seenespoore. Neid on kuivas ja niiskes, külmas ja kuumas, kõrgel mägedes ja sügaval veekogude põhjas. Seentel on väga omapärased tunnused, ühelt poolt sarnanevad nad taimedega, teiselt poolt aga loomadega. Nagu taimedki, kasvavad seened maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad orgaanilistest ainetest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani loeti seeni taimeriigi koostisosaks. Seentel on 3 peamist hõimkonda: ikkeseened, kottseened ja kandseened. Nüüdseks on aru saadud, et seeni eraldavad taimedest väga paljud tunnused mis on olulised. Hetkel on seened paigutatud omaette eluriiki seeneriiki. Seeneriik on väga rikkalik, seni on kirjeldatud umbes 70 000 seeneliiki, kuid arvatakse, et kokku võiks neid olla poolteist miljonit (Alexopoulos, Mims, Blackwell 1996: 3). Kuigi paljud seened on kasulikud, näiteks seened on asendamatud mis koos bakteritega
haigustele vastuvõtlikumad. Igal fungitsiidil on eripärasused, toimides osade mikroseente suhtes paremini kui teistele. Tavaliselt toimib kindel fungitsiid teatud haigustekitajate rühmale ehk nn. haiguste kompleksile. Sarnase käitumise järgi võib taimehaiguste tekitajad jaotada fungitsiididele alluvuse järgi: 1. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu triasoolid, bensimidasoolid jt, ja mida leidub teraviljadel, viljapuudel, köögiviljadel, dekoratiivtaimedel - kottseened: jahukasted, võrklaiksus, puuviljamadanik, karntõbi, tähnlaiksus jt, - kandseened: nõed, roosted, juuremädanikud jt, - teisseened: äärislaiksus, helelaiksus, alteernaaria, silmlaiksus, fusarioosid jt; 2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt
1. 1.Punavetikate vibur 2. 2.Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel. 3. 3.Punavetikad on tüüpiliselt 4. Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu 5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krü...
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundipiim Lycogala epidendrum Enteridium lycoperdon Hmk. Kottseened Ascomycota Alamhmk. Pezizomycotina Selts Pezizales Sgk Discinaceae Kevadkorgits Gyromitra esculenta Klass Dothideomycetes Selts Pleosporales Sgk Venturiaceae Õunapuu-kärntõvik Venturia inaequalis Klass Leotitomycetes
planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid. Allomyces – muda või mulla saprotroofid. 2. Millistes hõimkondades esineb veel vees elavaid seeni? Alamhõimkond: Kickxellomycotina ja Hõimkond Kottseened Ascomycetes 3. Mis põhjustab amfiibide surma nakatumisel viburseentega Batrachochytrium dendrobatidi? 1980-datest alates algas dramaatiline konnade ja teiste amfiibide populatsioonide vähenemine üle maailma. Selle aja jooksul on üle 100 liigi amfiibe hakanud välja surema ja võib-olla pooled 6000-st säilinud liigist on ohustatud. Amfiibidel tekkisid nahal haiguskolded ja arvatakse, et nad surid kuna ei saanud enam hingata normaalselt läbi naha. 4
Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. Hk. Kottseened Ascomycetes. Liike u. 50 000. Mütseel koosneb substraadisisestest vaheseintega hüüfidest. Substraadi pinnal moodustuvad ainult paljunemiselundid. Enamik liike on saprofüüdid. Nad elavad mullas, toitudes taimejäänustest, samuti toiduainetel. On teada ka taimede, harvem loomade ja isegi inimese parasiite. Mõned alustavad elutsüklit parasiitidena, kuid lõpetavad saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine:
Pärmi võib kohata magusas taimemahlas. Kui seeneniite on palju koos, siis moodustavad nad sellise kimbu e risomorfi. Risomorf on üheltpoolt säilitusorgan, teiselt poolt juhtorgan, seal toimub väga intensiivne ainete transport. Sklerootsium kõva must moodustis, üleelamis kude. Seen kogub sinna varuaineid. Sklerootsium on iseloomulik väga eripärase toiduga seentele. Viljakeha esineb ainult keerulisematel vormidel kandseentel ja kottseentel. Ürgsemad kottseened on ilma viljakehata. Viljakeha on paljunemisorganite kandja, täpsemalt sugulise protsessiga. Viljakehal toimub nitroitsete (?) rakkude teke. Viljakehal moodustuvad eosed on meioosijärgsed eosed, alati haploidsed. Formaalselt seentel ei ole tõelisi kudesid. Kudesid võib näha viljakehas. Strooma on paljunemisorganite kandja. Strooma sees võib paikneda ka viljakehad. Seente paljunemisest. Eristatakse kolme tüüpi paljunemist: vegetatiivne, sugutu, suguline. Sugutu ja vegetatiivse
Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik Hõimkond: Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki.
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest a...
Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened ei moodusta ühtset taksonoomilist või fülogeneetilist gruppi. Pärmseente liike leidub kahes seenteriigi hõimkonnnas, need hõimkonnad on kandseened (Basidiomycota) ja kottseened (Ascomycota). Arvatakse, et umbes 1% looduses esinevatest pärmseentest on kirjeldatud. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 7. Kasutatud kirjandus 1. http://www.arhiiv.koolielu.ee 2. http://www.bio.edu.ee 3. http://www.meiekodu.ee 4. http://www.paber.maaleht.ee 5. http://www.ebu.ee 6. http://www.miksike.ee 7. http://www.et.wikipedia.org 8
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke Seened on heterotroofid – saavad vajaliku juba olemasolevast orgaanilisest ainest. Heterotroofid jagunevad biotroofideks (vajavad elus toitu, jagunevad omakorda sümbiontideks, kes ei kahjusta toiduallikat, ning parasiitideks, kes kahjustavad toiduallikat)
torm, vihm ) , valed harimisvõtted , hooldustööd 7.Kiirgused, õhu- ja mullasaaste- liigne päikesekiirgus ja radioaktiivne kiirgus võivad põhjustada häireid rakkude jagunemisel ja taime arengus. Õhu ja mullasaste eest on ohustatud mägised piirkonnad ( happevihmad ) 5.Nimetada neli suuremat biootiliste tegurite rühma mis tekitavad taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada. 1. HMK. KOTTSEENED *Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne *Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm
Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele? nad sisaldavad biomolekule (nukleiinhapped, valgud), paljunevad peremeesraku kaasabil, muteer- uvad, evolutsioneeruvad 2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele? - ei suuda iseseisvalt paljuneda - puudub aine- ja energiavahetus - puudub rakuline ehitus 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas vali...
5 Bakterirakul on ka: - rakumembraan, - rakukest - tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? - raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12
sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks lagundavad ka putukad-mehaaniline produtseerimiseks. 3) vegetatiivne kasv- lagundamine. Kandseened ei ole ainult hüüfid, mütseel (toitub hüüfidega) 4) halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul
Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma (Eum yc ota), mis on arvatavasti m onofüleetiline rüh m. Sellesse rüh ma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Se eneteadust hõl mab niihästi pär mi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järg misteks hõi m kondadeks: * Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota * Kroh mse ened * Ikkeseened * Kottseened * Kandseened * Teisseened. Se ened esinevad k õikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii o ma väikeste m õ õtm ete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loo mades. Sageli elavad nad s ü mbioosis taimede, loo made ja teiste seentega. Se ened v õivad muutuda m ärgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, sa muti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.
paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk
Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel Seentel Esineb 1. hallikutel ehk alamatel seentel a) eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali. b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3
Muud organellid, mis loomarakus, on olemas. SEENED, 02.02.10 · Hüüf seeneniit · Mütseel seeneniidistik · Paljunemine eostega, kui on soodasd tingimused, siis paljunevad pungudes. · Toituvad surnud orgaanilistest ainetest. Seened on võimelised lagundama tselluloosi. NAD ERITAVAD KESKKONDA ENSÜÜME, mille osavõtul toimub toitainete lõhustumine ja need lõhustunud osakesed imetakse läbi hüüfi pinna. · Kandseened · Kottseened - hallikud BIOLOOGIA 2010 Seened on SÜMBIOOSIS: taimedega - MÜKORIISA vetikatega - SAMBLIKUD VÕRDLEMINE SEEN TAIM LOOM Kest Kitiinist Tselluloosist - Vakuool Väikesed lipiidi Suur tsentraalne Väikesed lipiidi
Homoloogiliste kromosoomide lahknemine II Toimub vaid kromatiinide lahknemine Bakterid pole mitoosi. (NB! 1 kromosoom pole vaja jagunemisel koordi- neerimismehhanismi!) http://staff.jccc.net/pdecell/celldivision/prokaryotes.html 9 Üldbioloogia. 1.-2. Sugurakud Meioos on sugurakkude kujunemise eeldus, aga vahetult meioosi järel ei kujune alati sugurakke (samblad, sõnajalad, kottseened jpt.). Vahetult meioosi järel kujunevad sugurakud on pigem erand, mis domineerib vaid loomariigis; mis on suuremale osale (???!!!) (looma)liikidest omane olnud vaid viimase ~1/7 evolutsiooni toimumise aja. (NB! Vaata organismide paljunemistsükkel). Aploidsed keha rakud on näiteks sammaldel, sõnajalad. Sugurakud tekivad eellehel, sõnajala eosed Diploidsed keha rakud Sugurakkude moodustumine:
Mõõtmed mikroskoopilisest mitmekümne hektarini; vanus kuni 100 a; erinevaid liike ~1,5 miljonit 3 hõimkonda (evolutsiooni järjekorras) Ikkesseened Kottseened Kandseened Enamjaolt hallitusseened: kottpärmseen Metsaseened, täpphallikud ed puuseened: (toiduainete hallitus) murumuna pilvikud
