vahetada! 3 Piduriketastest ja nende "kõverdumisest". Piduriketta vibratsiooni ei põhjusta mitte ketta kõverdumine, kui siis kuumade ketastega lompi või lumme "maandumine", mis võivad ketta kõveraks tõmmata, siis ehk ka pealejäänud pidurid - sel juhul tekib vibratsioon koheselt ja tugevalt, mitte samm-sammult tugevamaks muutudes. Kui kinni on jäänud "ujuva" sadula sõrmed, kuumeneb üle ketta väliskülg, kui kolb siis sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud/sinakaks tõmbunud kettapinnas. Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu. Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut "viskama" (põhjuseks roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna
fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku võib katsetada püsiva massini kuivatatult või vees immutatult. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks võib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit läbimõõduga 150 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 20 tonnini (200kN). Kasutades silindrit läbimõõduga 75 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 5 tonnini (50kN). Koormamiskiirus on 100-200kgf/s (1-2kN/s). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm
ni. Kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks tapeetide, tekstiilide ja maalide värvidele. 11 Säästu e. Luminofoorlamp Tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust) nime all. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on lisatud argooni või krüptooni (100–200 Pa). Süütamiseks on neis lampides etteköetavad elektroodid, mis elektrivoolu toimel kuumenevad kuni 1000C ja hakkavad intensiivselt eraldama elektrone. Elektrivälja toimel kiirendatud elektronid põrkuvad elavhõbedaauru aatomitega ja viivad väliskatte elektrone ebastabiilsetesse ergastatud seisunditesse, millest nad kohe langevad tagasi
Neist surutakse 1-2atm survega vesi,mis niisutab ja uhub pinnast ning on lihtsam läbi tungida. Pikendustorudega 170t survejõud Paigaldamine läbisurumisega-1,2 ja 3grupi pinnasesse lahtise otsaga 600-1600mm.Torusse tungiv pinnas eemaldatakse hüdromenetlusega või käsitsi.Toru eesotsas terasest terava servaga rõngas,mis surutakse pinnasest läbi hüdrotungraudadega.Ühest töökaevikust saab 30-80m pikkuse toru Paigaldamine pneumoläbindajaga(Mutiga)-suruõhu toimel liigub kolb edasi-tagasi.90-150mm,kiirusega 30- 40m/h liivas ja 12-15m/h saviliivades. Torustike allveepaigaldus-põhja rajatakse teras ja plasttorudest isevoolu ja survetorustikke e düükreid.Valm. madal veeseisu ajal,tammide ehitusega,jõgede suunamisega või tuukrite abil. Düükrite ehitamiseks tuleb rajada kalda või ujuvmontaaziplats,valmistada ette vintsid,ankrud,jm. Tuua kohale ujuv kaatrid,praamid,pon- toonid.Kontrollida põhja seisukorda,mõõta vee taste ja voolu kiirust
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO2 balloon, Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m ). Kolvi kaelale tegin 1 viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolvi sulgesin kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord
takistus kulutab ära õõtsumise energia. Enamasti kasutatakse autodel kahepoolse töötamisega teleskoopamordisaatoreid, mis summutavad vedrude võnkumist nii teljele lähenemisek kui ka sellest eemaldumisel. Amordisaator koosneb silindrilisest reservuaarist ja sellese asetatud silindrist, kolvis ning kolvivarrest. Kolvivars on liikumatult kinnitatud amordisaatori kaane külge, ,mis omakorda on õhendatud raami kanduriga. Varre küljes on kolb, milles on möödavooluklapp ja vedruga tagasilöögiklapp. Silindri ülaosas on reservuaari ja kolvivarda tihendid ja reservuaari mutter. Kui auto rattad veerevad mõnele teepinna kühmule, läheneb telg raamile ja amordisaatori kolb liigub allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik
Vajutades lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Peale kukkumist lastakse alla haakseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Kasutatakse mittemahukatel töödel. Auru-(pneumo-) ramm- käitatakse auru või suruõhu energiaga. o Lihttoimega- suruõhk tõstab ramminuia üles, töökäik toimub aga raskusjõu toimel. Massiivne silinerplokk, mille sees on varda külge kinnitatud kolb. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindriploki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja langeb omaraskuse toimel andes löögi vaiale. Löögiosa mass 300-800 kg. Käsijuhtimisega 10-15 l/min, poolautomaatjuhtimisega 35-45 l/min. Löögiosa langeb 0,5-1,5 m kõrguselt. o Kaksiktoimeline ramm- Kasutab löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemist kui ka õhu surve energiat
Tüüp kaheastmeline vahejahutiga kolbkompressor Tootlikkus 74m3/h Pöörete arv 1450p/min Silindri läbimõõt 120mm Tarbitav võimsus 17,6kW Töörõhk 30bar Õli karteris 10l Õli mark Enersyn RX-100 Kaal 320kg Mootoril on käivitusklapid ainult A poole peal. Käivitusklapid on diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, kolvist, vedrust ja klapist. Kolvil on juhtõhu poolne kolb suurema läbimõõduga kui käivitusõhu poolne. Õhujagajast tulev juhtõhk läheb suurema läbimõõduga kolvi peale. Samas on käivitusõhk peakäivitusklapist lastud klappide taha. Kuna ülemine kolb on suurema läbimõõduga ületab juhtõhk vedru jõu ja käivitusõhu klapp avaneb ning õhk pääseb silindrisse. Peakäivitusklapp on samuti diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, alumisest ja pealmisest kaanest. Sees on klapp vedruga, diferentsiaalkolb,
2) sisepõlemismootorid, kus töötavaks kehaks on gaas. Neis teevad tööd paisuv aur või paisuvad gaasid. St, kütuse põlemisel vabanenud soojushulga arvelt tehkse tööd. Soojusmasinate töötamisel kandub soojus üle soojemalt kehalt külmemale. Osa soojust läheb kaduma, kuna ta soojendab ümbritsevaid kehi ja atmosfääri. Tihti on vaja pärast tööd gaasi või auru jahutada. Töö gaasi ruumala muutumisel. Kui gaas silindrid paisub jääva rõhu juures (isobaar), siis kolb liigub edasi 1 võrra ja gaasi poolt tehtud töö avaldub: A'=Fl=pSl=pV (p-rõhk, V-ruumala muut). St, isobaarilisel paisumisel töö võrdub rõhu graafiku vastava lõigu alla jääva ristküliku pidalaga. Sama on ka isobaari puhul. St et graafiku all oleva ala pindala määrab töö suuruse. Ringprotsess. 1. Gaasiga sooritatav ringtsükkel A B C D A A B selleks, et V=const (isokoor) puhul rõhk suureneks tuleb gaasi soojendada, st temp tõuseb.
Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas
Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas
(CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. Lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm ,,PicoLog". Avaneb aken ,,PLW Recorder". Klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New settings". Avaneb aken ,,Recording", millel klõpsata midagi muutmata OK. Avaneb aken ,,Sampling Rate", milles saab valida mõõteintervalli (sobib 5 kuni 10 sekundit) ja maksimaalse mõõtmiste arvu (see peaks olema üsna suur, intervalli 5 sekundit korral näiteks 2000, intervalli 10 sekundit korral vastavalt 1000). Seejärel OK.
klapp 5 juhtides vedeliku takistusest kiirendada. mööda. Osa vedelikust voolab ka läbi Selel 9.9 on toodud pidurdus- takistiavade puhastades neid. ventiilventiil, mille peakanal 2, kõrvalkanal 7 ja mittetagasivooluklapp 6 on normaalselt avatud. Peakanali kolb 2 surutakse vedru 3 abil hülsis 1 vasakule lähteasendisse. sõltuvalt tüübist on vedelikuvool avast A avasse B kas avatud (sele 9.10) või suletud. Silinder, mille liikumiskiirust soovitakse Sele 9
põhjustades viimase hõõgumist. Sel põhjusel kasutatakse klappide ülekatte vähendamiseks suuremat LSA'd, tavaliselt 112114 kraadi. Teine erisus on see, et töötakt on pikem kui vabalthingaval, varajane väljalaskeklapi avamine põhjustab energia raiskamist. Teisalt aga on ka heitgaase rohkem, mis nõuab pikemat lahtiolekuaega, et kolb ei pea peaks gaase liiga palju takka suruma. Ehk vaja leida kompromiss. Nukkvõll võib olla hüdrauliline kui boost on alla 10 psi ja pöörded alla 6500. Üle selle lähevad klapi avamiseks vajalikud jõud nii suureks, et hüdrotõukur võib kokku vajuda. Seda soodustab ka väntvõlli poolt vahule pekstud õli. Mõistagi on praktiliselt kohustuslikud rullnookurid ja kroommolübdeen tõukurvardad.
