Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen · Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte · Soome Rahvusmuuseumi ja Helsingi raudteejaama projekteerija · Eestis teinud veel Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas (1905) · Endine Krediidipanga peahoone Tallinnas, praegu Kultuuriministeerium (1912) Kasutatud allikad http://tartupauluse.ee/kirikuhoone/videod https://www.google.ee/search?hl=et&biw =1440&bih=724&tbm=isch&sa=1&ei=E1vuW
asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. Hurt: Tugeva usulise kasvatusega. Õppis TÜ usuteaduskonnas. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht: kuna eestlased arvult väiksed, siis peavad vaimult suureks saama. Tema katsed luua oma ajaleht luhtusid, temast sai Otepää kirikuõpetaja. Head suhted Jakobsoniga Jakobson: Pidas oma esimese kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Kritiseeris teravalt baltisakslaste ülemvõimu, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Sakala- kiiresti kõige loetumaks ajaleheks Eestis. Esmärgiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Villem Reiman: töötas kirikuõpetajana, oli rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele
Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi kirikuõpetaja Peeter Parts. Mälestuskivi (kivil on kujutatud kukke, sest kukke on alati peetud äratajaks, usinuse ja virkuse sümboliks) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaatamisväärsused
(Saksa keel) Tähtsamad isikud: esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Johan Voldemar Jannsen Sihiks: eesti rahva eluolu edendamine, Perno Postimees, aatemees, talude ostmine, põllupidajatele õpetusi, hariduse vajalikkus. 1865- laulu- ja tantsuselts Vanemuine 1869- esimene üldlaulupidu 1857- Perno Postimees Jakob Hurt- otepää kirikuõpetaja, juhtis ettevõtmisi 1870. 1872- eesti kirjameeste selts ( ülesandeks: eestikeelse põhisõna väljaandmine), Aleksandrikooli loomine. Carl Robert Jakobson- osales põllumajandusseltside töös, ajaleht Sakala, majanduslike olukordade paranemine, 1881- president kirjameesteseltsis. 1878- ajaleht Sakala Eesti sajandivahetusel Venestamine: 1885. vene keelne kooliharidus, vene ametnikud, asjaajamine vene keeles. Raudteede ehitamine: 1870- esimene raudtee Eestis, vabrikute ja tehaste rajamine,
KAS RISTIMINE ON MOEASI? Ristimine - seda tehakse inimeste enda soovi alusel. Ristijaks on kirikuõpetaja. Mõned inimesed ristitakse noorelt, mõned vanemalt. Laste ristimine toimub nende vanemate tahte alusel. Minu ristimist soovisid samuti isa ja ema ja mind ristitigi siis, kui ma ei olnud veel ühe aastanegi. Vanemate sõnul ei olnud see moe asi vaid nad soovisid seda siis ja sooviksid mind ristida ka praegu. Ristimine tähendab seda, et kui keegi seob ennast millegagi sõnul seletamatuga, millest on talle tuge ja kaitset. Sellest räägitakse kui jumalaga liitu asumisest. Mõned
kinni tantsiv "kontmees". On näha, et see ei meeldi paavstile, kuningale ega kuningannale, aga neil pole pääsu. Keskajal arvati, et õige elu algab alles peale surma. Ristiusu õpetuse järgi läksid usklikud inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem. Talupoegi ähvardati ju põrguga, kui viimased kirikule "toetust" ei maksa. Võib-olla pani autor tema kõige ette, sest kirikuõpetajad ju levitasid sellist arusaama surma üle. Tänapäeva inimesed ei usu enam surmajärgsesse ellu nii suure õhinaga ja see usk ei ole enam aktuaalne. Seepärast vaatavad tänapäeva inimesed sellist maali justkui kerge pilkega ja teevad järelduse, et keskaeg oli pime. Uskuda vaid, millega suudeti panna
ja liigutused olid väga usutavad ning polnud üle mängitud. Arne, keda mängis Arvi Mägi, lisas etendusele veelgi omapära tänu oma remarkidele, kus kõlasid tihti ingilse keelsed sõnad ning tema telefonikõned olid ka päris hea vaheldus sündmustikule. Kaklus stseenid olid väga hästi mängitud ning nii mõnegi inimese jaoks võisid need olla päris hirmutavad. Lavakujundus oli lihtne, dekoratsioonid olid minimaalsed, kuid andsid piisavalt aimu tegevuspaigast. (vanad koolilauad, kirikuõpetaja laud, klaver). Kasutati pöördlava tegevuspaikade vahetamiseks, mis toimus sujuvalt ning arusaadav. Etenduse sündmusi oli kerge jälgida, osalt ka tänu valgustusele, mis mängis suurt rolli tegevuspaikade vaheldumisel. Valgustuseffektidega anti edasi küünlavalgust või siis vastavalt keskpäeva või õhtut. Tihti külas näidendi tunnusmuusika taustaks, mis oli väga omapärane ja sobis hästi kokku etendusega. Heliga anti edasi ka näiteks auto saabumist või siis mobiili helinaid.
