel
keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada. Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente.
Sel juhul on leitud osarõhk temperatuuril 21 kraadi 2493 Pa. 11. Kirjuta magneesimu ja alumiiniumi reaktsioonivõrrandid soolhappega. a. Mg + 2HCl MgCl2 + H2 b. 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 II praktikum Mõisted 1. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid,molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. 2. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Nt. 60% etanooli + 40% atsetooni, siis lahustiks etanool, aga 98% väävelhappelahuseks vesi. 3. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; 4. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); 5
tahkete osakestega vesilahus. FÜÜSIKALISED · läbipaistev · Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, - tihedus · värvusetu vedelik Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained - sulamis- ja keemistemperatuur (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. - kokkusurutavus · parim lahusti - elektrijuhtivus · Põhjavesi: Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, ... Fe2+. · Põhjavee kokkupuutel õhuga KEEMILISED 2Fe2+ + ½ O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- - Lahustuvus · Vee kuumutamisel üle 65 °C HCO3- laguneb: - pH
C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti. Glütserool. propaan-1,2,3-triool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses nahka niisutava toime tõttu. Etaandiool ehk etüleenglükool - HOCH2CH2OH, Ta on värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine
magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus). Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad; · põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon; · joomine; · põllumajandus: niisutus ja kuivendus; · maavarade kaevadamine; · ehitus; · keskkonnakaitse. Vesi looduses liigub: · ühendatud anumate seadus kehtib veel: e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide. Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne.
Referaat Metanool Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanool on mürgine ning see võib põhjustada erinevaid tervisehäireid: 1) Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi.
Rakkudes hapnik(igasuguseks elutegevuseks, ainevahetuseks), süsinik (kehas orgaaniliste ühendite koostises), vesinik(biomolekulide ehitusüksus) fosfor-DNA oluline ühend. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi muudustumises. Vesi on organismis hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri. Org ained organismis: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru
Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinukku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%.Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka
daatum-kuupäev zilett-habemeajamisriist defitsiit-puudujääk taburet-selja-ja käetugeteta iste defekt-puue,rike,viga traagiline-kurb, vapustav deklamatsioon-ilulugemine,etlemine tragöödia-kurbmäng delegaat-saadik,valitud või nim.esindaja tärpentin-okaspuude vaigust saadav lahusti diagramm-joonis,mille abil näitlikult esitatakse arve variant-teisend distsipliin-teadusharu,kord violetne-punakassinine,kannikesesinine dokument-kindla vormijärgi koostatud infoallikas,kiri,ürik dramaatiline-põnev,vapustav,jõuline dzemper-kampsun efekt-mõju, toime, tagajärg entsüklopeedia-teaduslik teadmeteos familiaarne-pealetükkivalt sõbralik generatsioon-sugupõlv,põlvkond globaalne-üldine,kogu Maad hõlmav grammatika-keeleõpetus
5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid gene. 7. Rakumembraan- ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks, kaitseb 8. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani Mad. Konst. Kõrgema suunas kuni =. Difusioon- gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt kons. Madalama suunas kuni =. Fagutsütoos- rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. (PASSIIVNE) 9. Aktiivne transport !- vajab energiat, (A T P ) transport valke. 10. Sile tsütoplasma võrgustik- toimub rakusisene ainete liikumine, membraanidel paiknevad
Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9. bioregulatoorne funktsioon 10. termokaitseline soojusisolatsioon 11. põrutuste amortiseerimine 12. metaboolse vee tekitamine 13. sapi sünteesi erguti ja sapi väljuti 14. naha happelise pH väärtuste kujundamine Kus paiknevad inimorganismis? Nad paiknevad kõikides kudedes ja rakkudes, suuremas osas leidub neid närvikoes ja ajurakkudes. Mida põhjustab rasvade tarbimine? · suhrutõve · ateroskleroosi · südamehaigusi
Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg.-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosünteesi lähtaine,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780g. Rakumembraani ehituses,nukleiinihapete koostises,energiarikaste ühendite nt.ATP koostises. (riis,tatar,muna,piim) Väävel S 70 kg kohta umbes 140g. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrim Na 70 kg kohta umbes 100g (leib,sool,sibul) Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium C...
| H--C--O--H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool ehk piiritus Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks H H | | H -- C -- C --O -- H
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
2. Mitme %-lise soolalahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola? 3. Mitu grammi soola tuleb lahustada 100 g vees, et saada 25%-line lahus? 5. Mitme protsendiline lahus saadakse 130 grammise 20%-lise lahuse lahjendamisel 20 grammi veega? 6. Kui palju 50%-list lahust tuleb lisada 300 g 10%-lisele lahusele, saamaks 15%-line lahus ? 7. Arvuta lämmastikhappe protsendiline sisaldus lahuses, kui KÜSIMUSED? 1. Mis on lahus? Näide! 2. Mis on lahusti? Näide! 3. Mis on lahustunud aine? Näide! 4. Mille poolest lahused erinevad teistest ainete segudest? 6. Mida näitab lahustuvus? 7. Kuidas on lahustumist võimalik vajaduse korral kiirendada? 8. Mis on küllastumata lahus? 9. Mis on küllastunud lahus? 10. Mis on üleküllastunud lahus? 11. Kuidas aineid segudest kätte saada? Tuua välja erinevad 12. Mida nimetatakse filtraadiks? 13. Mida nimetatakse destillaadiks? 14. Mis on kromatograafia ja milleks seda kasutatakse? (LÜHIDALT!)
DNA RNA A=T U=A C=G C=G 8) Peptiidside (milliste osade vahek tekib?) - Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. Peptiidsidemeks. 9) Mis on fosfolipiid? - Fosfolipiid on liitlipiid, kus üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 10) Vee molekuli ülesanded rakkudes/organismides. - Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. - Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 11) RNA molekuli tüübid (tRNA jne) 1) informatsiooni – RNA (mRNA) 2) transport – RNA (tRNA) 3) ribosoomi – RNA (rRNA)
ja paraneb purunemise korral ise. Rasvad on tähtsal kohal organismides. Neil on mitmeid ülesandeid: energeetiline funktsioon( kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid) , ehituslik funktsioon( rakumembraani koostisosa), varuaine funktsioon( varurasv loomadel) , ainevahetuslik funktsioon( lõhestumisel tekib vesi), kaitse funktsioon( kaitseb külma, märgumise ja alajahtumise eest) , bioregulaarne funktsioon ning lahusti funktsioon. Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Osasid polüküllastumata rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. Väga headeks asendamatute rasvahapete allikateks on rasvased kalad. Head ja halvad rasvad
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