F1 suuruse kolvi pindalaga A1 (p = F1 / A1).Mida suurem on jõud kolvile, seda suurem tekitatud rõhk.Rõhk kasvab ainult väärtuseni, mis on vajalik selleks, et ületada jõud, mis on vajalik teise kolvi liikuma hakkamiseks. (F2 = p x A2).Kuni see jõud püsib konstantne, siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust.Teise kolvi liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast. Mida kiiremini pumbatakse, seda kiiremini liigub teine kolb. Rakendades sama põhimõtet teistele hüdrokomponentidele, mis: · juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid) · mõjutavad silindri liikumiskiirust (vooluventiilid) · piiravad silindri poolt arendatavad jõudu (rõhuventiilid) · väldivad passiivses olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba (mittetagasivoolu ventiilid) · varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. 10
Kirjuta vihikusse näidisülesanne lk 86 ja lahenda ülesanded 1-9 lk 87-88 ja vasta paragrahvi lõpus toodud küsimustele R 05.05.2006 Fotoefekti rakendused 14.1 Fotoelement ja fotokordisti 1. Mis juhtub fotoelemendis pealelangeva valgusega? Valguse toimel tekib elektrivool ehk valguse energia muundatakse elektrienergiaks. 2. Joonista fotoelemendi skeem. Selgita töö põhimõtet. Fotoelement on õhutühi kolb, mille sisemine pind on osaliselt kaetud metallikihiga, mille väljumistöö on väike. See on katoodiks. Kolvi keskel on traatsilmus--anood, kuhu siirduvad katoodilt väljalöödud elektronid, mis loovad fotovoolu. Mida tugevam vool, seda intensiivsem valgus langes. 3. Fotoelektronkordisti skeem. Selgita töö põhimõtet. Nõrga valguse mõõtmiseks juhitakse katoodist väljalöödud elektronid
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2017) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada. Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi ...
Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmane ohutuse tagaja olulisuse poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist ning hoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlas kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärjel amortisaatorid kuluvad, mistõttu on soovitatav lasta amortisaatoreid kontrollid iga 20 000 km tagant. Ehituselt jagunevad amortisaatorid: 1) Kahesilindriline õliamortisaator 2) Kahesilndriline gaasiamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimises silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse
Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]
ja hüdrotorudest ning -voolikutest. Pumba abil survestatakse süsteem ja hüdrovedeliku reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina
Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]
Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]
Kraani avamisel lastakse osa gaasi reaktsioonikambrist välja, rõhk kambris langeb ja reaktsioon algab uuesti. CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil V
Kui PS suureneb siis üks membraanisõlm (1) läheb alla, kuulklapp avaneb rohkem ja väljund PV suureneb. Kui PS väheneb siis (1 B) rõhu mõjul, hiljem atmosfääri PV väheneb. Hüdraulilised võimendid. Sellel skeemil on kaks astet: jaoturvõimendi kolbjaoturiga võimendi Kui 1 nihutatakse vasakule siis rõhk läheb läbi kanali b juhtsilindri 2 parempoolsesse ossa. Kolb 2 liigub vasakule ja sellega koos liiguvad kolvid 2;4;5;6. Avaneb kanal C ja kolb 7 liigub paremale. Läbi kanali D õli täitursilindri parempoolsest osast läheb väljalasku. Võimendustegur võib olla väga suur (näit.: mitu tuhat). Täiturmehhanismid. Kasutatakse reguleerimisseadeldise ümberpaigutuseks (mootorid). Neid nim. servomootoriteks. Dünaamiliste omaduste järgi jaotatakse neid kahte liiki: Proportsionaalse kiirusega mootorid, neil väljundvõlli liikumiskiirus on võrdeline sisendsignaali (juhtsignaali) suurusega.
