Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ Materjaliteaduse Instituut
Füüsikalise keemia õppetool
Kolloidkeemia laboratoorne töö 15
VEDELIKU VISKOOSSUSE
TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
Töö käik.Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada . Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks ōhumulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nōutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kōikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mōōdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse.
Tehakse 3 vōi 5 mōōtmist, millest vōetakse keskmine.Edasi tōstetakse termostaadi temperatuur ōppejōu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mōōdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit.
Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634
kuuli tihedus ρ1 = 8,150 g/cm3
Katse nr
Temperatuur 0C
Kuuli langemise aeg s
Vedeliku tihedus katse temperatuuril ρ2 g/cm3
Vedeliku viskoossus ƞ mPa*s
1
2
3
keskmine
1
20
84
83
84
83,7
1,2594
681,499
2
27
54
53
52
53
1, 2561
431,742
3
32
37
37
36
36,7
1,2538
299,060
4
35
30
30
30
30
1,2524
244,513
5
40
22
21
22
21,7
1,25
176,926
ρ1 - langeva keha tihedus, ρ2 - vedeliku tihedus, t - aeg, mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks
Katse nr
Temperatuur
1/T K-1
ƞ mPa*S
ln ƞ
°C
K
1
20
293,15
0,00341122
681,499
6,5242948
2
27
300,15
0,00333167
431,742
6,0678282
3
32
305,15
0,00327708
299,06
5,7006442
4
35
308,15
0,00324517
244,513
5,4992685
5
40
313,15
0,00319336
176,926
5,1757316
Graafik 1. Ƞ=f(T)
Graafik 2. ln η = f(1/T)
Viskoossuse aktiveerimisenergia EA
6233 ,2=EA/R
EA=6233,2*8,314J/mol·K=51823J/mol·K
Järeldus:
Katse andmetega tehtud viskoossuse arvutused ei andud kirjanduses mainitud tulemusi. 25 0C juures peaks glütseriini viskoossus olema 0,934 Pa*s või ligilähedane sellele, aga katseliselt tuli viskoossus alla 0,6 Pa*s.
Aktiveerimisenergia EA tuli 51,823 kJ/mol.
Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 #1 Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 #2 Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 #3 Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VaresPuuOtsas Õppematerjali autor
VEDELIKU VISKOOSSUSETEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

Sarnased õppematerjalid

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
5
doc

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE Kk15 TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 23.10.2010 Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP).

Füüsikaline keemia ii
VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
4
docx

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kii

Biokeemia
Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine
4
pdf

Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia.

Füüsikaline ja kolloidkeemia
VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
4
pdf

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes

Füüsikaline ja kolloidkeemia
VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
7
docx

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE 15K TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Höppleri viskosimeeter Tööülesanne Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimis- energia. Töö käik

Füüsikaline ja kolloidkeemia
VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
5
doc

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 15k Kaitstud: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Töövahendid puhastatakse hoolikalt. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahe

Kolloidkeemia
Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine
6
doc

Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik.

Füüsikaline keemia ii
VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
10
doc

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP).

Füüsikaline ja kolloidkeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun