on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Joonis 2.8 Savi kärjekujuline struktuur Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva Joonis 2.9 Savi struktuur Casagrande järgi pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive
Tz sama telge y=f(y) Ty =f(Fy) Elementide kontaktide iseloom võib olla erinev: 1) kontaktpinna pindala on lõpliku suurusega - tegemist on nn madalpaariga (vt tabel 1 kus toodud kin. paarid on kõik madalpaarid) 2) kontaktpinna pindala A = 0 - tegemist on nn kõrgpaariga (vt joon 1), kus võib esineda a) punktkontakt (joon 1,a punktid K) b) joonkontakt (joon. 1,b joon K-K). Joonis 1. Mitmest paarist koosnevaid, kuid üht ja sama liikumist andvaid paare nim liitpaarideks (näiteks kuul- või rull-laager on tervikuna võttes rotatsioonipaar vt. joon. 1,a). Madalpaari eelised - lihtne valmistada, töökindlad, pööratavad st paari moodustavad elemendid võib omavahel ära vahetada ilma, et liikumine muutuks. Kõrgpaarid on mittepööratavad (vt. joon. 2), kus on näidatud, et rulli 1 veeremisel lati 2 suhtes joonestab punkt K tsükloidi 3 (joon 2,a), lati libisemata veeremisel rullil kujundab
kloroplasti. 14.)Fotosünteesi protsessis ..............................oksüdeeritakse ja ..........................redutseeritakse. Kirjutada sisse õige variant. a) Sahharoos-hapnik b) Süsihappegaas-vesi c) Vesi-süsihappegaas d) Vesi-hapnik e) Sahharoos-süsihappegaas KOLMAPÄEVANE RÕÕM 15.)Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille mõned subühikuid on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis.: Tuuma genoomi kontrolli all sünteesitakse näiteks Rubisco väike subühik ja teised Calvini tsükli ensüümid. . Kloroplastides on kodeeritud ka Rubisco suur subühik. Esineb ~40 geeni, mille funktsioonid 21 pole teada. Paljud kloroplastide valgud sealhulgas ka ribosoomide valgud, on kodeeritud
transkribeerimisjuhend, lisa 4) töö autori poolt. Autor analüüsis seda koos juhendajaga. Igale tunnile järgnes analüüs. Tunni ja lapse jutustuse analüüsi alusel püstitati eesmärgid järgmiseks tegevuseks. Järeltest viidi läbi 5 päeva peale õpetamise lõppemist. 4.4. Materjalid. Arvestades lapse vanust, planeeriti õppetegevused mänguliselt, õppematerjali esitati materialiseeritult. Õppetöö käigus kasuti vahenditena viiest pildist koosnevaid pildiseeriaid (16 pildiseeriat) (vt plaadilt lisa 8), sõna- ja lausenoope, mänguasju, jutustusi (vt plaadilt lisa 8) ning diktofoni. Tekstid olid koostatud pildiseeriate alusel. Tekstiloomeoskuse õpetamine 41 V. Tulemused ja arutelu Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset. Uurimistöö ülesanne oli koostada
Töö gruppidega 41 Grupi suurus Mida väiksem on grupp, seda lihtsam on grupis osalejatel end maksma panna ja seda tugeva- malt nad tunnetavad, et ka nende panus on oluline. Sotsioloogid on võrrelnud omavahel viiest ja kaheteistkümnest inimesest koosnevaid grup- pe mitmesuguste grupidiskussioonide protsessis. Suuremates gruppides esineb sagedamini, et need grupiliikmed, kes liidrite hulka ei kuulu, tunnetavad, et nende arvamust peetakse vähem tähtsaks. Väiksemates gruppides hindasid grupiliikmed tööõhkkonda grupis vähem ametlikuks ja vabamaks. Uuringud 2–96-liikmeliste gruppidega on näidanud, et mida suurem on grupp, seda enam suureneb ka grupiliikmete hulgas tendents tunda ennast pärsituna. Arglikumad grupiliik-
Olles riigipea, peab ta võtma vastu nii tähtsaid ameeriklasi kui väliskülalisi, osalema paraadidel, edastama avalikke teadaandeid ning täitma tseremoniaalseid kohustusi. (Gitelson, Dudley, Dubnick, 1996, lk. 236). Põhiseaduse alusel kuulub presidendiletäidesaatev võim. Kuigi tundub, et valitsusjuhina on president kõikvõimas, sest ta ei jaga oma volitusi ühegi teise ametiisikuga, pole ta sellegipoolest tegelikult võimeline üksinda juhtima kolmest miljonist töötajast koosnevaid täidesaatva võimu organeid. Olgugi et president on täidesaatva võimu juht, ei ole tal suuri õigusi valitsusasutuste personali ametisse nimetamisel. Nimelt on tal õigus ametisse nimetada vaid ligikaudu kaks tuhat inimest. Lisaks on paljude isikute puhul vajalik ka senaatorite nõusolekut, mida alati ei pruugi saada. Omaette vaidlusküsimus on ka ametiisikute vabastamine teenistusest, kuna põhiseaduse alusel saab
tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MS Word). 16. DNS (Domain Name System) Domeeninime süsteem/teenus. DEF: internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP-aadressideks (vajadusel ka vastupidi). Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP-aadresse. Ehk inimesed kasutavad internetis surfamiseks hosti nimesid, ehk URL ribale kirjutatakse www.google.com, mitte IP-aadress. Küll aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, neil on vaja IP-aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja IP-aadressid (ipv4, ipv6), mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP protokolli.
Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel. Mustad figuurid maaliti savi punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piirasid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6 saj e
head treeningu tulemused. Hästi tuntakse ka arenenud ja arengumaade spetsiifilisi probleeme. Siinkohal peab arvestama, et Eesti on rahvusliku koguprodukti poolest ühe inimese kohta, mis on ca 4000 USD aastas, arenenud ja arengumaade vahepeal. Arengumaades on probleem, kuidas saada piisavalt toiduenergiat. Madala elatustaseme tõttu elavad seal paljud vaesed inimesed poolnäljas või peavad leppima madalakvaliteedilise toiduga. Kasutatakse suhteliselt odavatest sünteetilistest komponentidest koosnevaid jooke. Ühekülgse toidu tõttu tekib organismis mineraalainete ja vitamiinide puudus. Halb toitumine tingib töövõime languse ja kehva tervise. Ka Eestis on paljude inimeste toidulaud suhteliselt ühekülgne, millega ollakse aga harjunud. Toit Eestis sisaldab üldiselt vajalikke komponente, mistõttu nüüdisajal ei esine sellist haigust nagu skorbuut (vitamiini C puudusel). Siiski ei ole vajalikke toidu koostisosi optimaalses koguses, mis vähendab
lainepikkusel. Lainepikkused, millel mõõtmine läbi viiakse, sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest ja need soovitab praktikumi juhendaja. Absorptsiooni mõõdetakse spektrofoto- meetritel, millega töötamiseks tuleb eelnevalt tutvuda meetodi üldpõhimõttega (vt osa Spektrofotomeetria) ja seejärel seadme tööjuhendiga. Mõõtmist alustatakse, kui on saadud praktikumi juhendajalt luba. Kuna antud töös uuritakse reeglina värvilistest komponentidest koosnevaid segusid, siis mõõdetakse lahuste absorptsiooni (optilist tihedust) elektromagnetilise kiirguse visuaalses (VIS) piirkonnas. Kui segu sisaldab värvusetuid valke, siis nende detekteerimine toimub ultraviolettkiirguse (UV) abil lainepikkusel 280 nm. Värviliste segude puhul mõõdetakse vaid selliste fraktsioonide absorptsiooni, milles võib silma järgi täheldada vähimatki värvust. Täiesti värvusetute fraktsioonide absorptsiooni väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone
Ka- hendsüsteemi tähiseks on arvu järel b. Niisiis: 91 = 1011011b = 5Bh = 0x5B. 1.3. Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud Üsna ebamugav oleks opereerida ainult nullide ja ühtede jadadega. Seetõttu on kasulik neid kuidagi struktureerida. Mõistlik on tükeldada nullide ja ühtede (ehk bittide1 ) jada ühepik- kusteks juppideks ja anda igale jupile oma tähendus. 1970-ndatest aastatest alates on kasuta- tud 8 bitist koosnevaid ,,juppe" ehk baite (byte, B). Tekstifaili baitidele tähenduse andmine viiakse läbi kooditabeli abil. Ajaloos on palju eri- nevaid kooditabeleid kasutusel olnud; üks olulisemaid on ASCII2 . ASCII koodis3 tähendab näiteks arv 000100002 = 3210 = 2016 tühikut, arv 010000012 = 6510 = 4116 aga suurt ladi- na tähte A. Sümboleid saab ASCII koodide abil esile kutsuda, kui hoida all muuteklahvi ja valida numbriklahvistikust ASCII-kood; tippida langjoon ning seejärel ASCII-kood vmt.