mõjul, hiljem atmosfääri PV väheneb. Hüdraulilised võimendid. Sellel skeemil on kaks astet: jaoturvõimendi kolbjaoturiga võimendi Kui 1 nihutatakse vasakule siis rõhk läheb läbi kanali b juhtsilindri 2 parempoolsesse ossa. Kolb 2 liigub vasakule ja sellega koos liiguvad kolvid 2;4;5;6. Avaneb kanal C ja kolb 7 liigub paremale. Läbi kanali D õli täitursilindri parempoolsest osast läheb väljalasku. Võimendustegur võib olla väga suur (näit.: mitu tuhat). Täiturmehhanismid. Kasutatakse reguleerimisseadeldise ümberpaigutuseks (mootorid)
kettad. Toidupurustid kohtlevad toiduaineid õrnemini kui elektrilised köögikombainid ning püree tuleb ühtlasem. Kartulitamp Massiivne traatrest või perforeeritud metallketas on kinnitatud tugevale käepidemele. Kartulitamp purustab keedetud kartulid või muud köögiviljad kiiresti ja ühtlaselt. Köögiviljapress Seda töövahendit hinnatakse keedetud kartulitest ja muudest köögiviljadest ühtlase püree valmistajana. Hoovale kinnitatud kolb surub toidu kolusse, mille põhjale on kinnitatud perforeeritud ketas. Tulemuseks on ühtlane püree. Salatikuivati Elektrilise salatikuivati väliskesta sees on kiiresti pöörlev korv, kuhu asetatakse pestud salatilehed või muud lehtköögiviljad. Veetilgad valguvad tsentrifugaaljõu toimel lehtedelt väliskesta põhjale. Aurutikorv Kokkupandav aurutikorv on valmistatud perforeeritud metallist ning sellel on hingedega
25*0,3=7,5 g/m3 Arvutan järeljahutist väljuva õhu sisalduse: 7,5*15,6117g/h=0,117 l/h Arvutan järeljahutis ühe tunni joooksul eralduva vee koguse: 0,8-0,117=0,683 l/h Vastus: Ühes tunnis eraldub 0,683 liitrit vett kompressori järeljahutis. Ülessanne 13 (variant 4) Kui suur on pneumosilindri, mille läbimõõt on D mm ja kolvivarre läbimõõt d mm töötamiseks vajalik suruõhu kulu N m3/tunnis, kui kolb sooritab minutis n kaksikkäiku käigupikkusel L mm? Suruõhu rõhk on p bar ja temperatuur t oC. Silindri jääkruuumalad vt 2 tabel 4. Antud: D= 63mm=6,3cm d= 20mm=2cm n= 12kk/min L= 100 mm=10cm p1= 4,5 bar t1=23oC Vt1=27cm3 Vt2=31cm3 Leida: N=? Arvutan suruõhu kulu ühele töökäigule: Vtk1 suruõhu kulu ühele töökäigule, cm3; D pneumosilindri läbimõõt, 4cm; L käigupikkus, cm; Vt1 jääkruumala kolvi taga, cm3.
Kuidas see rõhk mõjutab rõhku pumba väljundis? Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Rõhk pumba väljundis tuleneb pumba võimsusest, süsteemis olevast rõhust ja rõhukadudest. 16) Vooluhulga mõiste. Keskmise kiiruse mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Vooluhulgaks nimetatakse ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogust. Vooluhulga arvutamisel on vedeliku kiirusena kasutusel nn. keskmine kiirus. Keskmise kiiruse mõiste tuleneb sellest, et vedeliku voolus liiguvad vedeliku
Kui sisu hakkab keema võetakse ibriq tulelt. · Tilkmeetod või filtermeetod tänapäeval kõige kasutatavam, peeneksjahvatatud kohv pannakse paberfiltrisse või mitu korda kasutatavasee koonusekujulisse nõusse ja peaaegu keev vesi valatakse peale. · Presskann/cafetire kann soojendatakse, jämedalt jahvatatud kohv tõstetakse põhja, lisatakse kuum vesi ja segatakse, siis lastakse segu kolm kuni viis minutit tõmmata, enne kui kolb alla surutakse, mis eraldab paksu joogist. · Kannumeetod on kõige lihtsam kohvi valmistamise viis, piisavalt jämedalt jahvatatud kohvile lisatakse kuum vesi. · Espresso ja Cappuccino espresso masinad suruvad kuuma vee läbi väga peeneks jahvatatud ja kokku pressitud kohvipuru ning siis joogi tassidesse. Hea espresso valmistamiseks on vaja spetsiaalset masinat. Espresso on cappuccino alus; see on kohv, millele valatakse või tõstetakse lusikaga luksuslik vahustatud piim.
