kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig
Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija · VALGE ROOS Lõpp · 1485. A. Bosworthi lahing Henry Tudor lõi Richard III vägesid ning Inglismaal algas Tudorite ajastu · Uus kuningas Henry VII Tudor (1485-1509) · Tudorid olid troonil 118 aastat, absolutistlik monarhia Henry VII Tudor · 1485 a krooniti pidulikult Westministeri katedraalis kuningaks · 1486 a abiellus Yorki päritolu Elisabethiga · Tudorite roos kombinatsioon 2st roosist · Kaval Westminister Abbey · Traditsiooniline koht valitsejate kroominiseks ja põrmude säilitamiseks · Ka Elisabeth II Vandenõud Tudorite vastu
omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist viidi Sumeri kuninglus üle Isinisse. I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra. Ainult veidi pärast Isini dünastia viienda kuninga Lipit-Istari valitsemisaega
William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga
Romaanid "Waverley" (1814), "Guy Mannering" (1815), "Rob Roy" (1818), "Lammermoori mõrsja" (1819), "Ivanhoe" (1818), "Klooster" (1820), "Kenilworth" (1921), "Quentin Durward" (1823), "Talisman" (1825). 2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman'' Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii
.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas
Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja. · Kuningas hakkas looma regulaarväge endise rüütliväe asemel, mistõttu ei sõltunud ta enam vasallidest ja sai sõnakuulmatuse korral nende vastu kasutada sõjaväge. · Seisuslike kogude tähtsus väga väike, valdavalt piirdus see maksude üle otsustamisega. 4. Absolutismi tunnused. Absolutismi tunnused: · Riigi võim on jagamatu ja selle teostajaks on ainuisikuliselt valitseja
jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal. Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pilt; istmed ja voodi. Neljas vaatus- Kuninganna tuba. (Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus: Kuninga ihukaitseväelased Marcellus, Bernando ja Francisco näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida,
napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.
Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu.
poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja
Kes oli ja mida tegi Louis XIV??? · Louis Neljateistkümnes sündis 5. Septembril 1638.Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. · on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas · päris trooni 4aastase lapsena · oli üsna lühike mees, talle meeldis kanda u.12cm kõrguseid punaseid kontskingi ja kõrget musta parukat. · Omas hulgaliselt armukesi · Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin(kuninganna armuke(Louisi ema)) · Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani(Riik see olen Mina), kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei
Louis XIV Louis XIV [lu'ii neljateistkmnes] (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), htlasi on ta kige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta pris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Prast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi thtsust ja mju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, ppis tantsima balletti jne. htlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis
aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning
mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse,
Kaukasuse mägedes. 10. Kuna P. andeks ei palunud, saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama. Kotkas rebis iga päev ta ihust maksa välja ja sõi seda. (Öösel kasvas maks tagasi) 11. Zeusi poeg märkas teda, tappis kotka ja kinkis Promotheusile vabaduse. 12. Needuse tõttu pidi P. iga päev kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild kalju küljest. (mälestuseks kannavad inimesed siiani kiviga sõrmuseid) Kuldvillak 1. Kreeka kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poeg Phrixos ja tütar Helle. 2. Kuningas kihutas oma naise majast välja ja võttis uue naise. (lapsed jäid kuningaga) 3. Võõrasema vihkas lapsi. Veel hullemaks läks siis , kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ihkas P. ja H. surma. 4. Võõrasema soovitas Kreeka naistel viljaterad enne maha külvamist ära praadida, siis pidavat suurem saak tulema, kuid nii see ei läinud. 5
Percival Percival, Parzivcal või Perceval (Peredur uelsi kirjanduses) on üks kuningas Arthuri kuulsatest ümarlaua rüütlitest. Ta on kuulus oma kaasalöömisega Püha Graali otsingutel. On palju versioone Percivali sünnist. Enamuste versioonide järgi oli ta aadlisoost, ta isa oli kuningas Pellinore või mõni väärikas rüütel. Ta ema ei ole tavaliselt nimetatud, aga ta mängis paljudes romaanides tähtsat rolli. Ta õde Dindrane oli Püha Graali kandja. Lugude järgi, kus Percivali isaks on kuningas Pellinore, oli ta vendadeks Tor, Aglovale, Lamorak ja Dornar. Pärast Percivali isa surma viis ta ema poja uelsi metsadesse. 15 aastaselt kohtas Percival metsas mööduvat rüütlitesalka ja ta vaimustus nende kangelaslikust väljanägemisest.