3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus baltisaksa ringkondadega, kellega ta otsis pigem lepitust, seetõttu ei saanud ta enam eesti postimehes kirjatöid avaldada, 1860 ebaõnnestus enda ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri. 4) Janseni elu ja põhimõtted (82-84) - Oli Eesti kirjamees, loos 1857. aastal ,,Perno Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. 7)Venestuse poliitika (88,89) -vene keel õppekeeleks, kõik pidi käima vene keeles, Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jako...
1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast · Anton Thor Helle I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja
Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid.
kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur
Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks.Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani).
liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst) andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus Põhjasõda andis tagasilöögi ka haridusele. Esialgu jäi hariduse edendamine üksikute kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis
emale loa natuke liha praadida. Ise ta seda liha ei puudutanud, olgugi et Mikk, Mann, Kai ja isegi Liisu seda aplalt sõid. Siis astus aga sisse Anni, kes tundis kohe liha lõhna. Jaan ütles, et nad tapsid kesiku. Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema. Andrese käsul pidi Jaan saunast välja kolima. Mikk ja Mann jäid haigeks, peagi ka Liisu ja Kai. Liisu ei saanudki terveks ja suri. Mikk ja Mann paranesid, aga ema rohtudeks oli raha vaja. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa
1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. 20. aprillil 1635 abiellus R. Brockmann endise Niguliste kirikuõpetaja J. Temme tütre Dorotheaga. Abielust sündis kolm tütart ja poeg, samuti Reiner, kes jätkas isa tööd alates 1666. aastast Laiuse (Lais) pastorina, 1678. aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana. R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks;
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850
säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad
a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2007. a. jaanuaris oma 130. aastapäeva. Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow.Kes elas umbes 1536 24. november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584
ülikooli Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. J.Fischer - kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal, kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. A.T.Helle - Jüri kirikuõpetaja, kes tõlkis täielikult piibli 1739.a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli 7
Ta ei olnud selline kiusaja, norija ja näpumees nagu mõned sellid seal varjupaigas olid. Jaan oli sõbralik teiste suhtes, ning ta sai omale ka palju sõpru. Keivin Töö tekstiga Jaani pilk rändas ühelt esemelt teisele, mõttelõng katkes vahetpidamata, nagu lõigataks sealt tükke vahelt välja. Ta püüdis kirikuõpetaja kõnest kinni üksiku sõna, selgesti helises see ta kõrvus, kuid ta ei saanud kätte selle tähendust. Kuidas see nüüd oligi? Lihtne asi, ta on seda tuhat korda kuulnud näh, keele peal just ... mitte ei tule meelde. Nüüd pööras kirikuõpetaja raamatulehte ... teab kui kaua ta peaks veel lugema? Aga iga kord kui ta jalgu liigutab, variseb hauakaldalt krabinal liiva kirstukaanele. Kojanaisel on uued riided seljas, need teevad ta kohmakaks ja võõraks
hukule määratud projekte ja küll selle pärast keegi kinni maksab. Mõisa köis, las lohiseb. Varastame ära, matame maha. ,,Teeme ära" prügi vedeleb siiani lennuväljal. Ja hea, et Eestimaal üldse veel metsagi alles on. Muna-Ott käis välismaal ehk põrgus tööl, maksti hästi ja töö ei olnud hull. Vaevalt, et keegi kipuks võõrsile sama palga eest, mis siin makstakse. Tagasi tulles saad ainult peremehe tagant varastades ära elada (Oti töö kirikuõpetaja juures). Varastada tohivad ainult oma küla inimesed, võõrad loobiks kividega surnuks. Raamatus kukkus küll kase otsast alla. Meie eliit topib tasku ja jääb vahele, manitseme pisut ja anname tingimisi. Poevarga paneme aastateks trellide taha. Imbi ja Ärni võtavad sealt, kust võtta ei ole. Meie inkassofirmad ja kohtutäiturid samuti. Seaduslikult. 2.Tegelaste gruppide ühisnimetaja (teiste tagant tõmbamine). 1. Suurvargad,
Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi
18.sajandil võistlesid lutheri kirikus kaks relogioosset suundumust. Pietism Hernhuutlus Levis eelkõige haritud teoloogide seas. Levis lihtrahva hulgas. Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, Hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja kes ei ela kõlbelist elu. vajakajäämised kõlbluses. Jumalateenistused toimusid kirikutes, Moodustasid oma ette kogudusi, mis tegutsesid neid viis läbi kirikuõpetaja. lageda taeva all või ehitati palvemaja. Jumalateenistuse viis läbi koha peal valitud jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida. Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise.