mehhanismiks, kuid rohttaimede endofüütidel ja arbuskulaarset mükoriisat moodustavatel seentel esineb ka liikidevahelist hübridiseerumist (Schardl & Craven, 2003). Paraseksuaalne tsükkel algab vegetatiivsete rakkude liitumisega ja kahe erineva genotüübiga paljutuumsete rakkude tekkimisega. Tuumade liitudes võib kromosoomide vahel toimuda mitootiline ristsiire. Stohhastiliste protsesside käigus kaob kromosoome ja tekib palju uusi genotüüpe (Papa 1979; Caten 1981). Seened, eriti kottseened on kohastunud kiireks evolutsiooniks tänu haploidsusele, lühikesele generatsiooniajale ja anastomooside olemasolule, mis võimaldab sugulist ja/või paraseksuaalset geenivahetust genetite või isegi liikide vahel. Haploidse genoomi kiire replitseerumine tagab suure hulga mutatsioonide kiire leviku, samas paraseksuaalsus ja liikidevaheline ristumine aitavad kaasa introgressioonile ja genoomi laiaulatuslikele ümberkorraldustele. Hübriidide tunnused ei ole mitte ainult segu vanemate tunnustest
(õp) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju)
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Sümbioodid Vastastikuliselt kasulik kooselu taime või loomaga Mükoriisa (seenejuur) Bioloogia Page 27 Mükoriisa (seenejuur) Seen annab mineraalaineid ja vett, saab orgaanilist süsinikku Esinemine tõenäoline 80% katteseemnetaimedest ja 100% paljassseemne taimedest mükotroofid Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25
kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist mükoriisat moodustavad seened kuuluvad kottseente hulka. ·Orhidoidne mükoriisa- mükoriisa, kus seen moodustab juurte välimistes rakkudes tihedaid kerakesi ehk peletone. Seened on enamuses ektomükoriissed. Ei arene orhidoidse mükoriisa puhul ei seenmantlit ega Hartigi võrgustikku.
tuleneb nende heast maitsest. Suur on seente osatähtsus antibiootikumide tootmisel. Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajanduseke tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Paljunemine vt. seente hõimkondade koondtabelist!!!! 11. Hk. Limaseened- Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium.
hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a. Kottseened eosed asetsevad eoskotis ja ühes kotis on 4-8 eost ning eoskotid paigutuvad viljakeha eri piirkonda sõltuvalt liigist. Võivad olla kas pealispinnal (karikseened), või viljakeha alumises pooles (kogritsad, mürklid) b. Kandseened eosed tekivad rakuväliselt spetsiaalsetel rakkudel (eoskandadel), ühel eoskannal moodustub tavaliselt 4 eost. Eoskannad koonduvad ja moodustavad seenekübara all paikneva eoslava. Eoslava 3
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
tuleneb nende heast maitsest. Suur on seente osatähtsus antibiootikumide tootmisel. Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajandusele tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Paljunemine vt. seente hõimkondade koondtabelist!!!! 11. Hk. Limaseened- Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium.
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad vegetatiivselt(pungumine), aga teatud juhtudel moodustuvad eosed(ühte pärmseene rakku moodustub 4 eost = eoskott -> eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened. Rakkude vegetatiivne paljunemine : Rakutsükkel - raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Interfaas - periood, mis jääb 2 jagunemise vahele. RAKUTSÜKKEL = INTERFAAS + MITOOS. * G-1 faas - postmitootiline e. presünteetiline faas. Toimub raku kasvamine(mõõtmed + rakustruktuuride arv. Kasvamise aluseks on intensiivne valkude süntees. * G-0 faas - soike e. puhkefaas : rakud ei jagune : a) jagunemisblokeering on pöördumatu
2) Surnud, vigastatud, hukkunud rakkude taastumine 3) Pärilikult identsete rakkude teke 4) Teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele Eoseline e sporogeenne paljunemine toimub seentel, eostaimedel. Esineb: 1) Hallikutel e alamatel seentel a. Eosed sporangiumis e nutis korraga vabanevad kõik eosed b. Eosed lülistunud kandjatel e koniidikandjatel 2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt. riisikad, pilvikud) b. esineb eostorukestena (puravikud) c. eoslava võib esineda ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Sammaltaimed: · juurte asemel risoidid
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
(antropofiil, zoofiil, geofiil), ja kolde asukohast, samuti kahjustuse iseloom ja leid materjali algmikroskoopial (eriti juuste nakkuse puhul – ektothrix’i versus endothrix’i tekitavad liigid). Epidermophyton morfoloogia. Näha on suured, nuia meenutavad makrokoniidid Microsporum morfoloogia Hallitusseente samastamine Erinevaid süstemaatilisi klasse (Zygomycetes – seigseened, Ascomycetes – kottseened, Basidiomycetes – kandseened, Hyphomycetes – avateisseened) iseloomustavad erinevad mikromorfoloogilised tunnused. Peamiselt samastataksegi hallitusseeni mikromorfoloogiliste ja kultuuritunnuste põhjal. Mikroskoopilise preparaadi valmistamiseks on otstarbekas vaadelda kultuuri esmalt binokulaarmikroskoobis väikesel suurendusel. Petri tassi ei avata täiesti vältimaks eoste lendumist. 54
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...