• Kütuseaktsiis - Kütuseaktsiisiga maksustatakse pliivaba- ja pliibensiini, lennukibensiini, diislikütust, eriotstarbelist diislikütust, vedelgaasi, metaani, petrooleumi, kerget kütteõli, rasket kütteõli, kivisütt, pruunsütt ja koksi. • Elektriaktsiis • Raskeveokimaks - Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud vähemalt 12- tonniseid veoautosid ja veoautost ning vähemalt ühest haagisest koosnevaid vähemalt 12 – tonniseid autoronge • Sõidukite registreerimise riigilõiv Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist;
üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist. Eristatakse kahte Moustier kultuurile iseloomulikku kildterariista. Neist esimeseks oli teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teine oli kas kolmnurkne või ovaalne ning sellel oli teravaks retuseeritud üks serv ning niimoodi saadud kaapimiseks sobiv ese, kaabits. Lisaks kasutati ka mitmesuguseid juhusliku vormiga kilde, millega lõigati, puuriti ja torgiti. Harva kasutati ka pihukirvest. Neandertallased oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Toonased mammutikütid kasutasid ka oma hoonete juures neid materjale, mida nad jahil said, st mammutiluid ja nahku. Majaseina alumises osas kasutati ära mammutilõualuid: mis pandi üksteise külge ja kaevati maasse. Sellist püsivat tehnikat kasutati enamiku mammutiküttide juures. Pealt kaeti selline hoone mammutinahkadega. Arvatavasti elasid neandertallased suhteliselt väikeste rühmadena. On leitud ka loomade
Kindralstaabi Akadeemiast, 12 olid polkovniku auastmes, 28 – alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 Venemaa Keisririigi ordenit, sealhulgas 47 Püha Georgi ordenit. Üks autasustatutest oli ka Julius Kuperjanov. Kui Soome vabatahtlikud (27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas Saksa armee ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. Eesti sõjaväelased Prantsusmaal Venemaa Keisririigi liitlasmaa Prantsusmaa valitsuse palvel saadeti 1916–1917 saadeti Prantsusmaale Vene korpus, mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses ja leegionis kokku 500 ringis, neist üle poole langesid. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis Eesti Vabariigi iseseisvumisele de facto tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis Bordeauxsse ja tunnistati Eesti kompaniiks
valdkond seostub kaudselt magistritöö sisuga. Seetõttu on uurimuse põhjalikumad tulemused esitatud Lisa 1. 4PM.COM kursused - 4PM.com on loodud The Hampton Group, Inc poolt. Ettevõttel on 100 aastane kogemus projektijuhtimise alal. Organisatsiooni kodulehekülg sisaldab projektijuhtimiseks vajalikke nõuandeid (artiklid, töövahendid, meetodid), raamatuid, kursusi (iseseisvaks õppimiseks ja auditoorseid) ning viiteid tarkvarale. Pakutakse ka mitmest kursusest koosnevaid koolitustsükleid. Kõik kursused on tasulised: hinnad alates 800 dollarist kuni 1500 dollarini. Erinevaid kursusi oli 2002. aasta lõpus 13: 1. Algajatele - PM algtõed ja MS Project tarkvara. 2. PMI sertifikaadi taotlejatele - ettevalmistus ja PMI eksam. 3. Kesktaseme projektijuhtidele - planeerimistarkvara, meeskonna moodustamine, eelarve koostamine. 4. IT spetsialistidele - IT projektide juhtimise põhilised meetodid ja vahendid. 5
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
Sel juhul determinatsioonikordaja saab väärtuseks d=0,25, mille alusel võib öelda, et isa haridustase määrab 25% sellest, millise haridustaseme saavutab laps. Ülejäänud 75% lapse haridustaseme muutumisest kirjeldavad aga muud tunnused. 11.4 Mitmene korrelatsioon Majandus- ja sotsiaalelu nähtused on komplekssed, kus kõik elemendid on vastastikku seotud. Selliste nähtuste uurimisel tuleb tihtipeale ette vajadus käsitleda korraga paljudest iseseisvatest nähtustest koosnevaid komplekse, mille kõik elemendid võivad olla vastastikku üksteisega seotud. Võimalik lähenemisviis taoliste nähtuste uurimisel on asendada nähtuste kompleksi uurimine temasse kuuluvate nähtusepaaride uurimisega. Selline talitusviis ei ole iga kord siiski õigustatud. Nähtuste kompleksi siseseosed pole nimelt alati paarisseosteks taandatavad. Sellistel puhkudel tuleb rakendada mitme muutuja ehk mitmese korrelatsiooni uurimismeetodeid.
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
Riigiti on selle ametiisiku nimetus erinev. Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks. Kahekojalises parlamendis on mõlemal kojal enda esimees, seejuures loetakse mõnikord alamkoja esimees terve parlamendi esimeheks. Parlament valib ka enda/koja (kahekojalise parlamendi puhul) kollegiaalsed juhtorganid -- presiidiumi/büroo/juhatuse. Parlamendi liikmetest koosnevaid parlamendi abiorganeid nimetatakse harilikult komiteedeks (Eestis komisjonideks). Komiteed jagunevad: 1.alalisteks. Alaliste komiteede loetelu on harilikult esitatud parlamendi reglemendis ja nad on igaüks spetsialiseerunud mingile valdkonnale analoogiliselt ministeeriumidega. Siiski on komiteede arv ministeeriumide arvust tavaliselt väiksem. Praktiliselt alati on moodustatud rahandus-, välis- ja kaitsekomiteed
Õige pea sai sakslastele selgeks, etr taoline abipolitsei oleks neilegi vajalik. Sa sõjaväepolitsei ei tulnud korra hoidmisega suuremates linnades enam toime. Seetõttu otsustati Tlna taastada vabatahtlike korrakaitseorganisatsioon Bürgerwehr Omakaitse abipolitsei. Juhtiv roll läks baltisakslaste kätte. Selle etteosta määrati Eugen Vilde, tema abiks sai Johan Pitka. Bürgerwehr sai ka ,,tehnoloogiabossi" Ernst Põdderi. Viimased kaks üritasid Bürgerwehri sees luua eestlastest koosnevaid relvaüksusi. Sinna kuulus hinnanguliselt kuni 5000 eestlast. Teine rahvuslikus mõttes oluline saavutus oli saavutatud välisdelegatsiooni liikmete poolt ja seisnes de facto tunnustuse saamises Antanti liikmetelt. Jaan Tõnissoni teeneks tuleb pidada esimest läbimurret rv areenil. Juba 01.03. sai Tõnnisson kirja, et Pr valitsus on otsustanud tunnustada Eesti Asutavat Kogu de facto ajutiselt. 20.03 37
aasta sügisel, ning peagi muutus teravaks Valga linna kuuluvuse küsimus - mõlemad osapooled väitsid, et nende rahvast elab linnas rohkem, kumbki riik leidis, et just nemad peavad linna majandust üleval ja raudteesõlm on neile oluline. Lisaks oli Valga tähtsaks kultuurikeskuseks nii eestlaste kui lätlaste jaoks. 1920. aastast alates hakkas aga Läti ajakirjandus eestlasi süüdistama selles, et nad tahavad endale haarata suure osa lätlaste aladest. Eestlased üritasid lätlastest koosnevaid omavalitsusasutusi igati tõesti asjade juhtimisest kõrvale tõrjuda, eriti Valga linnas. Märtsi alguseks hakkas Läti ajakirjandus õhutama väikest sõda Eesti vastu, et eestlaste väed piiri taha ajada. Ka Eesti ajakirjandus süüdistas lätlasi kuritegudes. Viimased hakkasid saatma väeosasid piiri poole, et näidata, et nad on valmis sõjaks. Vägede ülemjuhataja kindral Laidoner tõdes, et ta ei usu, et Läti sõda tahab, aga nentis samas, et eestlased sellest ära ka ei ütle.