v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni algus Majanduskriisi süvenedes pidi tollane kuningas Louis XVI kokku kutsuma generaalstaadid. Seisuste esinduskogu tuli kokku 5.mail 1789 aastal. Neid polnud tehtud juba 175 aastat. Vastuolud saadikute vahel viis selleni, et kolmas seisus, kuhu kuulusid talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt lahkus Versailles'st ning kuulutas end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. 1789 aastal, 17.juunil kuulutasid nad end Asutavaks Koguks. Rahva rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14
..........................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka noorem vend Philippe d'Orléans, kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel AUSTRIA ANNA
mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal: ,,Sellepärast, et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid sa palusid mõistust, et kuulata, mis on õige, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled:näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse ka pärast sind. Aga ka seda, mis sa ei palunud, ma anna sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane. Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi." Jumal täitis Saalomoni soovi ning temast sai võimsam kuningas Iisraeli ajaloos. Saalomoni aega näevad juudid tänapäeva kuldajana, mil Iisrael oli rikkam kui kunagi varem. Kindlustamaks rahvusvahelist positsiooni, abiellus Saalomon Egiptuse vaarao tütrega ja sai kaasvaraks suure Kaanani linna Geseri. Saalomon
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu
piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk ,,Olla või mitte olla see on küsimus." ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas
valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga
aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda. Tema kuulus ütlus on
................................................................................. 13 10.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................14 Henry VIII 1. Sissejuhatuseks Henry VIII on sündinud 28.juunil 1941 ja suri 28.jaanuaril 1547. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, mis valitses Inglismaad aastatel 1485-1603. 1509-1547 oli Henry Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Henry oli kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. 2. Henry VIII noorus Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist,
õukonnast eemal, rännates rahulolematutes piirkondades ühest linnast ja kuninglikust mõisast teise, näidates end alamatele. Isegi emaga ei saanud Henry palju kahekesi olla. Pidevalt olid nende juures õukonnaliikmed ja lapsehoidjad ning muud vajalikud inimesed, kes olid kohal enamasti vaid kombestiku tõttu. Kuna väike prints oli kuninga poeg, oli ta pidevas ohus. Kunagi ei saanud ohutuses kindel olla. Näiteks 1479.aastal toimuva vandenõu eesmärgiks oli tappa kuningas, tema lapsed, ema ja kõik lähikondlased. Õnneks plaanid kukkusid läbi. Kokku oli selles põlvkonnas Tudorite peres neli last: kaks poega ja kaks tütart Mary ja Margaret. Henry vanem vend, Arthur pidi saama kuningaks. Ta oli ka lastest kõige parema välimusega. Ta oli nii heleda nahaga, et see oli peaaegu läbipaistev ja blondide lokkis juustega. Henryl polnud väga palju võimalusi olla Arthuriga koos. Kuna vendade vanusevahe oli viis aastat
kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu Aastat järjest viljaikaldus.XVI,kristlasena vahetas rahandusministreid,lõpuks Neckeri võttis, Kes maksustas kõik seisused. Kuningas kutsus kolme seisuse esindajate kogu- generalstadid Parlamentaarne revulutsioon-SPR eelmänguks sai generaalstaatide kogunemine 5.mail1789 Versaillers,kuningas elas seal.1139 saadikut mahutas.vaimulikud-291,aadlid- 270,kolmas-578 Paremini esindatud 3. Pool-abt Sieyes,krahv-Mirabeau.kuidas lugeda hääli? Sieyes 17.juunil 3. seisusest rahvuskogu(l´assemblee nationale)-esindavad rahvust.parlamentaarne rev. oli Alanud. Nad jäid Väikeste Rõmude palee ukse taha,abt Sieyes soovitas koguneda
Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649)
ESIMENE RISTISÕDA Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus oli juba aastaid olnud hädas templirüütlitega nagu progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe
nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid arutati meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu
Mille nimel ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i ,,Hamlet" on universaalne teos, mis käsitleb noore Taanimaa printsi kättemaksu oma isa surma eest. Raamatu sisu tõlgendamisel võib palju variante olla. Üheks versiooniks võiks olla see, et Hamlet võitles oma ise tapja karistamise nimel, kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda
,,Kuningas Oidipus" Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik ,,Kuningas Oidipus" Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta
aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes
mida kasutasin oli erinevalt märgitud. Mõnes väitis, et eelmainitud riigid tõusid esile ja mõnes, et teised riigid sulandusid kolmeks suuremaks. Isiklikult eelistaksin kasutada seda esile tõusmise varianti, sest see on igal juhul turvalisem tee). 8.saj tõusis juhtpositsioonile Mercia, kus valitses 726-757 Aethelbald, kes püha Beda sõnul allutas oma võimule suurema osa Britanniast. Mercia võim suurenes veelgi kuningas Offali valitsusajal aastatel 757- 796. Ajaloos tuntud kui valitseja,kes kujundas Inglismaa ja Walesi piiri. On ka tuntud oma piirrajatise poolest, mida tuntakse Offa kraavi nime all. Pärast Offa valitsusaega puhkes Mercias aga kriis ning esile hakkas tõusma Mercia varjus vaikselt tugevnenud Wessex. Aastal 802 sai Wessexi valitsejaks kuningas Egbert. Mercia domineerimine jõudis lõpule 825. aasta Ellenduni lahingus, kui Wessexi valitseja Egbert lõi kuningas Beornwulfi väe. Uueks anglosaksi
Ajaloo presentatsioon Kaupo Kangro Martin Niilus 10A SAJA-AASTANE SÕDA 1337-1453 SÕJA EELLUGU Capetingide dünastia oli lähisuguluses Inglismaa kuningatega Pärast Philipp IV poegade surma tuli, aga Prantsusmaal troonile Valois` de dünastia Pildil Philipp IV INGLISMAA PROTEST Inglismaa, aga pidas Valois´ dünastiat ebaseaduslikuks troonihõivajaks Inglismaa kuningas Edward III oli Philip IV tütrepoeg ja pidas end seega Prantsusmaa ÕIGEKS troonipärijaks 1337a kuulutas Edward III end avalikult Prantsusmaa õigusejärgseks troonipärijaks ja võttis nõuks oma tahtmise jõuga saavutada Pildil kuningas Edward III CRECY LAHING 1346. aastal randus Inglise kuningas Edward III koos 15000 sõduriga Normandias Saatuslikuks Pransusmaale
2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madalapäritoluga inimeste peale kelle truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga selle tööga mis nad said ja nad tegid oma tööd ausalt ja truult. Kuningavõimu tugevnemine vähendas suurfeodaalide võimu, seni olid põhiliselt ametnikud suurfeodaalid või muud tähtsad ja kuulsad tegelased aga nad vahetati välja hoopid kas väikeaadlike või isegi linnakodanike vastu, kelles või kuningas kindel olla. 4. Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist kuna parlamentaarne
TEINE RISTISÕDA Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Sõda kuulutati välja 1145
Carlosesse armunud Kuna kirjal ei ole peal saatjat, arvab Carlos, et kiri on Elizabethilt. Printsess Eboli, saab kurjaks Elizabethi peale, kes on endale röövinud Carlose südame Printsess Eboli võtab nõuks Elizabethile kätte maksta. 2.VAATUS Felipe nõuab, et isa ta Flandriasse saadaks Kuningas on troonipärija mässumeelsusest nördinud ning käsib talt relvad ära võtta Kuna keegi ei julgenud troonipärijat puutuda, võttis ise kuningas mõõga välja, kuid Carlose teeb relvituks de Posa 3.VAATUS Et Elizabethile kätte maksta, saadab Eboli kuningale Elizabethi ehtekarbi, kus sees oli pilt Carlosest. Kuna pilt oli Carlose ja Elizabethi kihlumise ajast, muutub kuningas armukadedaks. Printsess Eboli kahetseb peagi oma tegu ja tunnistab oma inetut tegu, mille tagajärjel saatetakse Eboli kloostrisse. 3.VAATUS Carlos on vangistatud De Posa käib meeleheitlikult Carlost
oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata. Kuningas sõlmib Hamleti ja Laertese vahel kihlveo, kus nad peavad rapiirivõitlust tegema. Laertes määris oma mõõga otsa mürgiga ning kuningas pani Hamleti peekri sisse ka mürki. Hamlet ja Laertes asusid kaklema, kuninganna tahtis oma janu kustutada ning jõi Hamleti peekrist, Hamlet torkas oma onu läbi, Laertes lõi Hamletile kerge haava , Hamlet sai vihaseks ning torkas Laertesele sügavama. Lõpuks said surma nii kuninganna, kuningas, Hamlet kui ka Laertes.
Nad ei saa kunagi olla kaunimad, kui just nuud ja praegu ning nad ei viibi kunagi uhes ja samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust
488-490 idagoodid vallutasid Theoderich I juhtimisel Itaalia. 490-493 pidas Odoaker Ravenna (Lääne-Rooma pealinn) linnas idagootide piiramisele vastu. Lõpuks leppis Theoderich temaga kokku, et nad hakkavad Itaaliat ühiselt valitsema, kuid mõne päeva pärast lasi Theoderich Odoakeri tappa. Ihukaitse-kukutas476-IR-Theoderich-kokkulepe-mõrvamine Theoderich Suur (elas 454- 526;valitses 471-526)Oli pärit Amaalide suguvõsast ja üles kasvanud Ida-Rooma õukonnas pantvangina. Idagootide kuningas, kes omas võimu Illüürias, Pannoonias ja Reetias ning oli Ida-Rooma föderaat (Ida-Rooma keisri teenistuses). 488 tungis ta Bütsantsi keisri õhutusel Itaaliasse ja 493 vallutas selle lõplikult. 511 valiti ta ka läänegootide kuningaks (nende riik asus Hispaanias). Üritas kaasata mõjukaid roomlasi oma riigi poliitikasse, samas üritas ta goote ja roomlasi segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel senat ja Colosseumis peeti etendusi.