on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal riik on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise reformatsiooni üks suuremaid mõjusid on, et kirik allutatakse tugevalt riigi võimu alla pikk sõda on purustanud palju kirikuid kui isegi kirik alles, siis kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära aetud inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse vohab paganlus ja ebausklikud kombed kiriklikud struktuurid ka riigi hoole all hakkavad tegutsema et talurahvas õigele teele suunata vohab paganlus paljud ebausklikud 1642 Pühajõe mäss puhkeb ikaldus, saak ei taha kasvada ja arvatakse et see on jõe kättemaks selle eest, et sinna pais ehitati
Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus oli tavaliselt tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripus märk, mille abil sai teada, kes majas elab. Antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused, eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000-
Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta.
· Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi · ,,sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vormtegudes, aga käitume vastupidiselt!" C.R. Jakobson · Pidas I isamaalise kõne · Sakala · Koostas õpikuid, Aabits · Edendas talupidamiskultuuri J.V.Jannsen · Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja: · 1857 Perno Postimees · 1864Eesti Postimees · Eesti hümni sõnade autor J.Hurt · Kirikuõpetaja, pooldas saksa haridust · Pani aluse laulude, juttude ja luule kogumisele Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sai arsti diplomi, töötas arstina 30.aastat võrus · Tegeles eesti rahva harimisega · Tõlkis eesti keelde ja andis välja ,,KALEVIPOEG" · Looming: · ,,kilplased" õpetlik rahvaraamat. · ,, teinuvades rebne". · ,,mihkel põllupapp"I romaan · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"muinasjutud Lydia Koidula
Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana Tormas. Temast sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema kaastööd Eesti Postimehele. 1868. aastal pidas ta oma esimese isamaakõne Vanemuise seltsis. 1870. aastal tuli tagasi Eestisse, ostis endale Kurgja talu, pühendus täielikut põlluharimisele. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli
rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda seoses "Kullervo" käsikirjaga 1860, ei suutnud majanduslikel põhjustel välismaale reisida , kuid Turgu tema reisid siiski ulatusid. Tema lugemus oli suur ja selle kaudu silmaring avar, ulatudes kooli ja ülikooli kohustuslikest raamatutest palju laiemahaardelisemalt maailmakirjandusse. Uurijatel ei ole täielikku ülevaadet sellest, mida Kivi luges, teada on, et
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, s...
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahren...
lugu ja oli seetõttu töökas. Ta arvas, et töö on üks võimalustest õndsaks saada. Jürka oli väga hooliv oma laste ja naise suhtes, aga just eriti oma laste suhtes. Kui lastega juhtus mingi õnnetus, siis Jürka nuttis ja kõik imestasid kui tundeline ta on. Kuna Jürka oli pärit taevariigist, täpsemalt põrgust, siis sellest teistele rääkides loomulikult keegi ei uskunud teda isegi mitte kirikuõpetaja, Jürka seda ei mõistnud. Tema ausus meeldis mulle väga. Jürka tegelaskujus tekitas minu jaoks vastuolu see, et ta oli Kaval-Antsu suhtes liiga naiivne ning võib isegi öelda, et tema jaoks oli Antsu sõna ,,püha". Õnneks sai ta lõpuks aru, et Ants polegi ta sõber , vaid hoopiski vaenlane. Jürkal oli ka suur probleem. Viha hoos muutus ta vägivaldseks ning tema
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaksa aadlinoorus hariduse Saksamaa ülikoolidest. Luterliku kiriku hooleks jäi kanda vaimuelu. Kuna paljud kogudused olid ilma jäänud oma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud ja Põhjasöjas hävinud tuli alustada algusest. Tänu Saksamaalt tulnud kirikuõpetaja hoolekusele suudeti kiriku madalaseisust kiiresti üle saada. Anti ka esimene piibel välja Eesti keeles. Selle töö viis lõpule Jüri kiriku õpetaja Anton-Thor Helle. Valgustusliikumine 18. sajandi keskpaigal pakkus huvi Baltikumile Lääne-Euroopast siia jõudnud valgustusliikumine mille põhieesmärgiks oli koolihariduse edendamine. 1765. aastal kehtestati uus koolikorraldus mis nõudis, et igas möisas peab olema vähemalt 1 külakool ja igas kihelkonnas vähemalt 1 kihelkonnakool
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1
Rahvuslik liikumine See on eelkõige mineviku keele ja kultuurilise ise olemise teadvustamine. Rahvusliku liikumise lõppeesmärgiks on oma riigi rajamine. Rahvusliku liikumise eeldused: Asjaolud, mis aitasid kaasa rahvusliku liikumise tekkele. Majanduslik areng- olukord kus maad oli võimalik endale päriseks osta. Majandusliku arengu kõrval jääb aega kultuurilistele ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud...