Kohe pärast membraanide ühinemist vabanevad munaraku membraani sisepinnal asunud kortikaalgraanulitest mitmesugused ensüümid ja muud molekulid, mis muudavad zona pellucida struktuuri, et takistada järgmiste seemnerakkude tungimist rakku. Sugurakkude moodustumine taimedel Erinevalt loomadest ei moodustu taimede puhul meioosi käigus kohe sugurakud vaid tekivad spoorid. Enne sugurakkudeks saamist jagunevad haploidsed spoorid korduvalt mitoosi teel, moodustades haploidsetest rakkudest koosnevaid gametofüüte (või tekivad gameete produtseerivad taimed). Haploidsete gameetide liitumisel tekivad diploidsed sügoodid, millest mitoosi teel jagunemise käigus moodustuvad sporofüüdid (või tekivad spoore produtseerivad taimed). Tsükkel kordub, spetsiaalsed rakud sporofüütides jagunevad meioosi teel ja moodustuvad haploidseid spoore. Seega esineb taimede elutsüklis nii haploidne kui ka diploidne faas. Sõltuvalt taime liigist on nende kestvus erinev - madalamate taimede puhul on
Labiilne RNA: mRNA ja mõned teised, miRNA (microRNA, seotud geenide vaigistamisega), siRNA (small interferingRNA) RNA sünteesitakse eelastena (preRNA). premRNA protsessingul muutub info oluliselt. Nt. ADAR – inimese KNS ensüüm, mis muudab A nukleotiide I-ks (Inosiin on deamineeritud A – NH2 reageerib H2O-ga). I paardub nagu G. Toimub RNA editing – primaarstruktuuri tasemel tehakse valgustruktuuris muutusi. DNA järjestuse võrdlemine: võrreldakse neljast nukleotiidist koosnevaid järjestusi. Järjestuse homoloogia alusel jagatakse perekondadesse ja superperekondadesse. Geenid jagatakse järjestuse ja funktsiooni alusel: homoloogilised – sarnane järjestus ja funktsioon paralood – sarnane järjestus, erinev funktsioon nt pseudogeenid ortoloog – geenid kahest eri liigist, mis pärinevad ühest geenist nende liikide viimases ühises eellases. Geenide võrdlemisel on oluline leida lõigud, mis on suure homoloogiaga (mitte üldpilt).
Kohe pärast membraanide ühinemist vabanevad munaraku membraani sisepinnal asunud kortikaalgraanulitest mitmesugused ensüümid ja muud molekulid, mis muudavad zona pellucida struktuuri, et takistada järgmiste seemnerakkude tungimist rakku. Sugurakkude moodustumine taimedel Erinevalt loomadest ei moodustu taimede puhul meioosi käigus kohe sugurakud vaid tekivad spoorid. Enne sugurakkudeks saamist jagunevad haploidsed spoorid korduvalt mitoosi teel, moodustades haploidsetest rakkudest koosnevaid gametofüüte (või tekivad gameete produtseerivad taimed). Haploidsete gameetide liitumisel tekivad diploidsed sügoodid, millest mitoosi teel jagunemise käigus moodustuvad sporofüüdid (või tekivad spoore produtseerivad taimed). Tsükkel kordub, spetsiaalsed rakud sporofüütides jagunevad meioosi teel ja moodustuvad haploidseid spoore. Seega esineb taimede elutsüklis nii haploidne kui ka diploidne faas. Sõltuvalt taime liigist on nende kestvus erinev - madalamate taimede puhul on
oleks 4 ruutu?" 2. Arvude moodustamist tuleb näidata ka kroonide ja sentide abil, kui see on võimalik (näit. arv 3 -> 2 kr. ja 1 kr.; arv 6 -> 5 kr. ja 1 kr.). 3. Õpetaja annab igale lapsele kolm plastiliinist valmistatud kera ja ütleb: "loenda, mitu kera on. Nüüd vooli veel niimitu kera, et kokku oleks 4". Kui mõnel lapsel tekib raskusi kera voolimisega, siis õpetaja aitab teda. 4. Järgnevalt õpivad lapsed loendama neljast elemendist koosnevaid hulki. Abikooli õpilastele tuleb selgitada, et arve me saame mitte ainult loendamise vaid ka mõõtmise teel. (NB! Tavakoolis õpetatakse arvumõistet teise kontseptsiooni alusel, nemad saavad arve ainult loendamise teel, sest mõõtmise tulemusel me võime saada ka murdarvu, enamalt jaolt saamegi.). Seetõttu on kasulik anda harjutusi ka mõõtmistele (Näiteks, mitu ruutu mahub selle ristküliku peale? Paigutada ruudud ristküliku peale, loendada neid. Jälgida, et tuleks täisarv.)