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem.
· Räbusti võib sisaldada happeid siis kindlasti hiljem ära pesta Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 51 Jootmine · Jootekolb piisavalt võimas et mitte jahtuda kokkupuutel detailidega kuid ei tohi neid kõrvetada. 50W · Pooljuhte üldiselt ei kuumutata >250 C. · Kolvi ots peab olema puhas ja tinaga kaetud (NB! EI TOHI kraapida, rikub kaitsekihi !) · Tinatraat jootekohale, kuumutada kolviga. Tina peab laiali valguma. Kolb ära, nüüd ei tohi detaile liigutada kuni tina tahkub · Hea jootekoht on läikiv. Matt pind viitab detailide liikumisele jahtumise käigus. "Külmjoode". Võib olla isegi pooljuhi omadustega !!! Nõrk kindlasti. · Plaadi võib esmalt katta kampol-lakiga. Hiljem ka väldib oksüdeerumist. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 52 Lugejate tungival soovil ;) · Plasmakõlarid: http://www.enjoythemusic.com/magazine/equipment/1002/acapellavoilin
lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru · Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku · Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad
Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse
Viskumus, mm kaela number 1 0,01 2 0,01 3 0,02 4 0,01 5 0,01 Kolvid on antud mootoril on alumiiniumsulamist valatud kolvid tähisega RBB. Kolb kaalub koos rõngastega ja kolvisõrmega 429 g. Kolvi hõlmad on kaetud hõõrdumist vähendava kattega ja kolvipõhjal on süvised, nii sisselaske kui ka väljalaske klappide jaoks. Kolvil on kõrgendus, ehk ala mis ulatub ülemises surnud seisus üle mootoriploki tasapinna, kuid süviste ja kõrgenduse mahud on võrdsed. Kuna on tegemist ujuvate kolvisõrmedega, on kasutusel traadist vedrurõngad, mis takistab kolvisõrme teljelist nihkumist. Visuaalsel vaatlusel puudusid kolbidel kahjustused
Kordamisküsimused. Betoonitööde masinad ja seadmed. 1. Betoonitööde masinate ja seadmete kasutusala ja liigitus. Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmi...
14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238 92 U 4,5*109 a 234 90 Th 24,1 päeva Lühidalt... Alfa osake on heeliumi aatomi tuum. Beeta osake on elektron. Gamma kiirgus on suure energiaga footonite voog. 21 Radioaktiivsuse avastamine 1896. a. märkas prantsuse füüsik Antoine Becquerel, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus või röntgenikiirtega. 22 Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei sõltunud välistingimustest, vaid üksnes uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks radioaktiivsuseks 23
pöörlemisel spiraalikujulises korpuses.Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n. Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis. Vedeliku liikumine tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline. Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9
seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend. • Andurina on jällegi kasutusel Hall´i andur, kus magneti liikumisel anduri juurest läbi, tekitatakse elektriline signaal. • Magnetvöö paikneb nukkvõlli jaotushammasrattas. Iga silindri kohta on erineva tugevusega magnetväli, tänu millele tekitatakse ka Hall´i anduris erinevad signaalid iga silindri kohta, kus kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu survetakti lõpus. Magnetvöö MAGNET-TAKISTUSLIKUD AKTIIVSED ANDURID Magnet-takistusliku anduri element koosneb vaheldumisi paigaldatud permalloi ja räni õhukestest kihtidest. Permalloi – väikese magnetilise takistusega raud-nikkelsulam. Räni elektriline takistus on sõltuv teda läbiva magnetvoo suurusest ja suunast.
järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kolbi koormatakse ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Tabel 4.1 Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 4-8 1,0
võnkeenergia demferi vedrude jäikuse ületamiseks, kusjuures eraldub soojus. Silikoondemferite puhul kulutatakse võngete energia demferi korpuse ja demferi hooratta vahel asuva silikoonvedeliku hõõrdejõule. Dempferi põhiosaks on kere, mille rumm (1) on jäigalt ühendatud väntvõlliga ja omab seega võlli võnkumise amplituudi. Kere sees silikoonõlis (räniorgaanilised vedelikud, mille voolavus säilib suures temperatuurivahemikus kuni 2500) on vabalt liikuv summutav mass (2 ) kolb või ringhooratas , mis püüab säilitada oma võnkumise amplituudi. Korpuse ja summutava massi vahelise õli hõõrdejõu ületamiseks saadakse energiat süsteemi väände või pikivõngete summutamisest. Saadud energia muundatakse soojusenergiaks, mis kantakse üle silikoonõlile (3). 1. Dempferi rumm 2. Vabalt pöörlev mass 3. Silikoonõli 1
Killustiku tugevusmargi miiiiramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks v6ib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Antud katses kasutati 75 mm diameetriga silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm k6rguselt lahtik[iva pdhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jii?iks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hiidraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit liibim66dugaT5 mm, koormatakse teda iihtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Koormamiskiirus on 100- 200 kgf/s (1-2 kN/s). Silindris muljutud killustik sdelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrolls6elal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioonidega 4-16 mm puhul kasutatakse kontrollsdela av aga 1,0 mm.
1. Määran piduripedaalile rakenduva jõu(F1): 50 kg x 9,8 N/kg = 490 N 2. Pedaalilt peapidurisilindrile rakenduv jõud (F2) = F1 x A/B = 490 x 24/7 = 1680 N. 3. Peapidurisilindri pindala arvutamine: S=3,14x r2 = 3,14 x 106,5 = 334 mm2 4. Peapidurisilindri rõhu arvutamine: P=F2/S=1666/334=50 bar, seega rõhk hüdraulilises pidurisüsteemis on 50 bar. 5. Esiratta pidurisilindri pindala arvutamine: S=3,14xr2b = 3,14x652,8 = 2050 mm2 6. Jõud, millega kolb surub esiratta pidurisilindrid vastu piduriketast: F=P x S = 5 N/mm2 x 2050 mm2 = 10250 N (10250 x 2=20500N) 7. Pidurdusjõumomendi arvutamine: M=FxL ( L – piduriketta efektiivraadius) =20500 x 0,12 = 2460 N x m 8. Rehvi ja teepinna kontaktis tekkiva pidurdusjõu arvutamine: F = M/LL (LL on rehvi raadius) = 2460/0,28 = 8786 N 9. Tagaratta pidurisilindri pindala arvutamine: S = 3,14 x 76,2 = 239 mm2 10
v.= 4 cm VABALT LANGEMISE PIIRKÕRGUS LÜLILINE LONT H > 10 m 60-100 cm TORUTRANSPORT Suruklapp Imiklapp • betoonipumba või Kolb • pneumotransportööri (kamberpumba) abil. ¾ TORUSTIK Suruklapp Imiklapp Kolb ¾ TORUTRANSPORDI KASUTAMISE TINGIMUSED 2. Betoonitööd
Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine Vajalikud materjalid: pesuvahendi kontsentraat, vesi, pipetid koos otsikutega, falcon tuub, aukudega plaadike Töö käik: 1. Kasutades 1 ml pipetti tegin 15-ml falconisse 5,5ml 30% homogeenset pesuvahendilahust (1,65 ml peduvahendit ja 3,85 ml vett) 2. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust (mõlemasse) 3
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
radioaktiivse lagunemise seaduse järgi: N = N 0e- = N 02- N0 - radioaktiivsete tuumade ajahetkel t=0 T pooldumisaeg N tuumade arv ajahetkel t Poolestusaeg aeg, mille vältel radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: -
(kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A. Otto neljataktiline gaasimootor 1877 Dugald Clerk kahetaktiline mootor
Bensiinist ja õhust koosnev küttesegu võib süttida liigõhuteguri vahemikus (α = 0,5...1,35. Kui segu sisaldab jääkgaase, on süttimispiirid veel kitsamad. Põlemiskiirus on suurim liigõhuteguri α = 0,85...0,9 puhul. Välise segumoodustamisega mootorites on kütus õhuga ühtlaselt segatud ja seetõttu ei saa teda süttimispiiridest suurema või väiksema liigohuteguri korral süüdata. Põlemise perioodil, mis kostab umbes tuhandik sekundit, pöördub väntvõll 15...25°. Et kolb asub ülemise surnud seisu läheduses, ei muutu maht põlemisel kuigi palju. Seepärast annab põlemisest parema ülevaate diagrammi laotus pθ –koordinaatides 8 induksioon nähtavpõlemine paisumine, järelpõlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