Tennessee Williams (1911-1983) Sündis Columbuse linnas Mississippi osariigis. Viieaastaselt diagnoositi tal halvatus, mis jättis ta kaheks aastaks liikumisvõimetuks. Sel ajal tekkis tal esmakordselt huvi lugemise ja juttude kirjutamise vastu. Isa töötas müügimehena, ema kirikuõpetaja tütar. Peres kasvas kolm last. Tennessee Williamsil oli head suhted oma õe Rosiga, kes oli väha häbelik ja hingeline. Tülisi esines nende peres palju , sest vanemad olid täiestin erineva ellu suhtumisega. 1927. aastal T.W elu muutus täielikult sai novelli võistlustel kolmanda koha ( Ta sai raha, tunnustuse) tema lugu avaldati ja see innustas teda jätkma õppimist ülikoolis. Kui isa otsustas paikseks jääda , sundis ta T.W tööle kingavabrikusse ja ta pidi loobuma ülikoolist
Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2. osa 1787) Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatuses ning õppimise kasulikusest Arveliuse teine raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ranna Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ (1790) Saaremaa Püha kirikuõpetaja J. W. L. von Luce „Juhhataja Piibli ramato sisse“ (1788) ning „Sarema Jutto ramat“ (1807) ja teine osa 1812 Raamatu 1. osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Teises osas on 23 juttu ja üks luuletus Luce keelekasutus on rahvapärane ja saaremaalike murdejoontega Lõunaeesti kirjakeel 18. sajandi lõpus Lõunaeesti kirjakeel hakkas hääbuma
Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud. Kirjandusest 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat''. (Kuni 1850. aastani 46 kordustrükki)
· Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte. Raamat räägib tavadest ja kommetest.
informatsioon teosest saan ma raamtust ning informatsiooni autori kohta saan ma Internetist. Internetist leiab väga põhjalike ja kasulike allikaid autorist. 2. Autorist Aleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond 31. detsember 1872) oli Soome kirjanik. Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati). Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847-1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal
tähenduses: kriminaal, petis, valetaja. (NB nt soomes ei kujunenudki kõrtsivõrgustikku, viin valmistati kodus ja joodi ka kodus). Kirik- õpetus keelu kaudu, mõisa teenistuses õige elu, võimu kõne (NB: algupäraselt on religioon mõeldud lohutamaks vaeseid, haigeid, alles pärast kaugeneti sellest ideest ja religioon sai oluliseks ka rikaste seas positiivse suunanäitajana). Ratsionalism uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja, seltsielu elavdaja, aktiivne mees). Ka Kreutzwaldi vaated kirikule olid mõjutatud ratsionalistlikust teoloogiast. Positiivne on see õpetus 19 saj kirjalikes tekstides oli filosoofilise maailmavaate alus, selle kaudu otsiti vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nagu surm, haigused, saatus. Ei olnud väga eristust ilmaliku ja sakraalse vahel, olid läbipõimunud ja seotud, ilmalikke probleeme selgitati läbi teoloogia.
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisus elavaid ,,ajaloota" väikerahvaid, sealhulgas eestlasi ja lätlasi, kes hakkasid teadvustama oma minevikku, keelt ja ,,rahvuslik-kultuurilist iseolemist", mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Kihelkonniti vaadates võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt tegeles kultuurilise tegevusega Lõuna- ja Edela-Eesti kihelkonnad. Kõige kesisem olukord selles vallas oli Lääne-Eestis, kus aktiivsus ulatus mõnes kohas ka kaks korda alla keskmise. Inimesed hakkasid välja tulema erinevate ideedega, mis ole...
sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse. · Niccolo Machiavelli(1469-1527)-ajaloolane ja poliitik. Kirjutas traktaadi ,,Valitseja" kus rõhutas eriti inimese kirgi ja puudusi.
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes. Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed. Varemalt peeti lahutuse järel loomulikuks, et laste jaoks on parem, kui nad jäävad edaspidi ema kasvatada. Tänapäeval on see mõtteviis muutunud. Järjest kuuldavamaks on ühiskonnas saanud isade hääl. Leitakse, et isad saavad emadega
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