omandatut. Arvestades lapse vanust, planeeritakse õppetegevused mänguliseks, õppematerjali esitamine materialiseerituks (pildiseeriad). Tegevuseks püütakse luua lapse jaoks sobiv motiiv. Õppematerjali paremaks kinnistumiseks planeeritakse tunni lõppu kokkuvõte ning uusi tegevusi alustatakse kordamisega, kus meenutataks eelmises tunnis õpitut ning aktiviseeritakse teadmisi uueks tegevuseks. Õppetöös kasutatakse vahenditena 5 pildist koosnevaid pildiseeriaid, pildiseeriate juurde koostatud jutustusi, lause- või sõnanoope, mänguasju. Ajaliselt kestab iga tegevus ehk akadeemiline tund 35-45 min. Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega. (3 tegevust) Sissejuhatavas tegevuses häälestatakse laps eelseisvaks kõnearendustööks ning selgitatakse talle eeloleva töö vajalikkust ja sisu
biofilmisiseselt (nt tselluloosi lagundamise erinevates etappides osalevate erinevate mikroorganismide kõrvutipaiknemine). 14.3. Biofilmi struktuur ja moodustumine Biofilm võib moodustuda erinevatele niisketele abiootilistele ja biootilistele pindadele kas ühe bakteriliigi esindajatest või mitmest erinevast liigist. Kuigi erinevatest liikidest koosnevad biofilmid domineerivad looduslikes keskkondades, siis ühest bateriliigist koosnevaid biofilme leidub erinevates loomorganismide põletikukolletes ja inimese meditsiinilistel implantaatidel. Üheks põhiliseks biofilmi kuju ja struktuuri määravaks teguriks on biofilmi rakkude toodetud eksopolüsahhariidne maatriks (EPS), mille koostis on sama varieeruv kui biofilmi koosluski. Nii nagu looduslikud biofilmid võivad olla väga heterogeensed oma liigiliselt koostiselt, varieerub ka biofilmi arhitektuur ja kuju,
Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Jo o n is 2 .7 S av ip in n a se d is p e rsn e s tru k tu u r 6 Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). J o o n is 2 .8 S a v i k ä rj e k u ju lin e s tr u k tu u r Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult
b. Joonis 1.7 Lülitusel (joonis 1.7, b) on samuti toitevõrk ühendatud läbi igas faasis paikneva drosseli. Vastupidiselt Vienna sillale paiknevad kondensaatorid muunduri toiteahelas ja alalispinget reguleeritakse muunduri väljundis koormuse positiivse ja negatiivse klemmi vahel. Skeemis kasutatakse IGBT-transistoridest ja dioodidest koosnevaid kahesuunalisi lüliteid. Sarnaselt eelnevale muundurile võimaldab lülitus samuti alaldi-ja vahelditalitlust. Alalditalitluses on lülitid avatud, kuna vahelditalitluses on lülitite paar suletud. Kokkuvõtteks. Kõige lihtsam alaldi on ühefaasiline poolperioodalaldi. Sellest hoolimata on sellel halb väljundvoolu kuju, väga kõrge pulsatsioon ja väga madal võimsustegur. Kahe dioodiga (ühefaasilise) keskväljavõttega alaldi põhipuuduseks on keskväljavõttega trafo vajadus.
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 4.13 Firma Siemens elektrivedur Pilt 4.14 EL-i liikmesriikide arendatud “eurovedur” teinud võimsaid diiselvedureid. Paaris töötades suudavad need vedada rohkem kui kuuekümnest vagunist koosnevaid ca 5000 t kaaluga rongikoosseise. Enamik vedureid on varustatud seadmetega, mis lubavad kasutada mitut vedurit üheskoos nagu üht vedurit. Kaht kuni viit vedurit juhitakse esimese veduri juhikabiinist. (Pildid 4.9 ja 4.10) Sorteerimisjaamades kasutatakse diiselmootoriga manöövervedureid, mille külge haagi-
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