Piiskop lõpuks leebus ja andis loa. Nad tegid korda oma laevad millega plaanisid minna, neil oli hea sõjavarustus. Ristisõdijad võitsid lahingus ning eestlaste poolt röövitud esemed tagastati Lundi peapiiskopile, auväärsele isand Andreasele tagasi. Teine tekst räägib Polotski kuninga sõjaretkest Ükskülasse. Selsamal suvel tungib Polotski kuningas Liivimaale ning ründab Üksküla linnust. Liivlased, kui relvastamata mehed ei hakanud vastu ning lubasid raha anda. Kuningas võttis selle vastu ja loobus piiramisest. Kolmas tekst Preestrite vangivõtmisest ja Karja röövimisest kuningas Wiscewalde poolt koos leedulastega. Jerska kuningas ilmub koos leedulastega Riia alla, röövib kodanike karja karjamaalt ja võtab vangi kaks preestrit. Need kõik tekstid olid väga huvitavad. Kui oleks aega loeksin arvatavasti kogu kroonika läbi. Jube põnev oleks teada mis kõik on toimunud Eestis ja lähipiirkonnas.
Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud
9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku, Kreeklased lõid selle põhjal kreeka alfabeedi, Kõik tänapäeva tähestikud on tuletatud foiniikia tähestikust. 2000 eKR
..11 Kokkuvõte..................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 1 SISSEJUHATUS Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu. Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi. Ent psühholoogia vaatepunktis on Neuschwansteini loss kollektiivse alateadvuse õnnelik ja idülliline tõlgendus, nimelt see paik, millesarnases igaüks on lapsepõlves vähemalt
Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Teemad: Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? 3. Millist Hamleti oletust isa vaim kinnitab? Millise ülesande saab Hamlet vaimult? Claudius, prints Hamleti onu on tema isa surmas süüdi. Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. 4. Miks ,,on aeg liigestest lahti"? Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist. 5. Kuidas iseloomustad Poloniust? Too oma arvamuse kohta teosest näiteid. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata
piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine ja ülestõusu juht sai Rootsi riigi eestseisja tiitli. Võitlused 16.sajandi algul 16.sajandi esimestel kümnenditel kujunes Rootsi ühiskonnas välja kolm poliitilist suunda: 1.Uniooni pooldajad, põhiliselt see osa Rootsi kõrgaadlitest, kellel oli läänivaldusi mõlemas riigis. Seda suunda toetas ka Taani kuningas, kes püüdis säilitada uniooni, et kasutada Rootsi ressursse Saksamaa surve tõrjumiseks. 2.Rootsi iseseisvuse pooldajad. 3.Rootsi katoliku kirik, mille võimu esindas peapiiskop, kes toetas samuti uniooni. Taani laevastik tegi rüüsteretke uniooni pooldajate toetuseks piki Rootsi ja Soome rannikut, kuid rootsalased said neist võitu. Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi.
Arvustus „Hamlet“ Valisin lugemiseks William Shakepeare´i „Hamleti“. Kuna ma polnud varem ühtegi Shakespeare ´i näidendit lugenud, siis valik langes minu jaoks kõige kuulsama ja tuntuma teose kasuks. Teose peategelane on Taani prints Hamlet. Oma isa, kuningas Hamletit leinates, näeb ta vaimu, kes ütleb talle, et mõrvar on Hamleti enda onu Claudius. Prints ei olnud algul kindel, kas ta ikka nägi oma isa kadunud hinge ning lasi teha näidendi, kus kuningas mõrvati sarnaselt tema isaga. Pärast seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema jookseb, sai Hamlet kinnituse oma kahtluste osas. Sealt edasi ihkab Hamlet kättemaksu oma isa mõrva eest. Näidendi lugemine oli raamatu lugemisest väga erinev. Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette
Venemaa) Kõik tahtsid alasid laiendada, tegelik sõja põhjus: vastandlikud kaubandushuvid. Rootsi sai Saare- Lääne alasid juurde sõdides. Venemaa muutus aktiivsemaks, lõi Liivimaa kuningriigi. Toimus esimene Tallinna piiramine, edutu katku tõttu. Ivan Julm Eestis, vallutati suurem osa mandrialadest, rüüsteretki ka Saaremaal. Teine tallinna piiramine, hävitati klooster, taaskord edutu. Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi venelastele, tahtis vallutada Moskva. Pihkvas 1582 Venemaa ja Poola vaherahu, venemaa andis vallutatud linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
